![\"Hippokrates\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/hippocrates_rubens.jpg\" "\\"Hippokrates.")
Juba mitusada aastat eKr koondus inimkonna kultuurielu antiikaegsesse Kreekasse, kus arendas taimravi\u00f5petust meditsiini isaks peetav Hippokrates<\/b> (u 460-370 eKr). N\u00fc\u00fcdsest hakati tervise ja haigusega, aga ka ravimitega seotut seletama m\u00f5istusep\u00e4raselt, seostades seda mitte enam k\u00f5rgemate j\u00f5udude, vaid \u00fcmbritseva keskkonnaga (toit, \u00f5hk, vesi, elupaik). Siit pole edasi raske m\u00f5ista Hippokratese p\u00f5hiteesi: loodus \u2013 k\u00f5ikide haiguste arst. Inimesest arst pidi ainult n\u00f5rgaks j\u00e4\u00e4nud keha tervenemisele omalt poolt kaasa aitama. Looduse ravivat alget t\u00e4histas antiikarst terminiga physis<\/i>. Eelnevast on arusaadav ka Hippokratese p\u00fc\u00fce v\u00e4ltida keerulisi retsepte ning kasutada ravimtaimi just t\u00e4pselt sel kujul nagu need looduses esinevad, t\u00f6\u00f6tlemata. Hippokrates oli ka esimene, kes seostas droogide \u00f5iget s\u00e4ilitamist nende raviomaduste kestvusega; tema poolt s\u00f5nastatud s\u00e4ilitamisprintsiipide paikapidavust tolleaegsetes apteekides on kinnitanud arheoloogilised v\u00e4ljakaevamised. Hippokratese meditsiinialased kirjutised on tervikuna tuntud pealkirja all \u201cCorpus Hippocraticum\u201d.<\/i> K\u00f5ige laiemalt on Hippokrates teada oma vande poolest.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n\tKas teadsid, et s\u00f5na \u201eaatom\u201c oli kasutusel juba Vanas Roomas!
\n<\/h4>\n
\n\tHippokratesest m\u00f5neti teistsugusel seisukohal oli roomlane Asklepiades<\/b> (126-56 eKr), kelle maailmapilt oli tugevasti m\u00f5justatud antiikatomistide Demokritose (460-370.a. eKr) ja Epikurose (342-270.a. eKr) \u00f5petusest. Neist esimese j\u00e4rgi on aatomid nagu kirjat\u00e4hed raamatus, neil on kindel vorm ja struktuur, erinevad nad \u00fcksteisest kuju, asendi ja j\u00e4rjestuse poolest. Aatomite liikumise raamiks on kosmos ning aatomist enam v\u00e4iksemat aineosakest antiikatomistide arvates ei eksisteeri. Aatomid on omavahel seotud, \u00fchtki nende liikumise kombinatsiooni ei saa v\u00e4ltida ning \u00fckski kombinatsioon ei ole igavene. Selline m\u00f5tteviis tingis fatalismi, sest inimese enda tahtest ei s\u00f5ltu Demokritose j\u00e4rgi miski. Seevastu Epikurose meelest v\u00f5ivad aatomid liikudes ka sirgjoonelisest teest m\u00f5nev\u00f5rra h\u00e4lbida ning nende liikumine ei ole absoluutselt v\u00e4\u00e4ramatu, nagu j\u00e4relikult n\u00e4iteks ka inim\u00fchiskonnas v\u00f5i inimese organismis kulgevad protsessid. Asklepiadese j\u00e4rgi koosneb ka inimese keha lugematust arvust aatomitest, need moodustavad arvukalt kanaleid, kus omakorda liiguvad kindlas j\u00e4rjekorras pisikesed pneumaatilised osakesed. Muutub liikumine ebakorrap\u00e4raseks, tormiliseks ja anormaalseks, ilmnebki haigus. Kui Hippokrates pidas haiguste arstiks eelk\u00f5ige loodust ennast, siis Asklepiades n\u00f5udis arstilt suuremat sekkumist raviprotsessi. Muuhulgas kuulub talle seisukoht: Tuto, celeriter et jucunde curare<\/i> (ravida tuleb arukalt, kiiresti ja meeldivalt)! \u00d5petlane t\u00e4iendas hippokraatlaste seisukohta n\u00f5nda: loodus ei too mitte ainult tervenemist vaid vahel ka h\u00e4da (non solum prodesse naturam, verum etiam nocere<\/i>). Just siit p\u00e4rineb kaasaegne arusaam farmakonidest, mis v\u00f5ivad tuua nii kasu kui kahju.