16.10 Andres Herkel

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Andres Herkeli loengust

16. oktoobril oli RSR-s külas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel. Herkel on sündinud 1962. aastal Tallinnas, lõpetanud Tartu Ülikoolis psühholoogia eriala magistrikraadiga, töötanud ajakirjanduses ja õppejõuna. Praegu kuulub Isamaa ja Res Publica Liidu liikmena Riigikokku. 2005. aastal on teda autasustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Herkelilt on ilmunud 1997. aastal artiklite ja esseede kogu “Ajalugu on rikas ”http://www.herkel.net/index.php?menu_id=78&mainmenu_id=0 ning 2002. aastal uurimuslik “Müüt ja mõtlemine” http://www.herkel.net/index.php?menu_id=48&mainmenu_id=0

Loengu teema oli Herkeli viimati, 2007. aastal ilmunud raamat "Vene mõistatus". Raamatu pealkiri on Hando Runnelilt.

Herkel alustas loengut sellega, kuidas ta avastas eurasianismi ehk euraasluse. See vene emigrantide seas tekkinud ideoloogiline vool ütleb, et Venemaa pole ei Euroopa ega Aasia, vaid täiesti teine maailm, Euroopa ja Aasia sulam - Euraasia. Olemuselt on see imperialistlik, kuna on valmis kõiki teisi maid ja rahvaid endasse sulandama, samas ei kattu slavistide seisukohatadega. Suurimad ideoloogid olid kahe maailmasõja vahel vürst Nikolai Trubetskoi ja Pjotr Savitski. Uuemal ajal arendas seda edasi Lev Gumiljov.

90-ndatel kirjutas Herkel euraaslusest rida artikleid Eesti ajakirjanduses ja talle hakkas tunduma, et Venemaa naaseb üliriiklike, derþaavalike ambitsioonide juurde ja Putini võimule tulles täpselt nii on läinudki. Ta ütles, et võib-olla järgmine katse tsiviilühiskonda Venemaal elustada läheb paremini, kuid millal see tuleb, ei tea. Üldine seaduspärasus on, et kui riik saab naftamüügist palju tulu, siis ta ei viitsi laiemas tähenduses turumajanduslikke reforme teha. Demokraatia on Herkeli sõnul midagi sellist, mille Lääne mudeli järgi teistele peale surumine on keeruline ega taha õnnestuda.

Eesti pingutused ei peaks olema suunatud Venemaa parandamisele, vaid tema demokraatlikule teele asunud naabrite toetamisele. Ukraina, Gruusia (Georgia) ja Moldova on paregu keerulisemas olukorras kui Eesti taasiseseisvumisel oli.

Konspekteeris Sandra Maasalu

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"