15.02 Silver Meikar

Andres Põder: Kokkuvõte Silver Meikari loengust

Teisipäeval, 15. veebruaril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Silver Meikar, kes rääkis teemal "Valgevene - Euroopa välispoliitika lakmuspaber".

Valgevene kuulutas iseseisvuse välja samuti 1918. aastal, kuid pärast seda jäi riik sõjatandriks ja sai Nõukogude Venemaa osaks. 2. maailma sõja kaotused olid Valgevene jaoks kirjeldamatud. Nõukogude ajal oli seal oluline kogus Nõukogude sõjakontingenti, palju kaitserajatisi.

1994. aastal valiti ausatel valimistel presidendiks Lukašenka, kes lubas korda, süüa jne. Valimislubaduseks oli „halva“ parlamentaarse demokraatia lõpetamine. Seda ta ka tegi. Muutis põhiseadust ja hiljem valiti president juba suletud süsteemis. Ühena vähestest Euroopa riikidest ei ole Valgevene Euroopa Nõukogu liige.

Selleks, et Valgevenet mõista, on oluline sinna kohale minna. Valgevenelased on tagasihoidlikumad, kui teised slaavi rahvad. Valgevenes on tunda käegalöömist. Rahvas teab, et nad midagi muuta ei saa. Tunnevad, et neid ei armasta mitte keegi- ei ida ega lääs. Naabritest omab Valgevene jaoks suurimat mõju Venemaa. Jeltsini aegsel Venemaal tunti suurt huvi Valgevene vastu- riigi majandust doteeriti. Maksti eelarvesse toetust, pakuti odavat gaasi, sõjaväele anti vahendeid. Putini ajal see muutus. Putin tahtis saada konkreetseid asju vastu.

Lukašenka eesmärk on olla võimul. Ta oskab hästi laveerida ida ja lääne vahel. 2006. aasta presidendi valimised olid toetatud Venemaa poolt. Lukašenka lubas vastuteeneid, kuid ei täitnud neid. Gruusia sõja ajal Lukašenka separatiste ei tunnustanud. Tema unistuseks on saada Valgevene- Venemaa liitriigi riigipeaks. Toimus lähenemine läänele, lääs lubas vastu nt viisakeelu tühistamist. Käidi välja vastastikuseid lubadusi. Venemaale see aga ei meeldinud ja käivitati Lukašenka vastane meediakampaania. Valgevene piimast leiti bakter ja selle import keelati. 2010. a. presidendivalimistest oodati muudatust. Seda aga ei tulnud ja suhted läänega halvenesid.

Mida võiks aga Valgevene rahvas tahta? Head infot saab taksojuhtidega vesteldes. Nüüd on läinud nad kriitilisemaks, 2006. aastal löödi rohkem käega. Rahulolematuse põhjused on aga rohkem majanduslikud. Ei mõelda väga palju vabale ajakirjanduse ja muu sellisele. Kriitilised üliõpilased visatakse välja, vastuhakkajate tulevik on tume.

Mis võiks saada edasi? Kaks kuni kolm kuud on ilmselt vaikus. Siis püüab Lukašenka hakata jälle Läänega suhtlema. Opositsioon on nõrk, millel pole sisulist programmi.

Konspekteeris Andres Põder