Ma alustasin oma õpinguid keskkonnatehnoloogia erialal ning olin kõigepealt huvitatud raskmetallide fütoakumulatsioonist, ehk kuidas taimedega keskkonda puhastada. Magistri aastatel liitusin taime ökofüsioloogidega ning doktorantuuris olin juba botaanika osakonnas, kus uurisin taime ökoloogiat ja ökofüsioloogiat. Peamised katsealused olid mul erinevad puuliigid ning kuidas Eesti tulevikukliima nende kasvu ning kohanemist mõjutab. Üha enam leidsin, et puude maa-alune osa – juurestik – on väga põnev, kuna juured on hästi tundlikud erinevatele muutustele nii mullas kui maa peal. Erinevad keskkonnatingimused mõjutavad juure kasvu ning ehitust, aga mõjutatud on ka juurest eralduv süsiniku hulk, mis muudab kogu süsinikuringet mullas. Lisaks oleme me oma töörühmaga uurinud erinevaid võimalusi, kuidas juure kasvu hinnata ja mõõta ilma, et me rikume taime kasvukeskkonda. Ehk kasvukambrikatsetes, kus taimed kasvavad ühekaupa läbipaistvates pottides, sain ma juure pinda mobiiltelefoniga pildistada ning lõpuks kogunes palju pilte, kus aja jooksul juurepind suureneb ja erinevatel tingimustel muutub. Pilte saab tänapäeval analüüsida masinõppe meetodil, ehk õpetan programmile, mis on juur ja mis on muld, ning saan paari päevaga sadu pilte analüüsitud. Hetkel uurime, mis toimub looduslikus metsamullas, ehk me matsime skannerid mulda, mis iga tund annavad meile pildi, kuidas juured kasvavad ja kuidas mullaelustik toimetab.