Meetod, teooria, paradigma

Meetod on seotud uurimisobjekti, -allika ja -eesmärgi valikuga, mis kõik on omavahel seotud. Näiteks võib tahta teha kontekstikeskset uurimust regilaulust, seades eesmärgiks

  • uurida regilaulu omaaegseid esitussituatsioone, inimeste käitumisest laulmise ajal, pärimusrühma arvamusi ja tundeid, mis seostuvad laulu ja laulmisega, millist funktsiooni laul täitis, mis oli laulu tähendus
  • kuid, kasutada on ainult arhiivis talletavad regilaulutekstid, mis võimaldavad teksti-, kuid mitte esituse uurimist

Niisuguses olukorras ei ole allikas (regilaulutekst), objekt (esitusolukorrad ja arvamused) ning eesmärk (uurida laulmiskonteksti) omavahel kooskõlas. Kui neid kolme uurimisosa omavahel siduda ei saa, tähendab see seda, et ei ole leitud meetodit, kuidas saavutada püstitatud eesmärk. Meetod on lahenduskäik, kuidas siduda uurimisallikad, objektid ja püstitatud eesmärgid.

Meetod on seotud lisaks eeltoodule ka teooriaga. Teooria annab süsteemi, kuidas orienteeruda uurimisallikates ja –objektis. Näiteks enamik regilaule on arhiivis tallel tekstidena, vähemate laulude juures on ka noodid, veel vähem on helisalvestusi. Ometi on teada, et kõiki regilaule lauldi, mitte ei deklameeritud nagu luuletusi. Regiviiside tüpoloogia (teooria) alusel on võimalik eeldada, milliseid viise kasutati ühtede või teiste tekstide puhul. Kui viisidest aga mitte midagi ei teata, võib uurijal olla kujutlus, et neid tekste deklameeriti, või, et iga viis sobis igale tekstile.

Teooria väljendub definitsioonides, terminoloogias, teaduslikes aruteludes, hüpoteesides või ka teaduspraktikas empiirilise teadmisena kõnesolevast teadusharust. Näiteks, mida tähendab Hurda kogu, või kuidas otsida arhiivist muinasjutte, see kõik kuulub folkloristide argipäeva, esindades empiirilisi teadmisi nagu sellisedki märksõnad, nagu näiteks ATU 333 või ATU 1579 (jutt Punamütsikesest, jutt vanamehest, kes peab üle jõe viima hundi, kapsa ja kitse) või "kontaminatsioon". Väljaspool folkloristikat ei pruugi see üldse teada olla. Teooria mõiste on üldine, mistõttu konkreetset teooriat iseloomustatakse  paradigma mõiste kaudu. Teooria võib teadvustada, et rahvaluule on ennekõike kommunikatsioon, mitte ainult sõnaline teos. Uurida saab aga ikkagi seda, millised allikad olemas on.

Paradigma annabki siin võimaluse näidata vaatenurka või tasandit, mida uuritakse või mida uurida hetkel saab (kui on talletatud ainult sõnatekstid, siis saab uurida tekstitasandit). Paradigma kaudu saab iseloomustada näiteks selliseid tasandeid, nagu:

  • rahvaluule liigiparadigma: rajaneb eeldusel, et rahvaluules eneses on tekstidel vm. rahvaluulenähtustel loomulikud eritunnused nn. zhanritunnused
  • rahvaluule algteksti paradigma: rajaneb eeldusel, et rahvaluuletekstid on genuiinselt üksteisega seotud 
  • rahvaluule kui suulise kirjanduse paradigma: lähtub eeldusest, et rahvaluule on osa kirjandustraditsioonist, erinedes kirjandusest vaid tehnika poolest (rahvaluule on suuline).

Kõikide paradigmade raames tehtud uurimused kirjeldavad rahvaluulet teatud vaatenurgast, kuid need ei ammenda kunagi rahvaluulet tervikuna.

back forward