{"id":4,"date":"2024-04-04T04:15:06","date_gmt":"2024-04-04T01:15:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/12-vanimad-kirjalikud-allikad-ravimtaimedest\/"},"modified":"2024-04-15T13:45:47","modified_gmt":"2024-04-15T10:45:47","slug":"12-vanimad-kirjalikud-allikad-ravimtaimedest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/12-vanimad-kirjalikud-allikad-ravimtaimedest\/","title":{"rendered":"1.2. Vanimad kirjalikud allikad ravimtaimedest"},"content":{"rendered":"

Iidseimad kirjalikud \u00fcrikud maitse- ja ravimtaimedest on j\u00e4\u00e4dvustatud Sumeris umbes\u00a05000-5500 aastat tagasi. Sumerid tundsid lagritsat, magunat, liivateed, k\u00f6\u00f6mnet. Kaldea herbalistide m\u00e4rkmed p\u00e4rinevad umbes 5000.a\u00a0eKr ning Ass\u00fc\u00fcriast umbes 2500.a\u00a0eKr on s\u00e4ilinud savitahvlid, millel m\u00e4rgitakse umbes 250 taime. Vanades Idamaades kasutati maitseaineid (kalmust, kaneeli jt) laialdaselt umbes 5000 a\u00a0tagasi. Bab\u00fcloonlased kasutasid umbes 1800.a\u00a0eKr sennat, safranit, koriandrit ja kaneeli.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Vanim hiina ravimtaimi k\u00e4sitlev \u00f5pik p\u00e4rineb aastast 2600 eKr, sisaldades andmeid taimenimede s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide, botaanilise iseloomustuse ja leviku, droogitunnuste, toime ning kasutamise kohta umbes 900 taime kohta. Aastal 3216 eKr kogus hiina imperaator Shen Nong kokku rahva tarkused taimedest ning vormis need \u00fcheks vanemaks ravimtaimi kajastavaks \u00fcrikuks, milles jutu 252 tervistavast taimest. Aastate 1065-711 vahel eKr koostati Hiinas kirjalik teos \u201cWu Shi Er Bing Fang\u201d <\/i>(\u201cRetsepte viiek\u00fcmne kahele haigusele\u201d), milles mainitakse lagritsa, ingveri, hundihamba, aaloe, m\u00fcrri, viiruki jm raviotstarbelist kasutamist.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Aastast 700 eKr on Bab\u00fclooniast andmeid safrani, apteegitilli, k\u00f6\u00f6mnete, kardemoni, tilli, k\u00fc\u00fcslaugu, sibula ja koriandi kasutamisest. Seitsmendast sajandist enne meie aja arvamist p\u00e4rineb Ass\u00fc\u00fcria kuningalt Merodah-Baladanilt raamat, milles on antud soovitusi ligi 60 maitsetaime kasvatamiseks ja kasutamiseks.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

India ajurveeda ravimid on esmamainitud v\u00e4hemalt 2000 aastat eKr india p\u00fchades tekstides rigveedades. Ajurveedilisest meditsiinis\u00fcsteemist kui t\u00e4nap\u00e4evalgi eksisteerivast alternatiivmeditsiini koolkonnast teeme juttu eraldi peat\u00fckis. Veelgi vanem on umbes 4000 a\u00a0tagasi koostatud \u201cJad\u017eurveda\u201d, mis mainib 760 ravivahendit, enamasti taimset.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Inimkonna \u00fcheks olulisemaks kirjalikuks allikaks ravimtaimede kohta on Ebersi pap\u00fc\u00fcrus, kuid arheoloog Georg Ebers ei olnud selle autor, vaid ta lihtsalt ostis pap\u00fc\u00fcruse \u00fchelt araablaselt.<\/h4>\n

