Lapserööv

Diana juhtum


Konsuli päeviku sissekanne 3. oktoobrist 2011: Konsulile helistas Diana T., kelle hispaanlasest elukaaslane on muutunud vägivaldseks. Alguses oli elu olnud väga ilus, mees hoolitses Diana eest, tõi talle lilli ja kingitusi. Nädalalõppudel reisiti mere äärde või mägedesse. Aasta pärast sündis neil tütar Flora ja kõik hakkas tasapisi muutuma. Mees oli sageli kodust ära. Kui ta koju tuli, oli olukord isegi hullem, sest tütar ei tohtinud mitte piiksatadagi, kohe oli tüli majas. Mees näris iga pisiasja kallal, küll oli ta lemmiksärk triikimata, küll söök jahtunud jms. Siis algas peksmine, lõpuks ei möödunud nädalatki kui mees oma käsi käiku ei lasknud ja seda kõike lapse nähes. Diana rääkis oma vanematega, kes soovitasid tal mehe eest salaja asjad pakkida ja kohe tütrega Eestisse tulla.

Kommentaar

Emotsionaalselt ehk kõige keerukaim on konsulitel nõustada koduvägivalla ohvriks olevaid naisi. Naistevastane vägivald on väga tõsine probleem, kahjuks ei ole siiski veel kõikjal naistele ja laste sobivaid turvakodusid. Kui olukord on keeruline ja endal napib kogemusi, sii on soovitav kohe ühendust võtta lähima Eesti saatkonna või välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. Koostöös piirkonnas või Eestis tegutsevate abiorganisatsioonide, abivajaja enda ning tema perekonnaga Eestis, püütakse leida olukorrale sobivaim lahendus.

Samuti tuleb meeles pidada, et üldjuhul omandab laps mõlema vanema kodakondsuse ja mõlemal vanemal on lapse üle ka ühine hooldusõigus. Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on võetud ära noorem kui 16-aastane laps ja viidud ära välisriiki. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem.

Meelespea

  • Kui koged füüsilist vägivalda elukaaslase poolt, otsi abi naiste turvakodust. Vajadusel pöördu haiglasse ja politseisse, et vägivalla juhtumid dokumenteerida. Pea nõu välisministeeriumi konsulaarosakonna või lähima Eesti saatkonnaga. Lähisuhtevägivalla alast nõu saab Eestis näiteks Naiste Varjupaikade Liidu valvetelefonilt +372 56 240 606 või MTÜ Eluliini kriisinõustamise tel +372 6 314 300.
  • Välisriigis pereprobleemide tekkides ära vii last teise vanema nõusolekuta riigist välja. Kiire sõit Eestisse võib tunduda küll näiliselt sobiva lahendusena, kuid see on käsitletav lapseröövina. Hilisema kohtuvaidluse käigus lapse hooldusõiguse üle võib see mitte ainult võtta vanemalt oma lastega kohtumise õiguse, vaid teatud juhtudel ka määrata reaalse karistuse.
  • Kui laps on sinult ära viidud, pöördu abi saamiseks Eesti Justiitsministeeriumi poole tel+372 6 208 183, e-posti teel central.authority@just.ee). Justiitsministeerium teeb esmalt kindlaks lapse asukoha ning abistab rahumeelse kokkuleppe sõlmimises. Eelkõige üritatakse saavutada kokkulepe teise vanemaga lapse vabatahtlikuks tagasitoomiseks või proovitakse olukorda lahendada kohtuvälisel teel. Kui selline tegevus ei anna tulemust, alustatakse välisriigis kohtumenetlust lapse tagasitoomiseks. 
  • Tänapäeval pole enam haruldane, kui emal ja lapsel on erinev perekonnanimi. Reisimisel võimalike sekelduste vältimiseks on soovitatav kaasas kanda ka lapse sünnitunnistuse inglise keelset koopiat, kus lapse mõlemad vanemad kirjas. Kasuks tuleb ka lapse isa kinnituskirjast, mis lubab lapse reisile koos emaga.

 

Mida välisministeerium/konsul saab teha?

  • Väljastab vajadusel ajutise reisidokumendi.
  • Vahendab rahalist abi isiku sugulastelt või sõpradelt.
  • Vahendab vajadusel suhtlust isiku ja tema lähedaste vahel Eestis, samuti suhtlust kohalike ametivõimude ja abiorganisatsioonidega.

Mida välisministeerium/konsul ei saa võimaldada?

  • Ei anna juriidilist nõu ega korralda abielulahutuse või lapse hooldusõiguse asjaajamist.
  • Ei tasu advokaadi- ega kohtukulusid.

Kokkuvõtteks

Välisriigis pereprobleemide tekkides ei tohi last ilma teise vanema nõusolekuta riigist välja viia. Küsi nõu ja varu aega ning kannatust.

back forward