09.02 Villu Varjas

Teisipäeval, 9 veebruaril 2016 pidas RSR-ile loengu Villu Varjas teemal "Euroopa Liidu Nõukogu eestistumine aastal 2018".  Villu Varjas töötab aastast 2014 riigikantseleis Euroopa Liidu eesistumise nõunikuna, sellele eelneb töökogemus Brüsselis nii endise Euroopa Liidu transpordivoliniku Siim Kallase juhtimisel kui ka Newgate kommunikatsioonibüroos avalikke strateegiate kujundamise nõustamisel. Varjas on töötanud ka Balti Kaitsekolledži hüvanguks.

Euroopa Liidu eesistuja tööülesanded

Loengu alguses tegi Villu Varjas sissejuhatuse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja nende toimimisse. Seejärel andis ülevaate eesistumisest, mille teema on hetkel trendikas, laialt kajastatud, aga mitte alati kõige täpsemalt. Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaaks 2018. aasta jaanuarist kuni juunini. Loengupidaja kõneles sellest, kuidas 85% algatustest võetakse vastu esimesel lugemisel, mistõttu on eesistuja jaoks oluliseks märksõnaks triloogid ehk kolme institutsiooni mitteametlikud koosolekud, kus toimuvad läbirääkimised algatuste detailide üle. Räägiti ka eesistuja ülesannetest, milleks on Euroopa Liidu Nõukogu töö organiseerimine, mille hulka kuuluvad ka näiteks päevakorra ja koosolekute korraldamine. Tingimustes, kus otsustusprotsessid on tihti pikad ja aeglased  tagab eesistuja seadusandluse järjepidevuse.

Eesti prioriteedid

Eesistuja sisuline töö tuleneb peamiselt pärandvarast, kus 85% moodustub eelneva eesistuja poolt üle antud failid ning ülejäänud 15% võivad olla meie enda prioriteedid pluss kriisid. Eesistuja peamine ülesanne on olla aus vahendaja ja halvaks tooniks on kui eesistujamaa keskendub enda riiklikele huvidele. Eesti üheks prioriteediks eesistujana on tõenäoliselt digitaalne ühisturg. Muude Eestile oluliste teemadena, mis eesistumise programmis kajastust võivad leida on näiteks energia- ja idanaabruspoliitika.

Ettevalmistumine eesistumiseks

Loengus kõneldi ka eesistumise ettevalmistus poolest, mis on pikk protsess ja sai alguse juba 2012. aastal. Alustati planeerimise planeerimisest ehk üldise tegevuskava paika panemisest ning siis liiguti sealt juba edasi detailsema planeerimiste juurde. Praeguseks hetkeks on jõutud juba konkreetsete tegevuste juurde. Palju on uuritud ja abi saadud ettevalmistumisel nii Lätilt kui Leedult. Üritatud õppida nende nii nende õnnestumistest kui vigadest ja teha veel paremini.

Eesistumisega seotud müüt nagu palgataks juurde palju uusi ametnikke ei pea paika. Töö ülesanded jaotatakse peamiselt praeguste töötajate vahel laiali.

Eesistumisega seotud kasutegur

Euroopa Liidu eesistujamaaks olemine annab Eestile kindlasti väga palju. Esiteks kujundab see seda kuidas teised liikmesriigid meid näevad, annab diplomaatilist kapitali, mis seal tuleb ning praktilisi kogemusi.

Selle aasta kevadel on välja tulemas veebileht informatsiooniks kõigile huvilistele Eesti eesistumisest 2018 aasta.

Konspekteeris Auli Niukkanen