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tKoos taimede kasulike omaduste kogemisega \u00f5piti tundma ka nende varjupoolt, m\u00fcrke. Paari aastatuhande jooksul on m\u00fcrgipeeker olnud tavalisemaks relvaks kui salam\u00f5rvari pistoda. Seda tuli, nagu ikka karta eelk\u00f5ige selle maailma v\u00e4gevatel. Nii kirjutas rooma satiirik Juvenalis (u 60-p\u00e4rast 127 pKr): \u201cK\u00e4okingast valmistatud m\u00fcrki ei jooda savikruusist. Vaid see peab m\u00fcrki kartma, kes viib suu juurde kalliskividega \u00e4\u00e4ristatud peekri.\u201d<\/i> Ja m\u00fcrke kardeti t\u00f5esti, samuti m\u00fcrgisegajaid. Muide, s\u00f5na farmatseut ongi otsene latinism kreeka s\u00f5nast farmakeus<\/i> > m\u00fcrgisegaja.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00dcheks l\u00e4bi aegade hinnatumaks m\u00fcrgitundjaks ja vastum\u00fcrgi loojaks peetakse Pontose kuningat Mithridates VI Eupatori <\/b>(u 132-63 eKr), kes katsetas mitmesuguseid m\u00fcrke orjadel, kurjategijatel, oma perekonnaliikmetel ja muidugi ka \u2013 nagu tol ajal kombeks \u2013 iseendal. Kui rooma v\u00e4ejuhil Pompeiusel \u00f5nnestus 66.a. eKr Mithridatese v\u00e4ed puruks l\u00fc\u00fca, v\u00f5ttis kaotaja endalt elu m\u00f5\u00f5ga l\u00e4bi, sest pikka aega j\u00e4rjest suuremate toksiliste annustega harjunud organismile ei tahtnud surmam\u00fcrk m\u00f5juga. Roomlased pidasid hinnalisimaks s\u00f5jasaagiks temast j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vastum\u00fcrgiretsepti, mis leidis mitridaatsiumi (mitridatum<\/i>) nime all kasutamist veel ligi 200 aasta jooksul.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tRooma keisri Nero arst Demokrates<\/b> koostas 55 komponendist koosneva vastum\u00fcrgi ning teine \u00f5ukonnaarst Andromachos segas kokku teriakiks (theriaca<\/i>) kutsutud vahendi, mis kreeka s\u00f5na theriakan<\/i> j\u00e4rgi on vahend m\u00fcrgiste loomade vastu. Samas sisaldas teriakk ise muuhulgas alati loomseid komponente. T\u00e4htsamaid komponente oli selles maoliha: madu on olend, kes kannab m\u00fcrki ilma ise sellesse suremata, seega usuti ka teriakk \u201cm\u00fcrki kandvat\u201d. Ajapikku kujunes teriakk \u00fcheks t\u00e4htsamaks ravimiks \u00fcldse, tema komponentide arv oli 1693.a. \u00fcletanud 180 komponendi piiri. Veel 18.sajandil oli teriakk \u00fcsna tavaline apteegikaup ning seda leidus apteegis koguni veel 20. sajandi alguses. Loodetud toimeid sellised \u201eimeravimid\u201c muidugi ei avaldanud.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tIatrokeemikud vaatlesid organismi kui keemiliste \u00fchendite kogumit ja haigust kui nende \u00fchendite vahelise tasakaalu h\u00e4iret. Kuid iatrokeemial oli ka t\u00f5sine varjuk\u00fclg: polnud ju alati t\u00e4pselt teada, mis ainet ja kui suures koguses tuleks patsiendile anda, seet\u00f5ttu sisaldasid selle koolkonna ravimid \u201cigaks juhuks\u201d h\u00e4sti paljusid komponente, mida v\u00f5eti oma t\u00f5ekspidamistest l\u00e4htudes quantum satis<\/i> \u2013 piisavas, k\u00fcllaldases koguses. Kuigi Paracelsusele endale kuulub seisukoht, et \u201cK\u00f5ik on m\u00fcrk ja mitte midagi ei ole ilma m\u00fcrgita, seep\u00e4rast kahanda kihvti toimet, sest k\u00f5ik oleneb doosist!