Näide fooruimiülesannetest

 

  • Esita vähemalt kaks põhjendust, miks on vaja eristada rahvaluulest kõnelemisel seda, mida rahvaluulest kõneldakse  ja seda, kuidas rahvaluulest kõneldakse. Vajadusel loe Stephen Olbrys Gencarella artiklit 'Constituting Folklore: A Case for Critical Folklore Studies', ilmunud ajakirjas Journal of American Folklore, vol. 122, no. 484, Spring, 2009, pp. 172-196 (ajakiri on saadaval Tartu Ülikooli Raamatukogus, vt artikli pdf-faili siit)
  • Leia järgnevast sõnavõtust vähemalt üks punkt, kus ei eristu see, mida ja kuidas rahvaluulest kõneldakse ja selgita, miks see eristamatus teaduskonteksti ei sobi.

Folkloor ehk rahvaluule on meie esivanemate n.ö pärandus järgnevatele põlvkondadele ning seda anti edasi suuliselt. Folkloor on loomulik nähtus ning seda võib nimetada ka rahvuse ühendajaks, kuna tänu rahvaluulele tunnevad kõik ühest rahvusest inimesed peamist osa ühistest pärimustest, väärtustest, normidest ja sümbolitest. Kogu rahvusliku traditsiooni tundmine loob ühtekuuluvuse. Honko järgi võib öelda, et folkloor on sotsiaalset rühma kooshoidev tegur. Rahvaluules peitub rahvusrühma identiteet, mis on kujunenud ning muutunud pika aja jooksul.

Rahvaluules eristub selgesti kaks elu -  „esimene elu“ ja „teine elu“. Rahvaluule „esimese elu“ perioodile on iseloomulik peaaegu märkamatu olemasolu. Sellele ei pöörata tähelepanu, ei teadvustata ega väärtustata, sest see on lihtsalt täiesti loomulik osa elust. Sellel ei ole nime ega liigitust.

Rahvaluule „teine elu“ tähendab ülestõusmist säilituspaigast, näiteks arhiivist. Pärimuse teises elus läheb aines uuesti ringlusesse, kuid sel korral teistsuguses kultuurikontekstis kui algupärases. Inimesed teadvustavad seda endale. Nad uurivad, võrdlevad ning õpivad kõike seda, mida on meie esivanemad meile pärandanud. Uuritakse ning püütakse teada saada, kes me oleme ja kust me tuleme – identiteedi otsing.

Arvan, et identiteedi suhtes on rahvaluule üsnagi oluline. Isikliku arvamuse koha pealt on oluline teada, kus paiknevad meie juured, õppida ning edasi kanda ja kaitsta seda, mida on meile meie esivanemad edasi andnud, sest see on hindamatu väärtusega. Seda kõike aitavad edasi kanda erinevad rahvuslikud tegurid– rahvalaulud, rahvatantsud, rahvapilliansamblid.

gencarella_jaf_484_2009.pdf682 KB
back forward