13.03 Toomas Alatalu

Sissejuhatus

Toomas Alatalu juhatab loengu sisse küsimusega – kus võiks toimuda Trumpi ja Kim Jong-Uni kohtumine? Võimalikeks variantideks on Hong Kong, Taiwan, Okinawa. Trump valib selleks koha, kus end kindlalt tunneb. Peaasi, et Venemaa oleks variantidest väljas, sest Trumpi taktika on ignoreerida Venemaad.

Lektor jätkab Venemaa teemadel. Hetkeseisuga seisavad Ukraina ja Süüria konfliktid paigal. Putin on väitnud, et võitjaks on Venemaa, samas Trump väidab sama USA kohta. Siinkohal võib näitena tuua Salisbury mürgitamise – Venemaal on pidevalt kaelas mainetkahjustavad skandaalid, samamoodi ka dopinguskandaalid 2015. aastal. Austriast saab 01.07.2018 eesistuja. Ajastus on hea, sest Eesti poleks eesistujana positsiooni Venemaa vastu saanud võtta. Putin rääkis Austria kantslerile Moskvas esmakordselt rahuvalvajate paigutamisest Ida-Ukrainasse. Putin tuleb Normandia nelikuga kokku rääkima, jutt, mida räägib, on erinev USAle ja Euroopale. Venemaa on teinud ettepaneku USAle tuumarelva piiramise ja vähendamise üle, kuid Trump vastab ignoreerimistaktikaga.

Esimene tuumarelva kokkulepe, mis saab sündida, on USA ja DPRK vahel.

Eesti globaalpoliitikas

Toomas Alatalu annab loengu käigus kronoloogilise ülevaate, kas ja millise suuna on Eesti võtnud välispoliitikas, alustades ülevaatest, milliste organisatsioonide ja lepetega liitusime taasiseseisvumisel.

1993.-2005. aastatel oli kaks korda aastas Riigikogus välispoliitika arutelu. Alates 2006. aastast toimub arutelu korra aastas. Mikser märkis 2018. aasta välispoliitika kokkuvõttes Riigikogu ees, et teeme koostööd Põhjamaade, Balti riikide, Beneluxi, Saksamaa ja tervelt mõtlevate riikidega. Arutelus tekkis aga probleem – Poolat ei olnud mainitud. Sarnane probleem tekkis, kui Poola märkis teiste riikidega ära Nordstreami avalduse, samas Eestit ei kaasanud. Mis on selle taga?

1991. sai eesti ÜROsse. Pärast seda ühinesime West Europe and Others Group (WEOG), erinevalt Lätist ja Leedust. WEOGi kuuluvad ka Türgi ja Iisrael. See oli üks Eesti geopoliitilistest valikutest, millest ei räägita. 2004 tõsteti Eesti lihtsalt üle Ida-Euroopa gruppi.

Kuni aastani 1994/1995 olid Eestis Vene väed. Eesti esitas avalduse ELiga liitumiseks 1995, alles siis, kui oldi veendunud, et väed lahkuvad. Esimene organisatsioon, millega Eesti liitus, 1992 CBSS (Council of the Baltic Sea States), seejärel Council of Baltic Ministers (1992) ja Balti Assambleega (1991), mis omakorda liitusid ja moodustasid Baltic Councili (1994, loodi Nordic Councili toetusel).

Lennart Meri esines Hamburgi raekojas 25.02.1994. Peterburi delegatsiooni kuulus ka Putin. Tuleb vaadata ka sündmuse tausta: enne 24.02.1994 lepiti kokku Vene vägede lahkumisest  Lätist (varem kui Eestist). Paralleeli saab tõmmata Tartu rahuga, mil Eesti ei informeerinud Lätit rahu sõlmimisest.

