{"id":39,"date":"2024-04-04T04:15:09","date_gmt":"2024-04-04T01:15:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/51-apteek-mis-ja-milleks\/"},"modified":"2025-10-03T12:02:43","modified_gmt":"2025-10-03T09:02:43","slug":"51-apteek-mis-ja-milleks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/51-apteek-mis-ja-milleks\/","title":{"rendered":"5.1. Apteek, mis ja milleks?"},"content":{"rendered":"

Apteeki sisse astuda ja oma tervise s\u00e4ilitamiseks ja parandamiseks infot k\u00fcsida on v\u00e4ga lihtne.<\/h4>\n

Mida teha, kui sul on nohu v\u00f5i k\u00f6ha? V\u00f5i kui k\u00f5ht valutab? Kas ja kui, siis milliseid ravimeid kasutada? Kellelt k\u00fcsida n\u00f5u ravimite n\u00f5uetekohase tarbimise kohta? \u00dcheks k\u00e4ep\u00e4raseks v\u00f5imaluseks on k\u00fclastada apteeki. Euroopa Liidu Farmaatsiagrupi andmetel tegutses 2017. aastal Euroopas 160 000 \u00fcldapteeki, mida k\u00fclastas iga p\u00e4ev 46 miljonit inimest. Euroopa elanikest 98% j\u00f5uab l\u00e4himasse apteeki v\u00e4hem kui 30 minutiga ning v\u00f5ib seda teha varastest hommikutundidest hilis\u00f5htuni v\u00e4lja. Valitud apteegid on avatud ka \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt.<\/p>\n

Millised on aga erinevat t\u00fc\u00fcpi apteegid ja kuidas neid \u00e4ra tunda? Eestis tegutsevad \u00fcldapteegid, haiglaapteegid ja veterinaarapteegid, mis peavad omama Ravimiameti poolt v\u00e4ljastatud tegevusluba.<\/p>\n

Millised on erinevad apteekide liigid?<\/h2>\n

Eesti \u00fcldapteegid pakuvad laia valikut ravimeid ja teisi apteegikaupu.<\/h4>\n

K\u00f5ige levinumad on \u00fcldapteegid, mille eristamiseks on nii mujalt Euroopast kui ka Eestist tuttavad nii rohelised kui punased ristid, karika ja mao vm farmaatsia s\u00fcmboliks olevad kujutised. Apteegi v\u00e4lisuksel v\u00f5i selle k\u00f5rval peab olema selgelt kirjas, millise apteegiga on tegemist ja millal see on avatud. Eestis tegutseb\u00a02023. aasta jaanuari seisuga 476\u00a0\u00fcldapteeki ja iga apteek teenindas keskmiselt 2800 elanikku. Seega on Eesti \u00fcldapteegid v\u00f5rreldes Skandinaaviamaadega, kus keskmine elanike arv apteegi kohta on 15 000 inimest, pigem v\u00e4ikesed ning pakuvad lisaks ravimitele ka laia valikut toidulisandeid, loodustooteid jt apteegikaupu.<\/p>\n

\"[val=Internetiapteegi<\/a><\/p>\n

Tegevusluba omav \u00fcldapteek v\u00f5ib alates 2013. aastast pakkuda internetiapteegi (ravimite kaugm\u00fc\u00fcgi) teenust. Alates juulist 2015 peavad k\u00f5ik Euroopa Liidu internetiapteegid kasutama \u00fchtset logo. Logole klikkides peab avanema liikmesriigi p\u00e4deva asutuse veebileht ja sellega on t\u00f5endatud, et tegemist on seadusliku ja heaks kiidetud ravimite m\u00fc\u00fcgi kohaga. Internetiapteegist saab osta k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid (ka veterinaarravimeid), digiretsepti alusel retseptiravimeid (v.a narkootilisi ja ps\u00fchhotroopseid ravimeid, anaboolseid steroide) ja teisi apteegikaupu. V\u00f5rreldes tavalise internetikaubandusega on ravimite kaugm\u00fc\u00fcgil rida erisusi: patsiendiga suhtleb apteeker, kes n\u00f5ustab ja abistab ravimi valikul; ostetud ravimeid ei saa \u00fcldjuhul tagastada; tegevuse \u00fcle teostab j\u00e4relevalvet Ravimiamet ja retseptiravimi tellimiseks peab eelnevalt olema digiretsept.<\/p>\n

Arvult j\u00e4rgmised on haiglaapteegid, mida\u00a02023. aasta jaanuari seisuga on\u00a0Eestis 23. Haiglaapteek ei ole haiglas paiknev \u00fcldapteek, vaid haiglaosakondi ravimitega varustav apteek. Lisaks t\u00f6\u00f6stuslikult toodetud ravimite v\u00e4ljastamisele toimub haiglaapteegis ka erinevate ravimite valmistamine ja kasutatavate ravimite ohutuse ja t\u00f5hususe patsiendip\u00f5hine hindamine.<\/p>\n

Eestis\u00a0tegutseb 2023. aasta jaanuari seisuga vaid \u00fcks veterinaarapteek. Tegemist on apteegiga, mis tegeleb ainult loomadele m\u00f5eldud ravimitega. Erinevalt kahest \u00fcld- ja haiglaapteegist\u00a0t\u00f6\u00f6tavad veterinaarapteekides reeglina veterinaararstid.<\/p>\n