\u201d<\/i> ja \u201cPikk retsept ei t\u00e4henda sugugi head ravi\u201d<\/i>, ordineerisid iatrokeemikud suurtes doosides ja korraga paljusid erinevaid aineid. Pahatihti oli tulemuseks patsiendi m\u00fcrgitamine v\u00f5i isegi surm. Samas \u00f5piti nii tundma ravimite toksilist m\u00f5ju inimesele. Iatrokeemiale sagedane oli ka ohter aadrilaskmine. Prantsuse \u00f5petlane F. Broussais (1772-1838) on m\u00e4rkinud, et ta on iatrokeemikuna valanud rohkem verd kui Napoleon I terve oma s\u00f5jav\u00e4ega.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tAlkeemiku kui jumala sarnase imetegija v\u00f5imeid s\u00fcmboliseerib filosoofiline kivi e tarkade eliksiir e elueliksiir, milleni j\u00f5utakse raskesti j\u00e4rgitavat retsepti t\u00e4ites ning pingelise loominguprotsessi k\u00e4igus moraalse eneset\u00e4iustamise teel. Seega kulla valmistamine ja kogu muu laboratoorne tegevus oli vaid alkeemiku kui isiksuse vaimses maailmas kulgeva arengu s\u00fcmboolne peegeldus. Tegelikkuses kulla valmistamiseni muidugi ei j\u00f5utud. Suure Toimingu tegid laboratoorsel tasemel teoks alles 1941.a. Rubby Sherr, Kenneth T. Bainbridge ja Huber H. Anderson, kes said elavh\u00f5bedast ja k\u00f5rge liikumiskiirusega neutronitest vaakumdestillatsioonikolvis kolm erinevat kulla isotoopi. Katset kordasid edukalt Harvardi \u00fclikooli teadlased.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tSuureks sammuks edasi eriti ravimite, aga ka jookide valmistamiseks maitseainete ja ravimtaimede baasil oli alkoholi kasutusele v\u00f5tmine alkeemikute poolt. \u201cVeini vaimu\u201d (spiritus vini<\/i>) sai esimestena veini destilleerimise teel 11.sajandil araablased. Pandi t\u00e4hele, et see v\u00e4rvusetu vedelik moodustab veini joovastava osa, vaimu, hinge. Algselt oli alkohol alkeemikutele tavaline laboratoorne t\u00f6\u00f6vahend, lahusti. Esmakordselt on teda ravimisega seoses maininud hispaania arst Abulkasis. Tema j\u00e4reltulija Raymundus Lullus nimetas veini vaimu \u201ctaimedest saadud elu merkuuriumiks\u201d, mille t\u00e4htsaks rolliks pidi olema \u201cultima ratio corporis humani\u201d <\/i>(\u201cinimese viimane rahustaja\u201d). Veini destilleerimisel saadud v\u00fcrtsise maitsega lahjendatud alkohol muutus 14.sajandil t\u00e4htsaks kauplemisobjektiks; hiljem hakati alkoholi k\u00e4\u00e4ritama teraviljast ning kartuli sissetoomise j\u00e4rel kartulist. Keskaegsete epideemiate leviku aegu kujunes uskumus, et alkohol aitab \u00e4ra hoida katku v\u00f5i v\u00e4hemasti t\u00f5rjuda vikatimeest kauemaks eemale. Siit alates sai rahvamassidele tuntuks alkoholi joovastav toime ning algas ka tema kuritarvitamine. Ent farmatseutiliselt on alkohol hea lahusti, t\u00e4nu millele hakati droogidest valmistama hoopis uut t\u00fc\u00fcpi ravimeid. Kaasaegsetele tinktuuridele pandi alus 19.sajandil prantsuse farmatseutide poolt.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tDestillatsiooniseadme loomine alkeemikute poolt peale puhta alkoholi ajastu alguse veel \u00fche revolutsioonilise muutuse aluseks \u2013 ta v\u00f5imaldas destilleerima hakata eeterlikke \u00f5lisid. Destillatsiooniseadet t\u00e4iustas omalt poolt kuulus 11. sajandi araabia arst Avicenna. Eeterlike \u00f5lide saamine andis omakorda meditsiinile, parf\u00fcmeeria-, kosmeetika- ja toiduainetet\u00f6\u00f6stusele hoopis uuelaadset l\u00e4htematerjali ning oli aluseks ka aroomiteraapia kujunemisele.