{"id":37,"date":"2024-04-04T04:15:09","date_gmt":"2024-04-04T01:15:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/22-kuidas-sunnib-ravim\/"},"modified":"2024-04-04T04:15:35","modified_gmt":"2024-04-04T01:15:35","slug":"22-kuidas-sunnib-ravim","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/22-kuidas-sunnib-ravim\/","title":{"rendered":"2.2. Kuidas s\u00fcnnib ravim?"},"content":{"rendered":"

\n\tIga uue raviaine kasutusele v\u00f5tmine ning temast ravimpreparaadi valmistamine on v\u00e4ga pikk, keeruline ja ka kallis protsess. On n\u00e4idatud, et uut raviainet sisaldava ravimi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine v\u00f5ib maksma minna kuni 2.7 miljardit USA dollarit. V\u00e4ga lihtsustatult on erinevad etapid toodud joonisel 1.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tV\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise etapid on: 1) raviaine avastamise faas, mis omakorda on jagatud erinevateks etappideks, ning siis p\u00e4rast raviaine leidmist ja tema s\u00fcnteesimist algab 2)\u00a0prekliiniline faas ja erinevad 3)\u00a0kliinilised faasid (I; II, III), ja\u00a0isegi, kui raviaine on juba turul (lubatud turule),\u00a0kestavad veel uuringud edasi ja vajalik on teha \u00fclevaateid v\u00f5imalikest k\u00f5rvaln\u00e4htudest ja kogutakse andmeid.\n<\/p>\n

\n\tErinevates allikates on veidike k\u00fcll aastate arvud erinevad, kuid p\u00f5him\u00f5tteliselt keskmiselt kestab \u00fche raviaine turule toomine raviaine s\u00fcnteesist alates 10 aastat, siia siis lisanduvad juurde raviaine molekuli avastamise\/leidmise aastad, mis on ka oma 2-5 aastat lisaks. Prekliiniline faas kestab keskmiselt kuskil 3.5 aastat, kliiniline faas keskmiselt 7.5 aastat (k\u00f5ige pikem ja mahukam 4 a on III faas).\n<\/p>\n

\n\tKui raviaine sihtm\u00e4rk avastatakse, siis selles faasis on neid potentsiaalseid raviaine kandidaate tuhandeid. Sealt edasi valitakse v\u00e4lja juba sobivaimad ja number on tunduvalt v\u00e4iksem, kuskil 1-3. On mainitud, et kuskil 1 raviaine peamine kandidaat 5000 uuritava molekuli kohta j\u00f5uab \u00fcldse prekliinilisse ravimiarenduse faasi. Prekliinilises faasis v\u00f5ib-olla seega ka tuhandeid, kuid protsent ongi kuskil alla 1%, mis j\u00f5uavad l\u00f5plikes kliinilistesse uuringutesse. Ja turule j\u00f5uab siis ainult \u00fcks ainuke raviaine molekul.\n<\/p>\n

\n\tT\u00e4psemalt selgitatakse ravimi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise prekliinilisi ja kliinilisi faase. Need uuringud j\u00e4rgnevad raviaine avastamise uuringutele, kus raviaineid otsitakse ja s\u00fcnteesitakse. Prekliinilised uuringud omakorda koosnevad preformulatsiooniuuringutest ehk varastest raviaine f\u00fcsikokeemiliste omaduste uuringutest (raviaine uuringud enne ravimvormi disaini ja valmistamist), ja tema esmase ravimvormi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest, mida on v\u00f5imalik kasutada j\u00e4rgnevates farmakokineetika,\u00a0farmakod\u00fcnaamika ja ohutusuuringutes in vitro<\/em> ja in vivo<\/em>, maakeeli vastavalt rakuliinidel ja loomkatsetes. Ohutusuuringud loomadel peavad andma vastused ravimi ohutuse ning samuti annustamise kohta. Tihtipeale tehakse esmase ravimvormina k\u00f5ige kergem, kas lahus v\u00f5i ravimi dispersioon vees farmakokineetika\/ farmakod\u00fcnaamika ja ohutusuuringud viiakse l\u00e4bi, et saada teada raviaine farmakoloogiline toime (mida ravim teeb organismis). Alles siis j\u00e4rgneb l\u00f5pliku ravimvormi disain ja valmistamine (kuskil II ja III kliinilises faasi uuringutes), ja tihtipeale, see l\u00f5plik ravimvorm erineb esmasest ravimvormist. Antud faasis uuritakse siis raviaine ja abiainete vahelisi m\u00f5jusid ning olulisi biofarmatseutilisi omadusi. Viimased uuringud annavad siis aimu, kuidas ravim organismis k\u00e4itub ja raviainet vabastab ning toimet avaldab. Alles j\u00e4rgnevates kliinilistes faasides uuritakse ravimi toimeid siis juba inimestel. Kliinilised uuringud inimestel koosnevad j\u00e4rgmistest faasidest:\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tI faasi uuringud, kui selgitatakse v\u00e4lja raviaine ohutus tervetel t\u00e4iskasvanud inimestel ning ka sobivaim ravimvorm (20- 100 inimest); 70% j\u00f5uavad edasi II faasi uuringutesse.\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tII faasi uuringud, kui v\u00e4iksemal grupil haigetel uuritakse ravimi efektiivsust ja selgitatakse v\u00e4lja k\u00f5rvaltoimed (100-500 patsienti), kuskil 33% j\u00f5uavad edasi III faasi uuringutesse ning\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tIII faasi uuringud, kui selgitatakse ravimi ohutus ja efektiivsus juba suurematel haigete gruppidel (300-3000 patsienti), kuskil 25%30 j\u00f5uavad turule.\n\t<\/li>\n
  4. \n\t\tIV faasi uuringud- tuhanded vabatahtlikud patsiendid, kes osalevad ja keda j\u00e4lgitakse, selgitatakse endiselt ohutust ja efektiivsust.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n
    \n

    \n\tK\u00e4esolevas 2 moodulis said teada, mis on ravim, ravimvorm ja ravimpreparaat ning milliseid uuringuid on vaja teha, et ravim j\u00f5uaks turule ja seda saaks ravimiseks kasutada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Iga uue raviaine kasutusele v\u00f5tmine ning temast ravimpreparaadi valmistamine on v\u00e4ga pikk, keeruline ja ka kallis protsess. On n\u00e4idatud, et uut raviainet sisaldava ravimi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine v\u00f5ib maksma minna kuni 2.7 miljardit USA dollarit. V\u00e4ga lihtsustatult on erinevad etapid toodud joonisel …<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-37","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":190,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions\/190"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}