14.04 Hindrek Lootus

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Hindrek Lootuse loengust

14. aprillil oli RSRis külas Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi Euroopa õpingute lektor Hindrek Lootus praegu kuuma teemaga "Moldova: ida ja lääne vahel":

Lootus käis OSCE egiidi all vaatlemas eelmisi parlamendivalimisi 2007. aastal. Ta on ühe vähese eestlasena käinud ka kurikuulsas separaatpiirkonnas Transnistrias. Loengu pealkiri on laenatud Marianne Mikko vastilmunud raamatult "Moldova - lääne ja ida vahel".

Moldovlased on etniliselt rumeenlased. Moldova keel on kerge dialekt rumeenia keelest. Moldova on naabritel käest kätte käinud, olles nii Bütsantsi, Austria-Ungari kui Vene impeeriumi osa. Kuldne iseseisvusperiood oli 14.15. saj. Moldova kuulub ajalooliselt samanimelise Rumeenia regiooni külge. Nüüdne riik eraldati sellest esimest korda 1812. aastal, mil see liideti Bessaraabia nime all Vene impeeriumig. I MSi lõpul sai Bessaraabia taas Rumeenia, mida aga Venemaa kunagi ei tunnustanud. 1940. aastal võttis NSVL ala Rumeenialt ära, liites sellega Dnestri-taguse maariba (Transnistria) Ukraina küljest ja andes Ukrainale vastu Musta mere rannikuala tüki. Transnistrias oli juba enne loodud ANSV. Neid ebaloomulikke piire NSVLi lagunedes ei muudetud.

Moldovale kukkus iseseisvus lihtsalt sülle. Vabaduse asemel käis põhiline võitlus rahvusliku identiteedi ümber, milles tähtsaim oli keeleküsimus. Nõukogude ajal kirjutati moldova keelt kirillitsas, kuid nüüd võitles sealne Rahvarinne välja õiguse seda taas ladina tähestikus kirjutada. Keele küsimus ja jutud ühinemisets Rumeeniaga muutsid ärevaks Moldova nn nõukogude inimesed (Moldovas jõuti homo soveticuse aretamisega miskipärast kõige kaugemale: massilislet võeti üle vene keel). Nõukogude inimesed organiseerusid ja nende kantsiks sai Transnistria tööstuspiirkond, kus paiknes ka Nõukogude 14. armee. Nii juhtuski, et Moldova iseseisvudes oli tal faktiline kontroll Transnistria üle kadunud. Viimane kuulutas välja iseseisvuse, mida keegi pole tunnustanud. Pärast väikest sõda 1992. aastal tõi Venemaa sinna oma rahuvalvajad.

Moldova areng jäi nõukogude aja lõppu toppama. Viimasel ajal on tekkinud kinnisidee, et saadakse ELi. Midagi selleks aga ära ei tehta. Rumeeniaga ühinemisest asja ei saanud ja ega Rumeenia isa ka tahtnud. Moldovlastel puudub varasem iseseisvuse kogemus ja oma identiteet. Veel on problemeiks Türgi päritolu kristlased gagauusid, kes rääkisid endale välja autonooma ja nõuavad alati võrdsust Transnistriaga.

Moldova on tõesti Euroopa vaeseim riik. NSVLi ajal elas hästi, kuid täna on puhas agraarriik anakronism. Tööstus ja energeetika jäi aga Dnestri taha. Kolmandik kuni pool tööelistest töötab välismaal ja sama suur osa Moldova riigieelarvest tuleb nende kojusaadetavast rahast.

Kommunistid eesotsas Vladimir Voroniniga on võimul alates 2001. aastast. Valmistel protsessi rikkumisi polnud, kuid meediakajastus oli võimupartei poole kallutatud. Soov ELiga liituda on sundinud pöörama pilgu Läände. Moldova on Palestiina järel suurim ELilt abi saaja, kuid korruptsiooni tõttu see lihtsalt kaob kuhugi. Nii Moldova kui Transnistria paistavad silma inimkaubandusega. Transnistria identiteet baseerub Moldova NSVl, lippki on viimaselt laenatud. Majanduslikult toimib Transnistria relvaäri ja salakaubanduse ja Venemaa toe tõttu aga iseseisvalt. tegu on kitsa maaribaga Ukraina piiril, kus elab 0,5 mln inimest, kellest on võrdselt kolmandik venelasi, ukrainlasi ja rumeenlasi, kes on väga segunenud. Kõik kolm on ametlikud keeled, aga faktilislet domineerib vene keel. Kujunemas on oma identiteet. Tegemist on väga militariseeritud piirkonnaga, vaenlane on selgelt Moldova koos Rumeeniaga. Etnilist ega usulist vaenu Molodvaga pole. On arvamus, et seni kuni Venemaa on konfliktist Transnistria üle huvitatud, see ei lahene.

Konspekteeris Sandra Maasalu

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"