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tRevolutsioonilise lehek\u00fclje avaridadeks sai rea alkaloidide isoleerimine taimsest materjalist: 1803.a. narkotiini, 1806.a. morfiini, 1821.a. kofeiini, 1828.a. nikotiini jpm eraldamine. See omakorda pani aluse eksperimentaalsele farmakoloogiale ning paralleelselt sellega ka farmaatsiat\u00f6\u00f6stuse tekkele. Paljusid toimeaineid \u00f5piti ajapikku saama s\u00fcnteetilisel teel.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tTeaduse arenedes muutusidki ravimid j\u00e4rjest \u201ckeemilisemaks\u201d, mispuhul kirjutas Tartu \u00dclikooli farmaatsiaprofessor Nikolai Veiderpass juba oma 1947.a. ilmunud raamatus \u201dGaleeniline farmaatsia\u201d: \u201cRavimainete s\u00fcntees ja droogist puhtate toimeainete eraldamine v\u00f5ttis suurt hoogu. Paljud tuntud teadlased avaldasid arvamust, et m\u00f5ne aasta jooksul kaob droogide kui niisuguste tarvitamine ja galeenilised preparaadid tulevad ravimainete nimestikust kustutada. Kuid neist m\u00f5tteavaldustest on nii m\u00f5nigi aasta m\u00f6\u00f6dunud, droogid ja galeenilised preparaadid on aga ikkagi j\u00e4\u00e4nud ravimite perre p\u00fcsima, j\u00e4tkates edukat v\u00f5istlust puhtate toime- ja keemiliste ainetega.\u201d<\/i><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t19. sajandi loodusteaduste alased avastused keemia, mikrobioloogia ja meditsiini valdkonnas olid aluseks ka farmaatsia arengule. Ravimtaimede kasutamine muutus empiirilisest tegevusest teaduseks, kujunes v\u00e4lja f\u00fctoteraapia. F\u00fctoteraapia kui termini loojaks on prantsuse arst Henri Leclerc <\/b>(1870-1955), kes t\u00f6\u00f6tas Pariisis ja avaldas oma arvukad esseed mainekas meditsiiniajakirjas \u201cLa Presse M\u00e9dicale\u201d<\/i> ning publitseeris oma elut\u00f6\u00f6 pealkirja all \u201cPr\u00e9cis de Phytoth\u00e9rapie\u201d,<\/i> mis siiani on \u00fcheks f\u00fctoteraapia klassikaliseks teoseks.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tParalleelselt f\u00fctokeemia ajastu algusega sai t\u00e4nu keemia \u00fcldisele arengule ja algselt aniliinv\u00e4rvide tootmisega hoo sisse erinevate s\u00fcnteetiliste ainete loomine, mis oma korda toetas ravimit\u00f6\u00f6stus ja pani aluse eksperimentaalfarmakoloogiale.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Vana Kreeka ja Rooma Hippokratest peetakse meditsiini isaks seet\u00f5ttu, et ta eemaldus m\u00fcstikast ning hakkas tervise ja ravimitega seotud asjaolusid m\u00f5istusep\u00e4raselt seletama. Ta on n\u00fc\u00fcdisaegse teadusliku meditsiinikoolkonna rajaja. Juba mitusada aastat eKr koondus inimkonna kultuurielu antiikaegsesse Kreekasse, kus arendas taimravi\u00f5petust …<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":511,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/511"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\tJust Galenos j\u00f5udis arusaamale, et taimede raviv toime tuleneb teatud kindlatest ainetest. Ta pani aluse ravimtaimedest valmistatavatele galeenilistele preparaatidele ja galeenilisele farmaatsiale.