Eestil puudus välispoliitika kontsept (foreign policy concept) 1990-2004. Meil teatud välpol kontseptsioon oli, mingil määral oli see Savisaarel (kui välisministreid oli kaks, välisminister Meri ja idaminister Lippmaa). Tallinna kohtumistele 1990-91 tulid liiduvabariikidele lisaks  Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Taani esindajad. Tallinnas ja Daugavpilsis rünnakud mais 1990, kui NSVdest tehti vabariigid. Appi tulid Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhoslovakkia ehk tänased Vysegradi riigid

1990. aasta originaalseimaid dokumente on Savisaare Sloveenia visiidi ametlikud dokumendid. Eesti ega Sloveenia ei olnud iseseisvad, ometigi sõlmiti suhteid. V4 moodustati Vilniuse sündmuste järgselt. Moraal: 1990-95 Põhjamaad pidasid meid adjacent area’ks (mitte isegi riikideks, vaid piirkonnaks).

1995. algab koostöö Ühendkuningriigiga, kes toetab Balti pataljoni. Alates 1996 kohtuvad Balti välisministrid ja Saksa välisminister. 1998 sõlmitakse USA ja Balti harta. Viimases dokumendis on juttu väärtustest, st. pehmest jõust. Venemaa toonane välisminister deklareeris, et neid ärritab NATOsse minek, aga samas ei käitu nagu Tšehhoslovakkiaga 1968. aastal. 1998. aastal pandi alus partnerlussidemetele USAga.

Oleme Poolaga ühes ruumis, ei tasu neid välja arvata. Oleme rõhutanud, et oleme Põhjala riik, alustasime sinna minekut 1995. 1998-2000 hääletas Nordic Council, et Eestit ei võeta liikmeks. 2015. aastal selgus, et ses küsimuses puudub järjepidevus. Sellega tegeledes ununevad meist lõunapool asuvad riigid. Igasugune käik, mille neid unustades ette võtame (nt Nordstream), isoleerib Ukrainat.

27.05.1997 toimus I NATO ja Venemaa tippkohtumine Pariisis. Samal päeval kohtuvad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina juhid Tallinnas. 4 päeva hiljem sõlmitakse Ukraina ja Venemaa leping, jagatakse ära Musta mere piirkond (Sevastoopolisse seab end sisse Venemaa merevägi).

See, millest Mikser täna taandub, oli olemas veel 15 aastat tagasi. Poola ja Eesti välispoliitikas olukord pidevalt kõigub.

2004-2005 sõlmis Venemaa piirilepinguid Eesti, Läti, Kasahstani, Hiinaga, Jaapaniga samaaegselt. Eesti ja Läti ei suutnud sel ajal paraku oma taktikat kooskõlastada.

 

Poola õigusriik – kuhu suunas on Poola minemas?

Toomas Alatalu viitab maailmasõdade vahele mahtunud Väiksele Antantile. Suurimaid relvatootjaid on Prantsusmaa. 2015-2016 vahetus PL valitsus. Sellele eelnevalt oli Prantsusmaa sõlminud relvamüügilepingu Poolaga. Uus valitsus ütles lepingule ära. Vaieldakse teistel teemadel, kui tegelikel. Tuski valitsus vahetas konstitutsioonikohtu välja. Kaczynski valitsus sai võimule tänu totrale valimissüsteemile. Muutis tagasi eelnevad vahetused, hakati aga laiama ja ise seadusi rikkuma. Alustati väikestest sammudega. Toimusid jõumängud, näiteks keeldus Poola 2015. aastal rändepoliitikaga kaasa minemast. Poola pole üksi, samas paadis on ka Ungari ja Austria..

Kokkuvõtvaid sõnumeid

Tartu volikogu hääletas maha Valitsuse ettepaneku – see on samasugune võimuladviku vastane protest nagu Itaalias Movimento 5 Stella. Samasuguse protestinäite võib tuua Lätti sõitmise näol. Peaksime aluseks võtma Šveitsi põhiseaduse, kus aluseks rahvaalgatus. Peaksime rohkem kaasama rahvast, rahvas harjub poliitikas kaasarääkimisega ära. Meil on praegu sügavalt sees negatiivne hoiak rahvahääletuste suhtes.

Eesti ärimehed ostavad eetriaega Vene kanalitelt. Eestlased lubavad vene kanalite propagandasaadetes Eesti reklaame, LV ei luba.

Vene valimised: 1. korda on avatud valimispunktid Goas, Phuketis, Hurghadas.