02.03 Ants Frosch

Rudolf Oberg: Kokkuvõte Ants Froschi loengust

Teisipäeval, 2. märtsil oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees välisministeeriumi Aasia, Austraalia, Okeaania büroo direktor Ants Frosch, kes rääkis teemal "Eesti-Hiina suhete perspektiivist globaliseerumise foonil".

Hiinast ja hiinlastest endist.

Ants Frosch mäletas lapsepõlves nähtud venekeelset raamatut pealkirjaga „Meie sõber Hiina“, mis iseloomustas hästi toonaseid Hiina-Vene suhteid.

Täna on nii Hiina kui ka Venemaa muutunud. Hiina mõjukus on kasvanud tunduvalt ning tema majandus on praeguseks suuruselt teine maailmas. Olgugi et Hiinas domineerib kommunistlik ideoloogiaga, on Hiina majandus vabam kui kommunismi hüljanud Venemaa oma.

Hiina vs India – India kui maailma suurim demokraatia on ühtaegu maailma suurimaid korraldamatusi. India toimimist iseloomustades kasutavad eksperdid mõistet „Indian factor“, mis tähendab müra, korralagedust, saamatust. Asjaajamine on sageli lihtsam Hiinaga, sest tema totalitaarne süsteem üldjuhul toimib ja on efektiivne.

Hiinlaste vaade endale on realistlik ja kriitiline. Ka nende juhtkonna poolt tajutav probleem on kasvavad sotsiaalsed pinged. Näiteks eksisteerib sissekirjutuseeskiri, et inimene peab elama seal, kus ta sisse kirjutatud on. See on sisuliselt sunnismaisus, mis võrreldav nõukogude süsteemiga, mis kehtis kuni Hruštšovi sulani. Talurahvas on tõkestatud linna minekust ning need, kes liiguvad, on sisuliselt illegaalid, ilma sotsiaalsete tagatiste ja sageli õigusliku kaitseta. Selliste „illegaalide“ arv hetkel on orienteeruvalt 200 miljonit inimest.

Lisaks ei ole Hiinas käesoleva ajani maaomand võimalik. Mainitud faktorid on tõsiseks taksituseks Hiina ühiskonna ja riigi jätkuval arengul ning kannavad potentsiaalselt sügavamate vapustuste võimalust.

Eesti ja Hiina suhted.

Hiina RV diplomaadid võisid olla möödunud sajandi 70 – 80’l aastatel kontaktis ka Eesti eksiilvalitsuse ringkondadega. Lõplikke tõendeid selle kohta siiski ei ole ning vastav teaduslik uurimine annab loodetavasti vastuse. Igal juhul olid balti eksiilringkonnad tajunud suurt muutust Hiina – Vene suhetes ning Hiina vastutegevust nõukogude ekspansiooni vastu ideoloogia eksportimisel Aasias, Aafrikas ning Ladina Ameerikas.

Ühe Hiina poliitikat on EV rakendanud taasiseseisvumisest alates. Lätlased tegid aga 90’tel erinevalt meist diplomaatilise salto mortale ja korraldasid Taiwani esinduse akrediteerimise Riias. Ühe Hiina poliitika tähendab EL-s reaalselt seda, et Tiibetist ja Taiwanist ametlikult enamasti ei räägita või kui siis kaasneva seisukohaga, et tegu on Hiina osaga. Suhtlemine võib küll toimuda, kuid enamasti piiratud valdkondades. Näiteks ärikontaktidele ning kultuurivahetusele Taiwaniga otsest piirangut ei ole. Tiibeti puhul on Eesti olukord mõneti kummaline: ühelt poolt on ametlik seisukoht ühe Hiina poliitika, samas on Riigikogu Tiibeti sõprusgrupp Euroopa parlamentide seas üks aktiivsemaid ning liikmete kaudu erakondlikult seotud valitsuskoalitsiooniga.

