13.04 Riivo Sinijärv

Robert Müürsepp: Kokkuvõte Riivo Sinijärve loengust

Teisipäeval, 13. aprillil külastas RSR'i selle kunagine vilistlane ja Eesti Euroopa Liikumise president Riivo Sinijärv, kes pidas loengu teemal "Venemaa ja Euroopa Liidu suhted - kus on seal Eesti koht?" Oma loengule lähenes ta Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö lähtekoha Neli Ühist Ruumi (Four Common Spaces) aspektist ning lahkas erinevaid huvipunkte sellest lähtuvalt.

Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise koostöö taust

Enne NÜR kehtis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel PCA (Partnership and Co-operation Agreement) lepe, mis oli jõus alates 1997. aastast ning võimaldas raamistiku poliitiliseks, majanduslikuks ja kultuuriliseks koostööks. 2007. aastal lõppes aga selle kehtivus ning kuigi läbirääkimisi uue sõlmimiseks alustati juba 2006. aastal pole seni veel tulemuseni jõutud. Need katkestati 2008. aastal seoses Gruusia sõjaga, aga hiljem avati uuesti. Nii pikendati vana lepe määramata ajani. Kui Euroopa Liit tõi välja oma European Neighborhood Policy, keeldus Venemaa sellega liitumist ning nii kehtestatigi 2005. aastal PCA leppe raamistikus NÜR.

Ühine majanduslik ruum

Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise majanduskoostöö taust on minevikus olnud mitmekesine. Selle iseloomustamiseks võib tuua lihtsaid näiteid sellest, kuidas venelastel on pidevalt huvi Euroopa turule pääsemiseks, kuid samas on nad ise kehtestanud mitmeid piiranguid läänest tulevatele kaupadele. Üheks viimastest tülikohtadest oli tollipiirangute kehtestamine Poola sealihale. EL'i ja Venemaa vahelisi majandussuhteid võiks ehk kirjeldada ka pideva mõjuvahendite otsimisega. Kui mõnda aega tagasi oli Venemaa veel WTO'st huvitatud, siis andis see asjaolu Euroopa Liidule lisavõimalusi läbirääkimiste laua taga manipuleerimiseks. Venemaa ise on aga korduvalt kasutanud 'energiarelva', mille hiliseimaks näiteks on Nord Stream'i problemaatika.

Eesti probleemid Venemaaga hõlmavad lisaks energiale ka transiidile olulist tollide küsimust. Kuigi liitumine EL'ga kaotas topelttollid Venemaaga on siiski tänaseni piiripunktides pikad järjekorrad, mis ei võimalda siinset majanduspotentsiaali täielikult kasutada. Energeetika küsimuses võiks Eesti jaoks oluliseimaks punktiks olla läänesuunaline poliitika, mis võimaldaks hajutada riske. Samuti on Eestile väikese riigina majanduslikust aspektist oluline EL'i konkurentsivõime, millest sõltub siinse toodangu ligipääs maailmaturule.

Ühine vabaduse ja õiguse ruum ning ühine hariduse ja kultuuriruum

Kuigi EL'i ja Venemaa vahel on kehtestatud viisalepe, mis lihtsustab kahe ruumi vahel reisimist haridusega seotud inimestele, pole selles valdkonnas tehtud olulisi edasiminekuid. Jätkuvalt keeruline on ka inimõiguste küsimus Venemaal, millest enim kõnealused on olnud ehk soome-ugrilaste ning tðetðeenide õigused. Samuti on probleemseks sealne kodanikuühenduste keeruline algatamine.

Ühine välisjulgeoleku ruum

Välisjulgeolek on nii samuti nagu teisedki teemad Venemaa puhul problemaatiline. Olulistema märksõnadena võib siin esimese hooga kohe mainida Gruusiat, Moldaaviat ja muudki. EL'i ja Venemaa nägemused on selles valdkonnas vägagi erinevat. Samal ajal kui Venemaa üritab tagasi saada oma kunagist mõjuala, eelistab EL pigem seda, et riigid saaksid iseseisvalt areneda. Ühe võimaliku koostö kohana on nähtud siin terrorismivastast võitlust. Samuti võiks kõne alla tulla tuumarelvastuse piiramise toetamine, kuid siin on Venemaal kohati jälle EL'ile vastandlikud seisukohad.

Probleem

Koostöö EL'i ja Venemaa vahel teeb keeruliseks asjaolu, et EL pole suutnud aru saada, et Venemaa on vahepeal muutunud ning neil on välispoliitilised eesmärgid selgelt välja kujundatud. Sellest tulenevalt on seal vähe diskussiooni ning pigem kiired teod, mis EL'le jäävad tihtipeale arusaamatuks. Lisaks on heidetud ette, et EL'i poole pealt pole Ashton aktiivne ning ei tegele Venemaa küsimusega, toetudes väidetele nagu tal poleks veel meeskonda, kellega seda ette võtta. Samas on eelnevalt sellega tegelenud aparaadid jäetud niisama seisma. Samuti on EL's tegemist tihtipeale huvide konfliktiga kuna varasemate liikmete (suur riigid) loodud süsteemi pole uusi veel sisse haaratud ning nende teadmised ja huvid jäävad sageli rakendamata. Eelnevale vaatamata on siiski võimalik Venemaaga läbi saada, millele viitavad ka Merkeli head suhted Putiniga. Tihtipeale ongi vaja just häid personaalseid suhteid kõrgetel kohtadel esindajatega.

Eesti koht suhetes Venemaaga

Välispoliitikas Venemaaga peaks Eesti keskenduma väärtustepõhilisele lähenemisele. Kuna tegemist on äärmiselt väikese riigiga oleks naiivne arvata, et sel võiks olla majandusliku jõudu millega suurt naabrit mõjutama hakata. Väärtustepõhise poliitika nõrkuseks on aga asjaolu, et kuna tegemist on ikkagi erinevate ühiskondadega võib tihtipeale ühise joone leidmine osutuda vägagi keeruliseks. Siin võikski Eesti lahenduseks olla just keskendumine EL'i tööle rakendamises ning oma huvide seal selgelt esitamine ning esiplaanile surumine. Nii oleks võimalik ka väärtustepõhisele lähenemisele leida näiteks majanduslikku toetust.

Konspekteeris Robert Müürsepp