09.12 Augustine Meaher

Teisipäeval, 9. detsembril 2014 pidas RSR-ile loengu Augustine Meaher teemal "Australia: Anxious Nation".

Austraalia on murelik riik, kus pidevalt kardetakse sissetungi, kuigi tegelikult ei ole Austraalial põhjust karta. Ajaloost võib leida mitmeid selliseid näiteid. Üks esimesi näiteid austraallaste hirmust on Uus-Guinea lõunaosa hõivamine Queenslandi poolt 1883. aastal. Nad tegid seda, kuna kartsid, et Saksamaa tahab tungida Austraaliasse. Suurbritannia ei olnud hõivamisega nõus ning nõudis, et Queensland lahkuks Uus-Guinealt. Aasta pärast Queenslandi lahkumis Uus-Guinealt otsustas Saksamaa reageerida Queenslandi sammule ja annekteerida Põhja-Guinea. Austraallased pidasid seda tõestuseks, et Saksamaa soovib Austraaliat endale saada. London seepeale leebus ja otsustas, et küsib raha Uus-Guinea lõunaosa hõivamise eest. Tavaliselt kolooniad ei olnud nõus millegi eest maksma, kuid Queensland oli. Tulemuseks oli see, et nüüd oli Austraalial Saksamaaga maismaapiir.

Hirm Saksamaa ees ei tundugi nii kummaline selle kõrval, et 19. Sajandil kartsid austraallased ka Hispaania sissetungi. Nimelt olid Filipiinid Hispaania asumaa ning Austraalias arvati, et Hispaania võib Filipiine kasutada Filipiine platsdarmina sissetungiks Austraaliasse. Kardeti ka Venemaad, kuna Venemaa tegi Antarktikas maadeavastusi ning arvati, et seoses huvidega Antarktikas, on Venemaa sooviks ka tükk Austraaliast endale võtta või hõivata läheduses asuvaid saari. Selle vältimiseks asus Austraalia ise hõivama ümbritsevaid saari. Sellega seoses kardeti, et ka Uus-Meremaa võib sattuda Austraalia suhtes kurjadesse kätesse. Selle vältimiseks kirjutati Austraalia konstitutsiooni, et Uus-Meremaa peaks Austraaliaga liituma. Hirm Venemaa ees kadus 1905. aastal, mil Venemaa laevastik sai Jaapani laevastikult Tsushima lahingus lüüa. Hirm Venemaa ees asendus hirmuga Jaapani ees.

Mõlema maailmasõja ajal oli austraallastel ühesugune hirm. Nad kartsid, et kui Suurbritannia ei pea vastu, siis järgmisena rünnatakse neid. Siiski nad arvasid, et kui Suurbritannia peab Saksamaa rünnakutele vastu üksinda, siis on veel ohtlikum, kuna sellisel juhul Suurbritannia kasutab kõiki oma jõude, et kaitsta oma saari ja Austraalia kaitsmiseks neil jõude ei jätku.

1939. aastal puhkes sõda Euroopas. Suurbritannia esialgu ei soovinud, et Austraalia oma sõdureid Euroopasse saadaks. Austraalia sõdurite ülesandeks oli kaitsta Lõuna-Okeaaniat ja Singapuri. Austraalia, aga käis peale, et austraallastest sõdurid saadetaks Euroopa lahingutandrisse, kuna tahtis, et Austraalia sõdurid saaksid lahingukogemust, mis aitaks neil tulevikus paremini kaitsta Austraaliat välismaise sissetungi eest. Austraalia soov jäi peale ning Singapur ja Lõuna-Okeaania piisava kaitseta.

1941. aastal seoses Jaapani edasitungimisega Ida- ja Kagu-Aasias oli esimest korda ajaloos tõeline oht Austraaliale. Jaapanil puudusid otseselt invansiooniplaanid, kuid sõjategevus võis mõjutada ka Austraalia julgeolekut. Austraalia pidas ennast oluliseks sihtmärgiks. Tegelikuses puudus Austraalial strateegiline tähtsus. Austraalia ei olnud ette valmistunud sõjaks ning Suurbritannia ei olnud valmis Okeaanias enda valdusi kaitsma. Teati, et Britannia laevastikul kulub kuus kuud, et Austraaliasse piisavalt jõude saata. Puhkes paanika. Austraalias olid ainult sõdurid, keda kutsuti koaaladeks. Neid ei tohtinud välismaale saata ega ka situatsiooni, kus nad peaksid tulistama. Koaalad ei olnud sõjaks ettevalmistunud. Kuna Suurbritannia oli hõivatud sõjaga Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning nüüd oli sõjas ka USA, siis pöörduti Ameerika Ühendriikide poole. USA ütles, et Austraaliale ohtu ei ole. Jaapan oli huvitatud puidust, naftatast ja muudest ressurssidest mida Indoneesias on, aga Põhja-Austraalias ei ole. Austraalia pöördus USA poole uuesti väitega, et kui Austraalia langeb Jaapani kätte, siis Jaapani laevastik liigub järgmisena Atlandi ookeani. USA Austraalia hirme tõsiselt ei võtnud.