Hiina teeb koostööd mitmete Euroopa riikidega ja USA-ga terrorismivastases võitluses; see on võtnud tähelepanu vähemaks inimõiguste küsimuses. Samuti on Hiina jõuliselt reageerinud ka riigijuhtide poolt toimunud kohtumistele Tiibeti vaimse juhiga. Nt. 2008. a Poola Solidaarsuse liikumise juubeli puhul toimus Gdanskis kohtumine mitmete EL riikide valitsuste esindajatega. Prantsusmaa oli samal ajal EL-i eesistuja ning President Sarkozy kohtumine Dalai Lamaga tõi kaasa Hiina vastumeetmena EL – Hiina kohtumise ärajätmise ning kahepoolsete projektide külmutamise.

Eesti, olles järjekindlalt. ühe Hiina poliitka elluviija, on sellega loonud võimaluse avamaks Hiina potensiaali kiirelt muutuvas maailmas. Tegemist on seejuures mõlemapoolselt kaalutletud ja mitmekülgsete ühishuvidega.

Eesti huvi Hiina suhtes

Eesti on huvitatud Hiinast kui tugevast, kindlast ja selgelt määratletud hoiakutega välispoliitilisest partnerist. Veel enam, meil on sama naaber: Venemaa. Hiinlastel on arusaamine, mida tähendab Vene ekspansionism, imperialism, naabritele. Suhetele on tähtis mõlemapoolne kasvav majandushuvi. Kolmandaks on oluline ka haridus ehk üliõpilasvahetus. Olukorras, kus üliõpilaste arv on meil vähenemas, on üks alternatiiv Aasia, s.h. Hiina tudengid. Hetkel peaks olema Eestis ligikaudu veerandsada Hiina üliõpilast.

Hiina huvi Eesti vastu.

Tõenäoliselt oleme preguseks neile hea näide edukast piiririigist. Huvi on aga olnud täiesti ilmne alates taasiseseisvumisest. Hiina tunnustas EV 7.septembril 1991.a., nädal hiljem sõlmiti diplomaatilised sidemed. Peaaegu kohe peale taasiseseisvumist rajati Eestisse saatkond ning seejärel ka kaubandusnõuniku büroo. Sellel on mitmeid strateegilisi põhjuseid: meie asukoht on soodne Hiina transiidiks. Tegemist võib olla teistsuguse transiidivariandiga: hiina kaubad, mis tulevad Põhja-Euroopasse ja Venemaale toimetataks Eesti kaudu. Sellisel juhul muutub parimaks kohaks Baltikum (reaalselt Tallinna või Riia sadamad). On tõenäoline, et meid vaadeldakse seeläbi mitte kui EL piiririiki, vaid kui teatud geograafilise piirkonna (põhjamaad, balti riigid, loode-venemaa) keskmes asuvat hea tulevikuväljavaatega ärivõimalust.

Reaalsus on läbirääkimised Tallinna ja Ningho sadamate vahel. Aastal 2010 avab Eesti Shanghais konsulaadi. Shanghai EXPO kõrgetasemelisi külastusi ja sellega kaasnevaid võimalusi suhete arendamiseks on toetamas ning ette valmistamas mõlema riigi diplomaadid.

Eestil seisab mõne aja jooksul ees vastuse otsimine küsimusele – kus toimub Eesti välispoliitika järgneval kümnendil? Elulised väljakutsed, toimiv liitumine EL ja NATO-ga on üldjoontes lahendatud, vaade tulevikku paratamatu. Mõistlik on siinkohal mitte jätta Hiina jätkuvat tõusu tähelepanuta, vaid luua heade suhete vundamendile toimiv süsteem. Väljakutsele vastav diplomaatiline ning ametkondlik võimekus, haridussüsteemi täiendamine võimalusega hiina kultuuri ja keele laiendatud õppeks on vaid mõned, kuid olulised sammud suhete arengus.

„Meie partner Hiina“ on reaalne ja aina rohkemaid võimalusi pakkuv lähenemine.

Konspekteeris Rudolf Oberg

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"