04.12 Taavi Toom

Taavi Toom on RSRi endine president aastatel 1991-1993 ja lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Toom on töötanud ajalehe Postimees välisinfo toimetajana, kust meenutab koos Marko Mihkelsoniga töötamist ja seda, kuidas töö käis faksimasinaga: jalgrattaga pidi sõitma faksimajja ja siis tagasi toimetusse, et faksilt uudiseid ümber kirjutada. Lisaks on ta töötanud erinevatel ametikohtadel välisministeeriumis (1994-2017), muuhulgas oli ta kunagi ka Eesti kõige noorem suursaadik. Alates 2017. aastast töötab Taavi Toom Briti suursaatkonna nõunikuna Euroopa Liidu ja kahepoolsete suhete küsimuses, kus tema tööajast 70% võtab Brexitiga seonduv.

Brexitist rääkides räägime kahest eri asjast, mille üle hääletatakse ühtse paketina:

1)    Õiguslikult siduv lahkumislepe (withdrawal agreement)

2)    Poliitilise iseloomuga deklaratsioon, mis on juriidiliselt mittesiduv ja kirjeldab, millised võiksid välja näha edasised suhted.

Liitumislepe on üle 600 lehekülje pikk ja katab palju teemasid, millest olulisemad on Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikud Suurbritannias, Suurbritannia kodanikud EL-is ning finantsilised kokkulepped. Üleminekuaeg kestab esialgu kuni aastani 2020, kuid seda on võimalik hiljem pikendada.

Suurbritannias elab 3 miljonit EL-i kodanikku, nende seas hinnanguliselt 12-15 tuhat eestlast. Suurbritannia kodanikke elab EL-is 1 miljoni ringis.

Neil inimestel, kes praegu seaduslikult Suurbritannias elavad, on õigus seal alaliselt edasi elada. Kõik nende praegused õigused jäävad kehtima. Neile, kes sinna üleminekuperioodil lähevad, kehtib praktiliselt sama süsteem, kuid lisaks tuleb läbida registreerimisprotseduur. Positiivne on see, et Eestis elavad Suurbritannia kodanikud ei pea eraldi protsessi läbima - nende jaoks on asi võimalikult lihtsaks tehtud ja nende kindlustunne ei tohiks poliitiliste valikute tõttu muutuda.

Suurbritannia ülikoolide diplomeid tunnustatakse EL-is ka edaspidi.

Üleminekuperiood hakkab kehtima pärast 29. märtsi 2019. Selle ajal kehtib kõik hetkel kehtiv ELi seadusandlus edasi ja Britid on kohustatud kõiki lepinguid täitma, kuid nad pole enam EL-i otsuste tegemise laua ääres. Sel ajal ei saa nad veel kolmandate riikidega lepinguid sõlmida, küll aga võivad pidada läbirääkimisi. Üldiselt jätkub rahvusvahelistes organisatsioonides koostöö samamoodi, nagu see toimub praegu. Üleminekuperioodi ajal panustab Suurbritannia 35-39 miljardit jätkuvalt EL-i eelarvesse. Paljudes programmides osaletakse ka edaspidi, näiteks Erasmuse üliõpilasvahetuses, kus Suurbritannia on väga aktiivne osaleja.

Poliitiline deklaratsioon hõlmab endas näiteks majandussuhteid - Suurbritannia ei soovi jääda ühisturu liikmeks ja ei soovi olla tolliliidus, sest see takistab tal kolmandate riikidega lepinguid sõlmimast. EL-il pole ühegi riigiga nii ulatuslikku ja kõikehõlmavat lepingut kui saab olema tulevane vabakaubanduslepe Suurbritanniaga. Küsimuseks jääb, mida teha erimeelsustega - kui näiteks mõnes teemas ollakse 95% osas nõus, kuid ülejäänud 5% osas on EL-il ja Suurbritannial erimeelsused.

Kindlasti tehakse tulevikus palju koostööd sõjaliselt, sest Britid on kõige võimsam sõjaline jõud EL-is. Brittidel on ka hea luurevõimekus, praegu tuginetakse EL-is suures osas Briti infole - kes selle tühimiku hiljem täidab? Selles osas koputavad EL-i institutsioonid Suurbritannia uksele. 