Iidse Egiptuse vanimad kirjalikud ravimtaimedega seotud allikad on talletatud umbes 3000 aastat enne Kristuse s\u00fcndi\u00a0seintel, hauakividel ja puunikerdustena kujutatud taimi dateeritakse ajaj\u00e4rku umbes 2000 a\u00a0eKr. Egiptusest on kokku leitud k\u00fcmmekond arstikunstiga seostuvat pap\u00fc\u00fcrust. Neist vanim, Kahuni pap\u00fc\u00fcrus on kirja pandud u 1800.a\u00a0eKr ning selle osad k\u00e4sitlevad s\u00fcnnitusabi ja veterinaariat; erinevalt m\u00f5nestki hilisemast \u00fcrikust pannakse seal pear\u00f5hk ravimite soovitamisele, religioosseid motiive on \u00fcpriski tagasihoidlikult. Aastast u 1700 eKr p\u00e4rinev Smithi pap\u00fc\u00fcrus on p\u00fchendatud kirurgiale ning selle arhailine keel lasi eg\u00fcptoloogidel pidada teda umbes tuhat aastat varem kirja pandud teksti koopiaks. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\"Ebersi\u00dcheks vanimaks taimede raviotstarbelist kasutamist k\u00e4sitlevaks kirjalikuks allikaks on 1550 a\u00a0eKr p\u00e4rinev Ebersi pap\u00fc\u00fcrus, on tuntud pealkirja all \u201cRaamat ravimite valmistamisest k\u00f5ikide kehaosade ravimiseks\u201d. Selle 30 cm laia ja 20 m pika pap\u00fc\u00fcruse ostis 1872.a. Egiptuse araablastelt Saksa eg\u00fcptoloog Georg Ebers. Pap\u00fc\u00fcruses k\u00e4sitletakse rohkem kui 900 taimeretsepti (sh aaloed, m\u00fcnti, teelehte, mooni, k\u00fc\u00fcslauku, kadakat, viigimarju, ploome, pirne, lina jt) ja kirjeldatakse nende ravitoimet, valmistamise viisi ja kasutamist; harvem on tegemist loomsete, aga ka mineraalsete vahenditega. Huvitav on mainida, et muuhulgas soovitatakse Ebersi pap\u00fc\u00fcruses haavale panna t\u00fckike hallitanud leiba \u2013 alles 1928.a. avastas Sir Alexander Fleming leivahallituse antibiootilised omadused ning s\u00fcndis uus ajastu meditsiinis ja farmaatsias, mille t\u00e4htsust inimkonnale on v\u00f5rreldud raua kasutusele v\u00f5tmisega. Egiptust on peetud dermatoloogia kodumaaks ning seal tunti eriti h\u00e4sti k\u00f5ikv\u00f5imalikke v\u00e4lispidiselt kasutatavaid ravivahendeid, aga ka iluravi atribuutikat; see seostub v\u00e4ga tihedalt oskusega surnuid palsameerida.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Enne tr\u00fckikunsti leiutamist 1440.a\u00a0kirjutati ja illustreeriti ravimtaimeraamatuid k\u00e4sitsi. \u00dcheks vanemaks selle perioodi k\u00e4sitsi paljundatud raamatuks on umbes aastast 900\u00a0p\u00e4rinev \u201cLeech Book of Bald\u201d<\/i>, milles kirjeldatakse\u00a0segatuna maagia ja m\u00fcstikaga\u00a0iidsetes S\u00fc\u00fcria arstiretseptides esinevaid kohalikke taimi. \u00dcheks varaste tr\u00fckiste perioodi ilusaimaks n\u00e4iteks on 1485.a\u00a0Mainizis tr\u00fckitud illustratsioonidega k\u00e4siraamat \u201cHerbarius zu Teusch\u201d.<\/i> Euroopas muutusid 16. sajandil v\u00e4ga kuulsaks taimejoonised, mis p\u00e4rinesid Leonhard Fuchsi raamatutest \u201cNeue Kreuterbuch\u201d<\/i> (1543)\u00a0ja \u201cDe historia Stirpium\u201d <\/i>(1545). 17. sajandi l\u00f5pu poole hakkasid taimeraamatud laiemalt levima ning neis pakuti mitmesuguseid praktilisi soovitusi nii ravimtaimede kasutamiseks kui majapidamiseks \u00fcldse,\u00a0ilmuma hakkasid ka esimesed aiandusele p\u00fchendatud teosed. Botaanika ja meditsiini lahknemine toimus 19. sajandil, mil 1816.a\u00a0ilmus kuulus Thomas Greene\u2019i raamat \u201cThe Universal Herbal\u201d<\/i> alapealkirjaga \u201cBotaaniline, meditsiiniline ja p\u00f5llumajanduslik s\u00f5nastik\u201d.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Eraldi vajavad m\u00e4rkimist mitteprofessionaalide, kelleks mitmetel juhtudel on Euroopa p\u00e4ritolu\u00a0pastorid, poolt koostatud suure populaarsuse saavutanud ravimtaimeraamatud. N\u00e4iteks Saksamaalt Baierist p\u00e4rit pastor Sebastian Kneipp (1821-1897) on t\u00e4nu oma 1886.a\u00a0ilmunud teosele \u201cWasserkur\u201d <\/i>(\u201cVesiravi\u201d) laiemalt tuntud kui vesiravi looja ning arendaja, hiljem koostas ta silmapaistva raamatu \u201cPflanzenatlas\u201d <\/i>(\u201cTaimeatlas\u201d). \u0160veitsi pastor Johann K\u00fcnzle (1857-1945) pani Teise maailma s\u00f5ja p\u00e4evil kokku oma populaarse teose \u201cGrobes Kr\u00e4uterheilbuch\u201d<\/i> (\u201cSuur taimedega ravimise raamat\u201d). Kolmanda pastorina v\u00f5iks mainida Austria loodusravitsejat Hermann Josef Weidingeri (s\u00fcnd 1918.a) ning tema raamatut \u201cRavimtaimede kasvatamine, kasutamine ja kaitsmine.\u201d <\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Eesti ajakirjanduse alguseks loetakse v\u00e4ljaannet\u00a0\u201cL\u00fchhike \u00f6ppetus\u201d, mis ilmus aastatel 1766\u20131767 P\u00f5ltsamaal, v\u00e4ljaandjaks baltisaksa arst ja literaat Peter Ernst Wilde.<\/h4>\n