\n<\/h4>\n![\"Galenos\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/galenus_of_pergamum.jpg\" "\\"Galenos.")
Ravim- ja maitsetaimede kasvatamine muutus p\u00e4rast Kreeka langust s\u00fcstemaatiliseks Vanas Roomas, kus Hippokratese \u00f5petust arendas edasi galeenilise farmaatsia rajaja Claudius Galenos<\/b> (u 130-200 pKr.), imperaatori ja tema gladiaatorite ametlik arst. Ta p\u00fc\u00fcdis m\u00f5ista looduse raviva j\u00f5u olemust ning leidis, et kui vis vitalis<\/i> eksisteerib looduses, siis k\u00fcllap asub see ka ravimites. Kuid erinevalt Hippokratesest ei pooldanud Galenos v\u00e4rskete ja t\u00f6\u00f6tlemata taimede kasutamist, sest need v\u00f5ivad sisaldada kahjulikke ja v\u00e4\u00e4rtuseta aineid. <\/b>Seep\u00e4rast oligi Galenos esimene, kes n\u00e4itas kuidas \u00fcks ja sama ravimtaim v\u00f5i droog sisaldab nii kasulikke aineid (=eluj\u00f5u kandjaid) kui ka kasutuid v\u00f5i isegi kahjulikke k\u00f5rvalaineid (=ballastaineid). Kuigi Galenose ja tema \u00f5pilaste poolt kasutatavad ravimite valmistamise mehhaanilised (pressimine) ja ekstraheerivad (leotamine, keetmine) menetlused raviva alge eraldamiseks j\u00e4id farmatseutiliselt algelisteks, oli kujutlus toimeainest s\u00fcndinud. Galenose ravivahendite arsenali kuulus 400-500 erinevat taime mitmesuguste ravimivormidena.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n\tEupator ja imeline vastum\u00fcrk
\n<\/h2>\n\n\tTallinnfilmi multifilmis \u201eMardi leib\u201c kujutatakse, kuidas Raeapteegis valmistataks mitridaatsiumit, kuid tegelikult valmib sellest mardi leib \u2013 martsipan. Tegemist on lihtsalt ilusa looga, sest martsipan p\u00e4rineb Araabiamaadest, kuid vanasti valmistati seda t\u00f5esti apteekides.
