18.09 Luukas Ilves

Andres Põder: Kokkuvõte Luukas Ilvese longust

Teisipäeval, 18. septembril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Riigi infosüsteemi ameti rahvusvahelise koostöö ekspert Luukas Ilves, kes rääkis teemal "Quid licet jovis... küber IT-suurriigi Eesti välispoliitilised võimalused, väljakutsed ja kohustused"

Riigi Infosüsteemi ametil on kaks põhilist vastutusala: siseriiklik julgeolek ja taristu, millel põhineb Eesti e-riik.

Eesti fküberfilosoofia: iga suhe ühiskonnas, mis toimub kodaniku ja riigi vahel, peaks olema täielikult elektrooniline. Üle poole rahvast kasutab e-teenuseid. Eestis on e-asjajamise tase parim maailmas. Siia tehakse ka sellekohast turismi. Tekkinud on midagi unikaalset. Eesti edu alus on see, et alustasime üheksakümnendatel uue süsteemiga. Väikeriikidel on võimalus olla teatud aladel maailma parim.

Edetabelid e-riikluse osas maailmas võivad olla valed, kuna tabelite koostajad ise ei ole adekvaatsed. Nt võetakse internetimaksete võimaluste hindamisel arvesse mõne krediitkaardi logu leidumine veebilehel (nt Mastercard, Visa). Eestis aga eksisteerivad otselingid pangale.. Eestlased loovad 30 % Euroopa start-up-dest.

Küberjulgeoleku teema tekkis maailmas pärast 2007. aasta rünnakuid. See on tuntud kui esimene kübersõda maailmas. Seetõttu kutsutakse meid igale poole selle kohta loenguid pidama.

Eesti riigis ei ole vanu süsteeme, mis ei sõltuks IT-st. Meie sõltume IT-st rohkem, kui Lääne- Euroopa. 10 aastaga on juhtunud see, et meie oleme need inimesed, keda kutsutakse ettekandeid tegema ja rääkima IT-st. See on nagu Eesti fenomen. Küsimus on aga selles, et mida selle eduga teha.

Eesti peamine huvi Euroopa Liidus on, et ühisturg toimiks hästi. Teenuste osas on meil eelis: odav ning kvaliteetne tööjõud. Me soovime, et meie firma saaks tegutseda Soomes, Saksamaal ja mujal. Praktikas on see keerulisem. Paljud riigid ei tahagi e-teenuste liikumist. E- riigis on seda kerge teha, mujal juba raskem. Me üritame tekitada piiriüleseid IT teenuseid, mis aitaks ettevõttel laieneda välismaale. Lääne- Euroopas on IT- teenuste olukord nutune. Saksamaal kulub väga kaua aega riigiametites registreerimiste jms peale. Itaallane ei saa IT-st üldse aru...

Kui kaua säilib see olukord, kui küsitakse Eesti käest arvamust? Eesti tahaks olemasoleva kompetentsi pealt raha teenida. Probleem on selles, et tegu on avaliku sektori kompetentsiga. Seda on raske eksportida. Kui mõni teine riik tahaks seda osta, ostaks ta parema meelega eraettevõtte käest, kes pakuks hiljem tehnilist tuge jms.

Miks Eestis on ametnikke endiselt nii palju? Eesti on väga hajus riik ja me ei saa väga vähe teenistujaid palgata.

Kas küberrünnakud võiks minna NATO artikkel 5 alla? Küsimus on selles, kas küberrünnaks on relvastatud. NATO pole kunagi defineerinud, mis on relvastatud rünnak. Konsensuse puudumine võib tekitada võimalikul vaenlasel tunde, et NATO ei reageerigi. Küberrünnaku puhul on ka väga raske tõestada, et mis riik ründab. Kuigi ka meie teadsime, et Venemaa ründas Eestiti küberruumis, ei saanud me seda kindlalt tõestada.

Konspekteeris Andres Põder

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"