Eesti ajakirjanduse alguseks loetakse v\u00e4ljaannet\u00a0\u201cL\u00fchhike \u00f6ppetus\u201d, mis ilmus aastatel 1766\u20131767 P\u00f5ltsamaal, v\u00e4ljaandjaks baltisaksa arst ja literaat Peter Ernst Wilde. V\u00e4ljaandes\u00a0jagati maarahvale lihtsaid meditsiinilisi abin\u00f5usid. Esimene vihik kandis pealkirja\u00a0\u201cL\u00fchhike \u00f6ppetus mis sees monned head rohhud t\u00e4eda antakse, ni h\u00e4sti innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb t\u00e4hhele panna igga haigusse jures mis sees monned head rohhud t\u00e4eda antakse\u201c (1766) ja selles oli\u00a0juttu ka ravimtaimedest.\u00a0Wilde saksakeelsed tekstid t\u00f5lkis maakeelde pastor, kodu-uurija ja literaat August Wilhelm Hupel.<\/p>\n

Eesti lugejale on palju tuttavam saksa koduperenaine Maria Treben, kelle \u00fclioptimistlik \u201cHeilkr\u00e4uter aus dem Garden Gottes\u201d<\/em> on eesti keelde t\u00f5lgitud 1988.a\u00a0tr\u00fcki j\u00e4rgi pealkirja all \u201cTervis jumala apteegist\u201d. Nagu selgub pastor Karl Rauscheri kirjutatud eess\u00f5nast, ammutab pr\u00a0Treben oma teadmisi kolmest allikast: esiteks, vanadest ravimtaimeraamatutest,\u00a0teiseks, rahvameditsiinist ning kolmandaks, jumalalt.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Taimede ja sealhulgas ravimtaimede alasele kirjandusele on tubli panuse andnud ka mitmed Eestis tegutsenud pastorid ja praostid nagu H. Stahl J\u00e4rvamaal, Joh. Gutslaff Urvastes, A. Thor-Elle J\u00fcril, A.W. Hupel \u00c4ksil ja P\u00f5ltsamaal, O. Jannau jpt.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Iidseimad kirjalikud \u00fcrikud maitse- ja ravimtaimedest on j\u00e4\u00e4dvustatud Sumeris umbes\u00a05000-5500 aastat tagasi. Sumerid tundsid lagritsat, magunat, liivateed, k\u00f6\u00f6mnet. Kaldea herbalistide m\u00e4rkmed p\u00e4rinevad umbes 5000.a\u00a0eKr ning Ass\u00fc\u00fcriast umbes 2500.a\u00a0eKr on s\u00e4ilinud savitahvlid, millel m\u00e4rgitakse umbes 250 taime. Vanades Idamaades kasutati maitseaineid …<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":500,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}