1942. aastal pommitasid jaapanlased Darwinit. Linnas puhkes paanika. Kõige rohkem olid paanikas sõdurid, kes põgenesid linnast välja. Reaktsioonina rünnakule esitas Austraalia valitsus uue läkituse Ameerika Ühendriikidele, kuidas ja miks peab USA panustama Austraalia kaitsmisse. Austraalia väitis, et Austraalia on viimane bastion enne Ühendriike ja et Austraalia päästmine on ühtlasi ka USA lääneranniku päästmine. Seetõttu tuli Austraalia valitsuse arvates kiiremas korras USA väed riiki tuua. Ühendriikide esialgse eitava vastuse peale pöördus Austraalia peaminister lõpuks jumala poole, kuna polnud enam kellegi poole pöörduda. Peagi USA kaotas kõiki Filipiinide saared Jaapani kätte ning otsustas väed ümber paigutada Austraaliasse. Austraalia oli rahul, et lõpuks abi saabus, kuid häiritud, et see saabus nii aeglaselt.

Pärast Teist Maailmasõda Suurbritannia asus oma kohalolekut väljaspool Euroopat vähendama. Enne sõda väitsid austraallased, et nad on britid, kuid edasi nad seda thea ei saanud, kuna Suurbritannia lõpetas neile passide väljastamise 1948. aastal. Austraalia kehtestas immigrantidele keelenõuded. Nõuete eesmärgiks oli takistada immigratsiooni riikidest, mida peeti Austraalia suhtes vaenulikeks. Kardeti teistest rassidest inimesi ja kommuniste. Kui nad ei teadnud, mis keeli oskas immigrant, keda riiki lasta ei soovitud, siis tehti talle test mõne Suurbritannia impeeriumi väikese keele oskuse peale. Näiteks kasutati sel puhul Šotimaal levinud gaeli keelt. Nii sai takistada meelevaldselt mittesobivate immigrantide sissevool.

Austraallastel on ja on alati olnud väikese liitlase sündroom. Nad alati arvavad, et nad on kõige olulisem liitlane ja et neil on eriline suhe suure liitlasega. Praegu on suureks liitlaseks USA. USA, Austraalia ja Uus-Meremaa vahel sõlmiti 1951 sõjaline liit nimega ANZUS. Kui Uus-Meremaa katkestas koostöö USAga ANZUSi raames, siis Austraalia reageeris väga teravalt, kuna kartis, et Uus-Meremaa üle võib domineerima hakata mõni vaenulik jõud. Austraalia usub, et USA aitab neid, kui neil on abi vaja. Austraalia on igasse suuremass konflikti saatnud oma vägesid, kus Suurbritannia või USA on osalenud, lootes, et see garanteerib abi. Hirm pole 20. sajandil Austraaliast kuhugi kadunud: 1950ndatel kardeti Hiinat, 1960ndatel kardeti Indo-Hiina kommuniste, 1970ndatel Indoneesiat, 1980ndatel kardeti Nõukogude Liitu, 1990ndatel kardeti Kagu-Aasia kurjategijaid, 21. sajandil on nüüd kardetud islamiste. Keda järgmisena kardetakse? Võimalik, et jälle hakatakse kartma Venemaad. Kaks Venemaa laeva liikus Austraalia G20 kohtumise ajal Austraalia läheduses ja sellest tehti Austraalias väga ülepaisutatud kajastus. Seoses USA huvide nihkumisega Okeaaniasse, suurendab USA oma kohalolekut Austraalias. USA tahab ehitada baasi Darwinis. Lisaks on Ühendriikidel üks spioonibaas Austraalias ja nad tahavad veel ühte ehitada. Austraalia toetab kõiki samme, mis suurendavad Ühendriikide kohalolekut.

Tavaliselt on välisvaenlast vaja, et luua siseriiklikku ühtsust. Miks on Austraalial vaja välisvaenlast?