\n<\/h4>\n![\"Edgar](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/mardileib003.jpg\" "\\"Edgar")
\n<\/div>\n\n\tParacelsus ja iatrokeemia
\n<\/h2>\n![\"Paracelsus\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/aureolus_theophrastus_bombastus_von_hohenheim_paracelsus.jpg\" "\\"Aureolus")
Keskajal m\u00f5justas ravimiteadust suuresti arst, iatrokeemik ja astroloog Philippus Aurelius Teophrastus Bombastus von Hohenheim ehk\u00a0Paracelsus<\/b> (1493-1541). Siitpeale kujunes suund taimedes leiduvate kindlate keemiliste ainete uurimisele. Paracelsusele kui iatrokeemia<\/b> \u00fchele rajajale polnud taime raviv alge pelgalt filosoofiliseks kategooriaks vaid konkreetseks keemiliseks aineks. Paracelsus on v\u00e4itnud: \u201cInimorganismi protsessid on eranditult keemilist laadi, j\u00e4relikult peab ravi aluseks olema keemia.\u201d<\/i> Temale kui uusaja loodusravi isale kuulus idee, et elu on keemiline protsess ja inimene on vaadeldav laborina. Haigus tekib teatud keemiliste ainete v\u00e4hesusest v\u00f5i puudumisest. Haiguse v\u00f5itmiseks tuleb seega haiget ravida vastava toidu, taimede ja ravimitega. Selleks peab arst peab tundma taime toimet, seda tarkust saab \u00f5ppida vaid looduselt. Ehkki Paracelsus ja tema j\u00e4rgijad nimetasid Galenose ravimeid halvustavalt galeenilisteks (medicamenta galenica<\/i>), ei koosnenud nende endi preparaadid (medicamenta spagirica<\/i>) kaugeltki ainult puhastest toimeainetest. K\u00fcll v\u00f5imaldas alkeemikute poolt destilleeritud etanooli kasutamine t\u00f5hustada droogi koostisainete ekstraktsiooni. Paracelsus on avaldanud haiguste ja rohtude vahekorra kohta j\u00e4rgmist m\u00f5tet: \u201cJumal pole \u00fchtki haigust tulla lasknud, ilma, et ta poleks selle vastu looduses ravimit loonud.\u201d<\/i> Siit p\u00e4rinebki m\u00f5te, et looduses on olemas ravimid mistahes haiguste vastu, kunst on ainult nad \u00fcles leida ja neid \u00f5igel puhul \u00f5igesti kasutada. \u00d5igupoolest kujutas algne iatrokeemia endast kombinatsiooni alkeemiast ja meditsiinilisest tegevusest.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n\tMiks iatrokeemikute retseptid olid pikad ja annused suured? Polnud t\u00e4pselt teada, mida ja kui palju on haigele tarvis ravimeid sisse anda.
\n<\/h4>\n\n\tAlkeemia
\n<\/h2>\n![\"Alkeemia](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/alchemy-symbols.jpg\" "\\"Alkeemia")
P\u00fc\u00fcdes oma tolle ajastu kohta eesrindlikes laborites kulda ja Tarkade Kivi luua, \u00f5ppisid alkeemikud tundma arseeni, antimoni, v\u00e4\u00e4vlit, tsinki, vismutit; nad avastasid v\u00e4\u00e4velhappe, soolhappe, l\u00e4mmastikhappe, ammoniaagi; v\u00f5tsid kasutusele uusi kolbe, retorte, vesi- ja liivavanne; t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja v\u00f5i t\u00e4iustasid sadestamise, filtrimise, \u00fcmberkristalliseerimise jt metoodikaid.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n\tKulda on t\u00f5epoolest v\u00f5imalik laboris kunstlikul teel luua.
\n<\/h4>\n\n\tVeinist destilleeritud piiritus sai endale nimeks \u201eveini vaim\u201c ja see arendas edasi farmaatsiat.
\n<\/h4>\n\n\tScheele avastused ja f\u00fctokeemia ajastu
\n<\/h2>\n![\"Sceele\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/carl_wilhelm_scheele_from_familj-journalen1874.png\" "\\"Carl")
Ravimite uurijate nn keemilise koolkonna esimeseks praktiliseks sammuks olid Rootsi apteekri Carl Scheele<\/b> (1742-1786) t\u00f6\u00f6d, mis k\u00e4sitlevad paljude orgaaniliste hapete avastamist taimedest ja toiduainetest. Nii t\u00f5estas rootslane, et viinamarjad sisaldavad hapet, mis erineb sidrunis leiduvast \u201chapust\u201d. Scheele tegi kindlaks gallushappe hernestes, oblikhappe hapuoblikas, piimhappe hapus piimas, kusihappe uriinis jpm. S\u00f5ltumata teistest teadlastest avastas ta l\u00e4mmastiku, kloori ja mangaani. Hapniku avastamine 1769.a. vallandas revolutsiooni keemiateaduses. Apteekri suured teaduslikud avastused valmistasid ette pinna uue ajastu alguseks.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n\tRavimiteadus sai \u00f5ige hoo sisse alates 19. sajandist ehk umbes 200 aastat tagasi.
\n<\/h4>\n