Kirjandus

Annist, August 1935. Kalevala kui kunstiteos. - Looming nr. 2, lk.179-189

Annist, August 1936. Meie rahvalaulu stiili küsimusi. - Looming nr. 7, lk.781-788.

Apo, Satu 2003. Rahvapärase mõtteviisi uurimine arhiivi- ja küsitlusmaterjali abil. - Tiiu Jaago (koost.). Pärimus ja tõlgendus, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 218-233.

Beyer, Jürgen 2003. Ajalooline jutu-uurimine. - Tiiu Jaago (koost.). Pärimus ja tõlgendus, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 81-93.

Bogatyrev, Peter; Jakobson, Roman 1972 (1929). Die Folklore als eine besondere Form des Schaffens. - Blumensath, Heinz (Hg.). Strukturalismus in der Literaturwissenschaft. Kiepenheuer Witsch Köln, S.13-24.

Ehin, Kristiina 2004. Eesti vanema ja   uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist.   Magistritöö. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule   õppetoolis

Gusjev V. J. 1993. Võdajushtsheisja folklorist XX veka. K 100-letiju so dnja rozhdenija P. G. Bogatõrjova. - Zhivaja starina, No.1, str. 7-9. 

Götz, Irene 1997. Unternehmenskultur. Münchener Beiträge zur Volkskunde. Münster, New York, München, Berlin: Waxmann.

Hautala, Jouko 1954. Suomalaisen kansanrunoudentutkimus. Turku: SKS.

Honko, Lauri 1972. Perinne-ekologia - miten   ja miksi? - Sananjalka, nr. 14, lk. 95-104. 

Honko, Lauri 1979. Perinteen sopeutumisesta. - Sananjalka, nr. 21, lk.57-76.

Jaago, Tiiu & Valk, Ülo (toim.) 2000. "Kust tulid lood minule..." Artikleid regilaulu uurimise ealalt 1990.   aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jaago, Tiiu (koost.) 2001. Pärimuslik ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jaago, Tiiu & Sarv, Mari 2001. Regilaul - keel, muusika, poeetika. Tartu:Tartu Ülikool & Eesti Kirjandusmuuseum.

Jaago,Tiiu (koost.) 2003. Pärimus ja tõlgendus.  Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika   alalt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jeggle, Utz 1988. Volkskunde im 20.   Jahrhundert. - Rolf W. Brednich (Hg.). Grundriss der Volkskunde. Einführung  in die Forschungsfelder der Europäischen Ethnologie. Berlin: Dietrich Reimer Verlag, S. 51-93. 

Kalda, Mare 2002. Jutud peidetud  varandustest. Pärimus ja meedia. - Mäetagused nr. 20,  http://www.folklore.ee/tagused/nr20/kalda.pdf.

Kalkun, Andreas 2004. Anne  Vabarna nina. Tõest ja valest seto naiste autobiograafilistes lauludes. -  Mari Sarv (toim.). Regilaul - loodud või saadud? Tartu: Eesti     Kirjandusmuuseum, lk.29-49.    

Korb, Anu 2005. Venemaal rahvuskaaslasi     küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte. Studia  Ethnologica et Folkloristica Tartuensia 9. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Krikmann, Arvo 1999. Vanasõnad loomade identiteedist. (Tüpoloogilisi memuaare). — Mäetagused   nr. 12, http://www.folklore.ee/tagused/nr12/kriku12.htm.

Krikmann, Arvo 2001. "Viimane pikk pilk "Proverbia septentrionalia" valmimisloole. - Paar sammukest. 18. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk. 11-114.

Krikmann, Arvo. Eesti lühivormide allikaloost, http://www.folklore.ee/~kriku/ALLIK/index.htm

Krohn, Kaarle 1926. Die folkloristische Arbeitsmethode, begründet von Julius Krohn und weitergefürt von nordischen Forschern.Oslo: Aschehoug.

Laagus, Aino 1973. Situatsioonianalüüsist folkloristikas. - Keel ja Kirjandus nr. 7, lk. 404-412.

Laugaste, Eduard 1975. Eesti rahvaluule.Tallinn: Valgus (3.tr. 1986).

Laugaste, Eduard 1979.Eesti regivärsi tüpologiseerimise alustest. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised nr. 501, lk. 5-56.

Loorits, Oskar 1937. Eesti rahvaluuleteaduse päevaprobleemidest. - ERK. Üld-, Majandus- Kultuurpoliitiline Ajakiri nr. 7/8, lk. 174-181.

Nekljudov, Sergei 2003. Vene rahvaluuleteadus ja strukturaalsemiootilised uurimused. - Tiiu Jaago (koost.). Pärimus ja tõlgendus, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 26-36.

Nilsson, Bo. G. 1996. Folkhemmets arbetarminnen. En undersökning av de historiska och diskursiva villkoren för svenska arbetares levnadsskildringar. Nordiska museets Handlingar 121. Summary: Workers´Memories in the Swedich Folkhem. A Study of the Historical and Discursive Preconditions of Swedish Working Class Biography. Stockholm: Nordiska museets förlag.

Rüütel, Ingrid 1969. Rahvalaulu-terminoloogia probleeme. - Keel ja Kirjandus nr. 2, lk. 97-103.

Salve, Kristi 2002. Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis. - Mall Hiiemäe (koost.) Kogumisest uurimiseni.  Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Eesti Rahvaluule  Arhiivi toimetused - Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae. 20. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk. 29-52.

Sarmela, Matti 1970. Ekologinen näkökulma   suomalaisessa kansankulttuurin tutkimuksessa. - Kotiseutu, nr. 1, lk. 13-17.

Sarmela, Matti 1974a. Talonhaltijat sosiaalisessa kilpailussa. Suomalaisen haltiaperinteen alueellisista eroista. - Kalevalaseuran vuosikirja nr. 54, lk. 340- 357.

Sarmela, Matti 1974b. Folklore, Ecology and Superstructures. - Studia Fennica nr. 18, lk.76-115.

Sarv, Mari (toim.) 2004. Regilaul - saadud või loodud? Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Semper, Johannes 1924. Kalevipoja         motiivide analüüs. Tartu: Loodus (2.tr. 1997). 

Tampere, Herbert 1937. Eesti vanema rahvalaulu rütmiprobleemidest.   - Looming nr. 2, lk. 190-198.

Tedre, Ülo 1964. Tähelepanekuid regivärsilise rahvalaulu tüpoloogiast. - Eesti rahvaluulest, Tallinn: Eesti NSV TA, lk. 31-32.

Timonen, Senni 2004. Minä, tila, tunne. Näkökulmia kalevalamittaiseen kansanlyriikkaan. Helsinki: SKS.

Tuglas, Elo 1996. Tartu päevik. 1928-1941. Tallinn: Faatum.

Virtanen, Leea 1988. Suomalainen     kansanperinne. Helsingi & Porvoo: Soome Kirjanduse Selts.

back forward