Varasemad allikad eesti rahvalaulude ja laulmise kohta

12.sajand, pärast 1179.a.Saxo Grammaticus (u.1150-1220), Taanlaste teod (Gesta Danorum).  Vt ka tõlget eesti keelde "Loomingu" Raamatukogust, Tallinn 2000 Esimene teadaolev viide väidetavalt eestlaste laulmise kohta enne lahingut
13.sajand, 1224-1227Liivimaa kroonika (Heinrici Chronicon Livoniae)Teateid itkemise kohta
16.sajand, 1584Balthasar Russow, Liivimaa kroonika (Chronica der Provintz Lifflandt)Teateid torupillimängust
16.sajandDionysius Fabricius (1564-1617), Livonicae historiae compendiosa series ab a.1158 usque ad a. 1610Kirjeldab rahvalaule, sh parallelismi ja laulmist
17.sajand, 1603Georg Mülleri jutlused, eriti jutlus 2.09.1603Kirikulaulude erinevusest rahvalauludest, eestlaste viletsast kirikulauluoskusest
17.sajand, 1632Friedrich Menius (?-1659?),  Syntagma de origine LivonorumRahvalaulude esitamise kirjeldus (koori ja eeslaulja suhted); sama viisi sobivusest erinevatele tekstidele; pulmalaulu refrääni näide
17.sajand, 1660ndadJacob Stael von Holsteini märkmetest leitud regilaulutekstidEsimesed teadaolevad regilaulude terviktekstid
17.sajand, 1670ndadJ. A. Brand, Reisen durch die Marck Brandenburg, Preussen, Churland, Liefland, Plescovien ... (ilm. 1702)Itkemisest
17.sajand, 1680KohtuprotokollidKäsikirjalised regilaulu üleskirjutused 
17.sajand, 1695Chr. Kelch (1657-1710), Liefländische Historia ... (1695)Esimene trükis avaldatud eesti rahvalaul
18.sajand, 1770A. W. Hupel (1737-1819), Topographische Nachrichten von Lief- und EhstlandI-III (1774-1782)Laulmisest; noodinäiteid; kogus laule
18.sajand, 1778J. G. Herder (1744-1803),  Volkslieder (1778-1779)Eesti rahvalauludest avaldatud saksakeelsed tõlked, hiljem on need avaldatud ka eesti keeles; tekstid sai Herder Kelchi kroonikast ja Hupelilt
18.-19.sajandC. H. J. Schlegel (1755-1842), Reisen in mehrere russische Gouvernementsen den Jahren 178*, 1801, 1807, 1815 (ilmus 1819)Laulmise kirjeldusi, hinnanguid, noote ja tekste (ka uuemaid laule). Saksakeelses ajakirjanduses avaldab 13 eesti rahvalaulu
19.sajand, 1802J. Ch. Petri (1762-1851), Ehstland und die Ehsten  I-III (1802)II osas rahvaluulest: improvisatsioonist, kirjeldab laulmist, toetudes Hupeli andmetele

 

  1. Eduard Laugaste, Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu, Tallinn 1963.
  2. Ants Hein, Jacob Stael von Holstein ja eesti regilaulude varasemad üleskirjutused 1660-ndate aastate algusest. - Keel ja Kirjandus nr 11, 1993, lk 643-648.
back forward