16.10 Ilmar Raag

16. oktoobril 2018. aastal käis RSR-is loengut pidamas filmirežissöör Ilmar Raag, kes on osa võtnud ÜRO rahukaitsemissioonidest Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis.

Probleemid Aafrikas

Aafrika on konfliktne piirkond eelkõige riikide väljakujunemise protsessi tõttu. Mandril pole klassikalisi rahvusriike, nagu neid tuntakse Euroopas; riigid võivad koosneda mitmekümnest hõimust, kes omavahel  tihti sõdivad. Riigipiirid loodi Euroopa koloniaalvõimude poolt pärast II maailmasõda, mõtlemata sellele, kuidas joonlauaga tõmmatud piirid võiksid mõjutada aafriklasi endid. Hõimudevahelised konfliktid on tähtsaimad: alles nende järel tulevad majanduslikud tülid, religioossed lahkhelid jm. Kuna piirid pole hõimupõhised, võib konflikti tekkimisel see kiiresti edasi levida naaberriikidesse. Näiteks Tuareegid elavad üheaegselt Alžeerias, Nigeris ja Malis. Või fulanid, kes elavad pea kõikidel Saheli riikides.

ÜRO rahuvalvemissioonid

ÜRO lõi rahuvalvemissioonid pärast Palestiina-Iisraeli esimest sõda 1948. aastal. Algseks eesmärgiks oli jälgida kohapealset olukorda ning raporteerida rahulepingu täitmise käigu kohta. Tänapäeval on ÜRO rahuvalvajaid kõikidest piirkondadest kõige rohkem just Aafrikas. Paljud lääneriigid lähevad Aafrika konflikte lahendama kahel põhjusel: 1) kardetakse, et see konflikt levib Aafrikast üle Vahemere Euroopasse 2) tahetakse kaitsta oma litsentse, mida võimaldavad oma firmadel kohapeal tegutseda ja lõpuks taandub see ka maavarade kättesaadavusele.

Rahukaitse moodustavad nii eurooplased kui ka aafriklased ise. Aafriklasi on umbes 80 % kohalikest rahuvalvajatest.  Aafriklaste rahuvalvemissioonid võivad olla probleemsed, kuna paljud aafriklased liituvad rahuvalvega vaid tasu pärast. ÜRO rahuvalvajad on sattunud ka mitmetel põhjustel kriitika alla: skeptikud arvavad, et neil on liiga väike võim, et üldse midagi ära teha. Rahuvalve saab tegutseda vaid siis, kui kõik konflikti osapooled sellega nõus on. Rahuvalvajad võivad jõudu kasutada ainult tsiviilelanikkonna kaitseks ja sedagi vaid viimasel vajadusel. ÜRO-d on süüdistatud ka suutmatuses ära hoida Rwanda genotsiidi  ja samal ajal tegutseti USA juhtimisel Mogadishus liiga aktiivselt, sest seal hukkus kuulsas Black Hawk Down  lahginus 1993. aastal kuni 2000 somaallast ning 18 USA sõdurit.

Probleemid

Kõige suuremaks rahuvalve probleemiks võibki pidada kindla eesmärgi puudumist. Rahuüksuste paikasaatmine tundub mõnikord olevat lihtsalt poliitiline akt, mida kasutatakse poliitilise eesmärgini jõudmiseks, mitte inimelude päästmiseks. ÜRO üritab rahuvalvajate kaotusi hoida minimaalsena, mistõttu missioonil olijad viibivad peamiselt baasis ning lahkuvad sealt ainult äärmise vajaduse korral. 2017. aastal panid islamistid 300-400 meetri kaugusel ÜRO Gao baasist auto plahvatama, haavatuid oli üle saja. Samas ei saanud ÜRO baas haavatuid aidata, kuna kardeti, et koos nendega tulevad sisse terroristid ja uksed hoiti seetõttu kõigi ees kinni.

Kuna ei teata, mis on täpne ülesanne, ei suudeta ka kohalikele selgitada, mis eesmärgiga kohapeal ollakse. Taoline olukord tekitab kohalikes umbusku rahuvalvajate vastu. Mõnikord tekib vastuolu sõnade ja tegude vahel: ÜRO rahuvalve peamiseks eesmärgiks peaks olema tsiviilelanikkonna kaitse, aga iga kord seda ei tehta. Kohalikud hoiavad selle jõu poole, kes garanteerib mingid kindlad reeglid, mille teadmine aitab inimestel ellu jääda ning sageli pole selleks jõuks ÜRO, vaid nt islamiäärmuslased.

ÜRO enda pataljonid tavaliselt tulevahetusse ei sekku, kuna kardetakse inimkaotusi. Oluliseks probleemiks on ka baaside varustamine, mis on sageli ohtlik ning ebaefektiivne. Samas ei saa ÜRO rahuvalve ülesandeid anda edasi ka humanitaarabiorganisatsioonidele, kuna viimased on tavaliselt terroristide esimeseks sihtmärgiks (neil puuduvad relvad ning vajalik väljaõpe, ent neil on raha, mis muudab neid tihti rünnakuobjektiks).

Küsimused:

Küsimus: Arvestades praegust EL-i ja Ameerika poliitilist kliimat, siis milline on rahuvalve tulevik, kui tegu on suhteliselt ebaeduka operatsiooniga?

V: Külaline mainib, et eksib võib-olla ise rahuvalve strateegilise tähtsuse hindamises, peamine eesmärk ehk genotsiidide ärahoidmine on siiamaani täidetud. ÜRO võib näida ebaefektiivse organisatsioonina, ent see on parim, mis meil hetkel on.

K: Ameeriklased on viimase 10 aasta jooksul suurendanud oma väeoperatsioonide kohalolekut ligi kümnekordselt. Kas seda on tunda ka?

V: USA operatsioonid on pigem väljaõpetamismissioonid. Ameeriklaste huvi on ilmselt suurenenud hiinlaste suurema kohaloleku tõttu, ent tervikuna pole USA mõju suurenemist kohapeal eriti tunda.