Kuidas ravimid apteeki j\u00f5uavad?<\/h2>\n

Eestis v\u00e4ljastatakse ravimeid nende ohutu ja t\u00f5husa kasutamise tagamiseks ainult apteegist. Kuidas aga ravimid apteeki j\u00f5uavad? Euroopa Liidus tarnitakse ligikaudu 5\u201320% retseptiravimitest otse tootjalt apteeki. Enamik otsem\u00fc\u00fcgist toimub ravimit\u00f6\u00f6stuse poolt haiglaapteekidele. Selline otsem\u00fc\u00fck on enam levinud suurte ravimit\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tete poolt nende n\u00f6 emamaal \u2013 Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal.<\/p>\n

Valdav osa ehk ligikaudu kolm neljandikku ravimitest m\u00fc\u00fcakse Euroopas ravimihulgim\u00fc\u00fcjate vahendusel, kelle organiseerida on ravimite transport ja ladustamine. Hulgim\u00fc\u00fcjate roll on viimase k\u00fcmnekonna aastaga oluliselt muutunud \u2013 varasem rahvusriigikeskne jaotusskeem on asendunud riigipiire \u00fcletava regionaalse logistikaga. Euroopas tegutsevad ravimite hulgim\u00fc\u00fcgifirmad l\u00e4htuvad oma tegevuses ravimite heast turustamistavast, mis tagab selle, et kvaliteetne ravim j\u00f5uab ravimitootjalt \u00fcld-, haigla- v\u00f5i veterinaarapteegi kaudu patsiendini.<\/p>\n

Ravimite hulgim\u00fc\u00fcgifirmad peavad tagama selle, et kvaliteetne ravim j\u00f5uaks ravimitootjalt apteegi kaudu patsiendini.<\/h4>\n

Ravimite hulgim\u00fc\u00fcja peab tegema k\u00f5ik selleks, et oht v\u00f5ltsitud ravimite sattumiseks seaduslikku tarneahelasse oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike. Hiljuti loodud ravimite kontrollis\u00fcsteemi Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse (https:\/\/www.reks.ee\/<\/a>) juures haldavad lisaks hulgim\u00fc\u00fcjatele ka ravimitootjad, haiglad ja apteekrid. Tegemist on \u00fcleeuroopalise ravimite ehtsuse kontrolli s\u00fcsteemiga, kus alates 2019. aasta veebruarist peavad k\u00f5ik ravimipakendid kandma turvam\u00e4rgist ja unikaalset koodi, mis v\u00f5imaldab kontrollida ja autentida ravimite ehtsust enne, kui need v\u00e4ljastatakse patsiendile. Lisaks on ravimeid tarniva hulgim\u00fc\u00fcja vastutus kaitsta ravimeid purunemise v\u00f5i varguse eest ning neid n\u00f5uetekohaselt transportida ja s\u00e4ilitada. Samuti tuleb \u00e4ra hoida ravimite sattumine k\u00f5rvaliste isikute k\u00e4tte ning muutumine inimestele, loomadele v\u00f5i keskkonnale ohtlikuks. Sarnaselt apteekidele on ka ravimite hulgim\u00fc\u00fcgi jaoks vaja taotleda tegevusluba Ravimiametilt. 2023. aasta\u00a0jaanuari seisuga tegutseb\u00a0Eestis 65\u00a0ravimite hulgim\u00fc\u00fcgi \u00f5igust omavat ettev\u00f5tet.<\/p>\n

Kes apteegis t\u00f6\u00f6tavad?<\/h2>\n

Ravimeid v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui \u00fchte osa kaupu, millel on eristaatus l\u00e4htuvalt sellest, et ravimivajadust ei reguleeri inimene ise, ta ei oska neid ka valida ning ravimite kasutamine m\u00f5jutab otseselt inimese tervist. K\u00f5ike seda silmas pidades on oluline, et ravimite v\u00e4ljastamisel ja kasutamise kohta info andmisel on patsiendile abiks apteekrid.<\/p>\n

Apteeker on \u00fcldm\u00f5iste apteegis t\u00f6\u00f6tavate farmaatsiaalase haridusega tervishoiuspetsialistide kohta.<\/h4>\n

T\u00e4psemalt on v\u00f5imalik eristada proviisoreid ja farmatseute. Proviisorid on Tartu \u00dclikoolis viis aastat \u00f5ppinud akadeemilise k\u00f5rgharidusega spetsialistid, kes t\u00f6\u00f6tavad apteegijuhataja v\u00f5i proviisorina kas apteegis v\u00f5i m\u00f5nes teises ravimitega tegelevas ettev\u00f5ttes (nt ravimite tootmine, ravimite hulgim\u00fc\u00fck).<\/p>\n

Lisaks proviisoritele ja farmatseutidele t\u00f6\u00f6tavad Eesti \u00fcldapteekides ka klienditeenindajad, kellel puudub farmaatsiaalane eriharidus ja sellest l\u00e4htuvalt saavad nad pakkuda infot ainult nende apteegikaupade kohta, mis ei ole ravimid. Nii proviisor, farmatseut kui ka klienditeenindaja kannavad rinnas vastava ametinimega rinnasilti ning sellest l\u00e4htuvalt on selge, kelle poole oma k\u00fcsimustega apteegis p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Apteeki sisse astuda ja oma tervise s\u00e4ilitamiseks ja parandamiseks infot k\u00fcsida on v\u00e4ga lihtne. Mida teha, kui sul on nohu v\u00f5i k\u00f6ha? V\u00f5i kui k\u00f5ht valutab? Kas ja kui, siis milliseid ravimeid kasutada? Kellelt k\u00fcsida n\u00f5u ravimite n\u00f5uetekohase tarbimise kohta? …<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":635,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}