18.10 Ene Ergma

Katre Sai: Kokkuvõte Ene Ergma loengust

Teisipäeval, 18. oktoobril 2011 käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu esimees Ene Ergma, kes rääkis teemal „Tähtedest kosmoseni“.

Kuigi Ene Ergma on tegev peamiselt poliitikas, siis nagu loengust nähtus on tema tõeline kirg füüsika, kosmos ja teadus. Ergma alustas loengut lühiülevaatega, kuidas on tekkinud universum, mis on tähed ning milline on nende eluring.

Loeng algas üldisema arengututvustusega universumi tekke põhjustanud kvanthäiritusest, Suurest Paugust ja Päikese eluajast ning teisest tähtedest tema kõrval. Juttu tuli nii Päikese suurest stabiilsusest, mis on lubanud tal eksisteerida 4,5 miljardit aastat ning lubab veel 4 miljardit aastat, kui ka tähtedest, mis pole suutnud niikaua elada ning mille sisemine põlemine on lakanud ning energia kosmosesse eraldunud.

Supernoova, mille plahvatust me 1987. aastal nägime, toimus meist tohutult kaugel, kuid oli suure heledusega. Ene Ergma pidas märkimisväärseks, et tähed on väga majesteetlikud ning lahkuvad maailmast tõeliselt võimsa heleda plahvatusega. Samuti oli huvipakkuv, et 1987. aastal nähtud plahvatus toimus tegelikult 170 000 aastat tagasi.

Veel rääkis Ergma raadiokiirguse avastamisest, mis pakkus Cambridge teadlastele palju kõneainet, kuna ei suudetud aru saada, mis see on – võib-olla ufod? Lisaks avastati ka teised kiirgused, mis pakkusid meile suuremat aimdust kosmosest. Juttu tuli ka mustast august.

Seejärel keskendus Ergma konkreetsematele teemadele, mis inimkonda mõjutavad, lausudes: „Ennast pole mõtet astronoomiasse panna. Kui me seda teeks, oleks me tähtsusetud“. Ergma lausus ka, et „inimene keskendub vaid sellele, kuidas üksteist maha nottida ja suurim tähelepanu pööratakse sellele, kuidas uusi vahendeid selleks toota.“ Seetõttu ei leiagi teadus suurt rahastust.

Ergma lisas, et kuigi ta ei saa hetkel teadusega tegeleda, kuna teadus nõuab täielikku sukeldumist ning teiste asjadega pole võimalik samaaegselt tegeleda, siis hoiab ta siiski kätt pulsil.

Ergma on veendunud, et kosmiliste asjadega ei pea tegelema globaalselt – võib alustada ka kohalikult. Näiteks on ta 6 aastat teinud tööd selle nimel, et Eesti noored ei peaks NASAsse minema, et kosmiliste asjadega tegeleda. Tema sõnul peab riik peab pakkuma võimaluse kohapeal. Samuti rääkis ta lühidalt hetkel käigus olevast 12 projektist, millest üks on näiteks tuntud Eesti Tudengisatelliit.

Hetkel peetakse tähtsaks ESAga (European Space Agency) liitumist, milleni loodetakse jõuda 2015. aastal. Eesmärk ei tohiks aga olla võimalikult kiire liitumine, vaid võimalikult kvalifitseerituna liikmeks astumine, mis laseks Eestil ka maksimaalselt kõrgtehnoloogilistest tellimustest osa saada.

Konspekteeris Katre Sai

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"