{"id":8,"date":"2024-04-04T04:15:07","date_gmt":"2024-04-04T01:15:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/42-kuidas-saab-ravimeid-manustada\/"},"modified":"2024-04-17T16:17:59","modified_gmt":"2024-04-17T13:17:59","slug":"42-kuidas-saab-ravimeid-manustada","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/42-kuidas-saab-ravimeid-manustada\/","title":{"rendered":"4.2. Kuidas saab ravimeid manustada?"},"content":{"rendered":"<h2 dir=\"ltr\">Millised on erinevad v\u00f5imalused ravimite Sinu organismi viimiseks ehk manustamiseks?<\/h2>\n<p dir=\"ltr\">Toimeainete organismi viimiseks on palju v\u00f5imalusi, sest ravimeid saab manustada erinevatesse kehapiirkondadesse, kasutades selleks erinevaid meetodeid ja ravimvorme (joonis 1). Samas ei saa k\u00f5iki toimeaineid igale poole manustada, sest nad ei suuda sealt imenduda v\u00f5i edasi toimekohale liikuda. See, milline manustamistee\u00a0ja -viis valitakse, s\u00f5ltub mitmetest asjaoludest.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-59 size-full\" title=\"Joonis 1: Inimkeha ja manustamiskohad. Allikas: Volmer, D.; Teder, K.; Matto, V.; Raal, A. (2017). Praktiline sotsiaalfarmaatsia. Ravimsuhtlemine apteegis. \u00d5pik k\u00f5rgkoolidele. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/4-5.png\" alt=\"Skeem: Ravimite v\u00f5imelike manustamisviiside jaotus l\u00e4htuvalt manustamisteedest\" width=\"401\" height=\"563\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/4-5.png 401w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/4-5-214x300.png 214w\" sizes=\"auto, (max-width: 401px) 100vw, 401px\"><\/p>\n<h4 dir=\"ltr\">Nii ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, kui ka hilisemal kasutamisel on vaja teada manustamisteede ja -viiside erip\u00e4rasid, sest sellest s\u00f5ltub, kas see ravim annab oma oodatud toime v\u00f5i j\u00e4\u00e4b see liiga n\u00f5rgaks v\u00f5i hoopis annab liiga tugeva toime, koos ebameeldivate k\u00f5rvaltoimetega.<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">N\u00e4iteks sellest, kas Sinu haigus on l\u00fchiajaline (\u00e4ge) v\u00f5i pikaajaline (krooniline). Pikaajaliste haiguste ravis kasutatakse eelistatult ravimite suukaudset manustamist, sest see on sageli lihtsaim ja odavaim v\u00f5imalus. Samas ei saa n\u00e4iteks diabeedihaigete veresuhkru kontrolli alla saamiseks kasutatavat insuliini suukaudselt manustada, sest see laguneks seedetraktis \u00e4ra ja nii peavadki miljonid diabeetikud end igap\u00e4evaselt s\u00fcstima. Nagu eelnevast n\u00e4itest v\u00e4lja tuli, siis s\u00f5ltub manustamistee ja ravimvormi valik ka toimeaine omadustest ja stabiilsusest.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kuigi ravimite manustamisviise on v\u00f5imalik gruppidesse jagada mitmel moel, on \u00fcks sagedasemaid viisidest toodud joonisel 2. Esmalt jagatakse enamus manustamisviise kahte gruppi: enteraalne ehk seedekulglasse manustamine ja parenteraalne ehk seedekulglav\u00e4liselt manustamine. Parenteraalne manustamine jaguneb omakorda lokaalseks ja s\u00fcsteemseks manustamiseks, seejuures vahel on v\u00f5imalik lokaalse manustamisega saada ka s\u00fcsteemne ehk \u00fcldine toime.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"755\" height=\"397\" class=\"alignnone wp-image-60\" style=\"width: 755px; height: 397px;\" title=\"Joonis 2: Ravimite v\u00f5imalike manustamisviiside jaotus l\u00e4htuvalt manustamisteedest.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/4-6.png\" alt=\"Skeem: Ravimite v\u00f5imalike manustamisviiside jaotus l\u00e4htuvalt manustamisteedest\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/4-6.png 755w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/4-6-300x158.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 755px) 100vw, 755px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Millised on erinevad v\u00f5imalused ravimite Sinu organismi viimiseks ehk manustamiseks? Toimeainete organismi viimiseks on palju v\u00f5imalusi, sest ravimeid saab manustada erinevatesse kehapiirkondadesse, kasutades selleks erinevaid meetodeid ja ravimvorme (joonis 1). Samas ei saa k\u00f5iki toimeaineid igale poole manustada, sest nad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":555,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}