Argikultuuri uurimise terminoloogia

Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik (2005-2008), https://argikultuur.folklore.ee/

Vt sõnastiku selgitust täpsemalt

Argikultuuri uurimise terminoloogia sõnastikku on koondatud märksõnad, mis on tänapäeva uurimispraktikas ühel või teisel viisil eriti aktuaalsed.

Märksõnade valiku ja artiklite kirjutamise aluseks oli ennekõike terminite praktiline kasutus:

  • milliseid mõisteid lähiminevikus on uurimustes eriti kasutatud (nt nostalgia, refleksiivsus);
  • millised on uued (sh loodud mõisted, nt küpse sotsialismi aeg, pärimuslik ajalugu);
  • milliseid klassikasse kuuluvaid mõisteid taas ja taas mõtestatakse (geograafilis-ajalooline meetod, mälu);
  • milliste mõistete tähendusväljad on muutunud (nt etnograafia).

Märksõnad jaotuvad:

  • valdkondi tutvustavateks, kusjuures osalt rõhuga ainel (nt argikultuur, folklooriliikumine, elulugu, rahvaluule, rahvakultuur), osalt erialal (nt etnoloogia, etnograafia, kultuuriantropoloogia, kultuuriuurimine), kuid mõlemal juhul käsitletakse teemat uurimisaspektidest lähtuvalt meetodeid esitletavaiks (nt geograafilis-ajalooline meetod, osalusvaatlus, pärimusliku ajaloo uurimine, situatsioonianalüüs, visuaalsed meetodid, vormeliteooria)
  • kitsamaid uurimisvaldkondi tutvustavaiks (nt kodu, mõistatused, suguvõsa suulised ajalood)
  • kitsamaid teoreetilisi lähenemisviise esitletavaiks (esitus/etendus ehk performance, nostalgia)
  • erialaspetsiifilisemateks mõisteteks (nt diskreetsus, mälu, refleksiivsus, stereotüüpia)
  • institutsioonilist tegevust tutvustavaiks (UNESCO)

Sõnastik koosneb kahest väljast: artiklite ja illustratsioonide väljast. Illustratsioonideks on teemat täiendavad artiklid, tabelid vms lisad; viited Internetipublikatsioonidele; pildimaterjalid (nt märksõnaartiklitega seotud väljaannete digipildid, fotod); videoloengud.

Artiklite koostamisel on jälgitud kahte mõneti vastandlikku põhimõtet. Esmalt kõik artiklid on koostatud sama ülesehitust silmas pidades: mõiste, selle sünonüümid, vasted teistes keeltes, definitsioon, mõiste kasutamine eesti teaduses, rahvusvahelises ja interdistsiplinaarses kontekstis, kirjandus ja vajadusel lisad. Teiseks, kuna märksõnaartiklite autorid tegelevad süvitsi just nende teemadega, millest nad kirjutavad, siis on kõik artiklid koostatud autori individuaalsest vaatepunktist lähtuvalt. Sel põhjusel on artiklite stiil autoriti erinev. See on taotluslik, et tuua esile nende lähenemisviiside originaalsust.

Tutvustus pärineb sõnastiku Eessõnast, Tiiu Jaago Tartus, 5. jaanuaril 2009. a.

Vt ka: Jaago, Tiiu (2011). Rahvusvahelisuse ja interdistsiplinaarsuse mõju teaduskeelele argikultuuri uurimise näitel. Summary: Impact of internationality and interdisciplinarity on research terminology. Example of everyday culture research. – Nemvalts, Peep (toim). Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi toimetised 13. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 64-90.