Austraalia vajab välisvaenlast sellepärast, et Austraalial on alati olnud vaenlane. Austraalia tunneb ennast isoleeritult. Kaheksa kuni kaksteist tundi peab sõitma lennukiga, et riigist lahkuda. Samuti jättis jaapanlaste rünnak Darwinile ja hirm jaapanlaste rünnaku ees väga sügava jälje austraallaste psüühikasse. Austraalia jaoks on hirmus see, et naabrid ei ole sarnased neile. Austraalia ei jaga oma naabritega ajalugu ega keelt ning ka välimuselt ei olda sarnased. Austraalia ja Uus-Meremaa on kaks väikest Euroopa riiki Kagu-Aasias. Aasia riigiks saamine praegu ei ole väga tõenäoline. Immigratsiooni tõttu võib siiski integratsioon regiooni teiste riikidega tugevneda järgneva 50-100 aasta jooksul. Siiski tuleb meelest pidada, et Austraalial on endisel riigipeaks kuninganna ja lipuks Union Jack.

Kas Austraalia on sanktsioneerinud Venemaad?

Suuruselt teine rahvusrühm kes oli Malasyan Airlinesi peal olid austraallased. Palju kaubandust Venemaaga ei ole, kuid sanktsioonid on kehtestatud Venemaa vastu. 1820-1905 kardeti Venemaad ja pärast Teist Maailmasõda kardeti kommunismi mis seostus Venemaaga. Vahetult pärast Teist maailmasõda on kergendanud Austraaliasse elama asumist see, kui migrant ütleb, et ta on pühendunud antikommunist. Pärast Austraaliasse elama asumist pidid uustulnukad oma vastumeelsust kommunismi suhtes tõestama ka tegudega. Baltikumist saabunud olid reeglina antikommunistid.

Missugused probleemid on Austraalias illegaalse immigratsiooniga?

Tavaline immigrant Austraalias on valge keskklassi kuuluv inimene, kes saabub lennukiga. Nendega pole probleemi. Illegaalid tulevad Indoneesia kaudu Indiast, Sri Lankast ja Afganistanist. Nad saabuvad paadiga Indoneesia läheduses asuvale Christmas Island’ile, mille Austraalia ostis Singapuril 1957. aastal. See ei olnud tark otsus, kuna nende saarte omamise tõttu on immigrantidel palju lihtsam jõuda Austraalia territooriumile, kus nad saavad Austraalia immigrantideks. Austraalia on näinud vaeva, et peatada illegaalne immigratsioon. Varasemalt piisas viis aastat immigrantide laagris elamisest ja said Austraalias elamisloa. Nüüd saadab Austraalia immigrante täis laevad tagasi või saadab immigrandid edasi Naurule, mis on väikeriik ja ühtlasi guaanosaar ekvaatori lähedal. Teiseks variandiks on immigrantide saatmine troopilisse Paapua Uus-Guineasse. Austraaliasse saab tulla ka turistina ja sinna elama jääda. Probleeme ei teki nii kaua kuni pole soovi riigist välja minna. Parempoolsed on kehtestanud immigratsioonivastased seadused. Vasakpoolsed olid vastu, kuid ei soovi neid enam muuta. Austraaliasse on alati raske sisse saada. Kakssada aastat tagasi pidid Austraaliasse saamiseks olema politseinik või vang. Pärast seda olid uksed avatud ja toimus kullaleikuohtadele tormijooks, kuid seejärel pandi kiirid jälle pinni ja oodati ainult valgeid immigrante.

Mida arvatakse Tony Abbott’ist Austraalias?

Ta on väga tavaline austraallane. Abbott’ist pidi algul saama vaimulik. Siiski sai temast vanemtoimetaja ühes olulisemas Austraalia lehes ja seejärel oli ta väga hea minister. Paljud arvavad, et ta on rumal. Tegelikult ta ei ole ta rumal. Tal õnnestus valitsust panna umbusaldama oma peaministrit pärast kahte aastat valitsemist. Tavaliselt on 6-10 aastat üks valitsus. Alati on kaks ametiaega järjest valitsus. Pärast umbusaldamist toimusid valimised. Abbott sai vähemusvalitsuse peaministriks. Järgnevatel valimistel läks Abbotil väga hästi. Osadele ta üldse ei meeldi. Abbott’i tugevuseks on teatav hoolimatus. Ta on külm ja kalkuleeriv. Ta paneb väga kõrgetele positsioonidele naisi. Abbott on viimasel ajal kaotanud populaarsust. Abbott’i õnneks on ka opositsiooni liider väga ebapopulaarne. 

Konspekteeris Henrik Mägi

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"