13.09 David Vseviov

Indrek Mäe: Kokkuvõte David Vseviovi loengust

Teisipäeval, 13. septembril 2011 käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas ajaloolane David Vseviov, kes rääkis teemal „Ajalugu ja poliitika. Venemaa variant.“

Lektor juhatas loengu sisse arutlusega selle üle, mis on ajaloo nö kontrollküsimus. Lõpuks tuli teha järeldus, et seda on üsna keeruline määratleda ning et see sõltub väga palju sellest, milline on kellegi taust, kus asutakse ja mida üks või teine riik ajaloos kogenud on. Näitena tõi Vseviov välja, et eestlaste jaoks võiks elementaarne teadmine olla see, kes oli Konstantin Päts, samal ajal kui näiteks kusagil Argentiinas ei teataks sellisest persoonist midagi. Järelikult on maailma eri paigus ajaloo kontrollküsimused erinevad.

Palju oli loengus juttu antiikajast, Vene impeeriumist ja ka Rooma katoliiklikust ning Kreeka õigeusklikust tsivilisatsioonist.

Vseviov arvas, et iga riigi poliitika on selline, millised on selle riigi elanikud. Selle, millised on elanikud, määravad aga ära geograafilis - klimaatilised olud. Seal, kus vähem võimalusi nt toiduaineid kasvatada, seal on raskem eluks vajalikku kätte saada ning selle pärast tekib ka suurem konkurents defitsiitsele kaubale, mis omakorda tingib suurema bürokraatia. Lektor tõi näite porganditega: kui Venemaal on halbade olude tõttu aastas võimalik neid kasvatada 2 tk, mõnes Lääne-Euroopa riigis aga 5 ning valitsus vajab tegutsemiseks 1te, siis rahvale jääb tarbimiseks Venemaal ilmselgelt 1 porgand, Lääne-Euroopa riigis aga 4. See omakorda tingib selle, et Lääne-Euroopas on inimesed vähem tõrksad üksteise ja riigi suhtes, kuna nad ei pea porgandite hulga pärast osalema nii suures konkurentsis nagu näiteks vene inimene. Venemaal ollakse valitsusega porgandite vähesuse tõttu rahulolematumad ning see määrab ka valitsuse poliitika ning selle, miks on Lääne-Euroopa ja Venemaa valitsuste poliitikad erinevad.

Mis puudutab ajalugu, siis lektori sõnul loobub Venemaa 18. sajandi keskpaigal kõigest, mis kunagi poliitikat on iseloomustanud. Samuti ka diplomaatiast. Kõike hakatakse justkui uuesti ja otsast peale looma. Samas peagi avastatakse, et ilma ajaloota ei saa ning hakatakse otsima sümboolseid märke minevikust. Sümboolsete märkidena tõi Vseviov näiteks pagunite kasutamisega seonduva tol ajahetkel.

Konspekteeris Indrek Mäe

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"