Suurbritannial on suur osakaal ka kaitsevaldkonnas ja finantsteenustes. Seetõttu suudaks Suurbritannia mängida maailmapoliitikas olulist rolli ka üksi, nagu seda teevad praegu Kanada või Jaapan, kuid nad tunnevad, et nad siiski vajavad liitlasi. Levinud on Suurbritannia poliitikute ütlus, et Suurbritannia lahkub EL-ist, aga mitte Euroopast.

Suurbritannia valitsusjuhid osalevad ilmselt tulevikus jätkuvalt EL-i mitteformaalsetel kohtumistel. Britid loovad Brexiti jaoks oma välisteenistusse ka 1000 uut töökohta, praegu on seal töökohti 12 000. Enne käis kogu suhtlus läbi Brüsseli, edaspidi hakkab see toimuma aga läbi pealinnade. Ka Tallinnas tuleb hakata kahepoolse suhtlusega rohkem tegelema, näiteks põllumajanduspoliitikaga. Tallinna tuleb lähiaastatel lisaks 3 diplomaati Brexiti teemadega tegelema. Ilmselt proovivad Britid tulevikus ka kliimaga seonduvaid arenguid mõjutada läbi kahepoolse suhtluse.

Tuleviku välispoliitika

Britid soovivad, et lepe oleks hästi paindlik, mitte jäigalt fikseeritud, kindlasti mitte selline, et saadakse vaid paar korda aastas kokku. Oluline on, et kriiside puhul oleks võimalik kiirelt reageerida, et suhtlus oleks ajaliselt paindlik. Soovitakse sellist välispoliitilist tihedat suhtlust, nagu on EL-il USA-ga. Ebasoovitav oleks selline jäik lepe, mis on EL-il Kanadaga, mistõttu ei toimu Kanadaga nii palju koostööd

Lahkumislepe ei vaja liikmesriikide poolt juriidiliselt ratifitseerimist, seda teeb EL-i parlament.

Lepe Suurbritannia-sisene ratifitseerimine on aga põhjustanud suuri vaidlusi Briti parlamendis.

Nimelt on Briti parlament oma dualistliku õigussüsteemi tõttu keerulises olukorras. Protseduuriliselt peab parlament tegema kaks tantsusammu - ei piisa vaid rahvusvahelise leppe ratifitseerimisest, vaid selle peab tõstma ka Briti õigusruumi, ning seda tuleb teha kevadel, enne 29. märtsi kuupäeva kukkumist, mis teeb ajakava väga pingeliseks.

Kui lepet peaks mitte ratifitseeritama, siis läheb käiku n-ö “no deal” stsenaarium.

Briti parlamendis on vaja 318 häält, et lepe läbi läheks. Siiani on May kõik hääletused võitnud, kuid sellest hääletusest kujuneb üks keerulisemaid väljakutseid. Suurbritannia ühiskond on brexitiga seotud teemadel lõhestunud ja britid on väsinud brexitist rääkimast.

Skeem võimalikest brexiti stsenaariumitest:

Parliament vote

→ deal

→orderly exit

 →no deal

→chaotic election

→general election

→second referendum

Siinkohal on võtmeküsimus: kui läheb käiku “no deal” stsenaarium, siis mis saab edasi, kas leppesse lisatakse tingimusi?

Brexiti mõju

Eesti majandusele suurt mõju see ilmselt ei avalda, kuna Suurbritannia moodustab 3% Eesti ekspordist. Samas suures pildis on Suurbritannia pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist meile olulisem partner kui Venemaa. Kaudne mõju on suurem, allhangete kaudu võib brexit mõjutada ka eestlaste töökohti.

Pole ohtu, et Suurbritannia äri- ja finantskeskus City of London oluliselt väheneks. Tõenäoliselt kasvab ka Suurbritannia majandus sama kiirelt edasi. Brexit ei mõjuta kõiki Suurbritannia sektoreid. Me ei peaks mitte niivõrd rääkima brexiti mõjust Suurbritanniale, vaid brexiti negatiivsele mõjule EL-i siseselt. Milline näeb välja EL ilma Suurbritanniata - kas EL muutub rohkem Itaalia ja Prantsusmaa nägu, või saab pigem sarnaseks Saksamaa ja Põhjamaadega?