![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/2-1-1_01.png\" "\\"Joonis")
\n<\/p>\n\n\tMaakeeli selgitusena on ravim vahend ravimiseks, mis aitab inimese v\u00f5i ka looma tervislikku seisundit parandada.\n<\/p>\n
\n\tRavimiseaduse j\u00e4rgi on ravim igasugune aine v\u00f5i ainete kombinatsioon, mis on m\u00f5eldud haiguse v\u00f5i haiguss\u00fcmptomi v\u00e4ltimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks v\u00f5i haigusseisundi kergendamiseks inimesel v\u00f5i loomal, inimese v\u00f5i looma elutalitluse taastamiseks v\u00f5i muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise v\u00f5i metaboolse toime kaudu. Seega ravimit manustades oodatakse, et see midagi organismis teeks, sisuliselt oodatakse, et ravim avaldaks oma toimet, olgu see siis farmakoloogiline, immunoloogiline v\u00f5i metaboolne toime. Tegelikult on ravimi toime avaldumiseks vaja veel arvestada v\u00e4ga paljusid erinevaid asju, mis k\u00f5ik m\u00f5jutavad, kuidas ravim oma toimet avaldab. Ja seep\u00e4rast farmaatsias r\u00e4\u00e4gitakse tegelikult eraldi veel raviainest, ravimvormist ja ravimpreparaadist, kui tahetakse t\u00e4pselt selgitada ja m\u00f5ista ravimi toimet. Raviaine on kitsamas m\u00f5ttes iga ravimi koostisaine, mis omab farmakoloogilist aktiivsust v\u00f5i muud otsest toimet haiguse diagnoosimisel, ravimisel v\u00f5i v\u00e4ltimisel, v\u00f5i mis on m\u00f5eldud inimese v\u00f5i looma organismi v\u00f5i selle funktsiooni farmakoloogiliseks m\u00f5jutamiseks. Raviainel endal peab olema kindel toime, kuidas ta aitab kaasa haiguse leevendamisele ja\/v\u00f5i ravile. Ravim v\u00f5ib sisaldada rohkem kui \u00fcht raviainet. Raviaine s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina kasutatakse m\u00f5istet toimeaine. Kui aga r\u00e4\u00e4kida ravimpreparaadist, siis ravimpreparaat on turustamiseks pakendatud ning kaubanimega ravim. Ravimpreparaate, mis sisaldavad sama raviainet eri kogustes v\u00f5i ravimvormides, k\u00e4sitletakse kui erinevaid ravimpreparaate. Ravimvormi k\u00e4sitletakse, kui farmatseutiliste v\u00f5tete kogumit, millega tagatakse raviaine j\u00f5udmine toimekohale. K\u00f5ige lihtsam ja tuntum ravimvorm on tablett ning seega tihtipeale see on ka ainuke ravimvorm, mida osatakse ravimitega \u00fcldse seostada. Kuid tegelikult on olemas terve rida erinevaid ravimvorme, millest tuleb veel pikemalt juttu ka j\u00e4rgmises moodulis (moodul 3). Ravimvormid t\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalikult t\u00e4pselt defineeritud ja klassifitseeritud. Nende iseloomustamiseks tohib kasutada vaid hetkel kehtivaid standardtermineid, mis on toodud Euroopa farmakop\u00f6as ning mis muutuvad ja t\u00e4psustuvad ajas.\n<\/p>\n
\n\tLisaks raviainele on ravimpreparaadis ka veel abiained. Isegi solvendid, mida l\u00f5plikus ravimvormis enam polegi, aga kasutatakse ravimvormi valmistamiseks, loetakse abiainete hulka. Vanasti defineeriti abiaineid kui \u201cinertseid aineid ravimvormis\/ravimpreparaadis\u201c, t\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse enamasti abiainete rollist ning nende funktsionaalsusest. Ravimvormi pole tavaliselt v\u00f5imalik valmistada, kui abiaineid ei kasutata, seega \u00fcldjuhul sisaldavad k\u00f5ik ravimpreparaadid oma koostises lisaks raviainele ka abiaineid. Info ravimpreparaadi koostises olevate ainete kohta on v\u00f5imalik saada ravimi infolehest ja pakendilt, kus peab olema \u00e4ra toodud raviaine nimi, annus ning ka kasutatud abiained.\n<\/p>\n
\n\tOluline on aru saada, et kui meil on vaja manustada inimesele\/patsiendile ravimpreparaati, siis me ei saa kunagi anda ainult raviainet \u00fcksinda. Tihtipeale, raviaine annus on nii v\u00e4ike, et seda ei \u00f5nnestugi \u00fcksinda manustada. Seega raviaine ei v\u00f5rdu koheselt ravimpreparaadiga (joonis 1).\n<\/p>\n
\n\t\n<\/p>\n
\n\tSelleks on vaja anda raviainele kindel ja manustamisviisile sobiv ravimvorm. Farmatseutilise tehnoloogia meetodite abil disainitakse ja valmistatakse kas kapsel, lahus, tablett v\u00f5i m\u00f5ni muu keerulisem kaasaegne ravimkandurs\u00fcsteem (joonis 2). Ehk et valmistatakse sobiv ravimvorm.\n<\/p>\n
\n\t![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/2-1-2_01.png\" "\\"Joonis")
\n<\/p>\n
\n\tSeega ravimpreparaat ja selle v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine kaasab endasse k\u00f5igepealt raviaine molekuli s\u00fcnteesimise ja arendamise ning siis juba ravimvormi disaini ja valmistamise ja siis pannakse ta ka sobivasse pakendisse ning siis ongi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud ravimpreparaat, mida on v\u00f5imalik siis apteegist osta ja manustada. Lisaks ravimite tootmisele ravimit\u00f6\u00f6stuses valmistatakse ravimeid t\u00e4nap\u00e4eval endiselt ka apteegis. Seejuures apteegis valmistatavad ravimid sisaldavad raviaineid, mis on juba oma efektiivsust ja ohutust t\u00f5estanud. T\u00e4nap\u00e4eval on ravimite valmistamine apteegis ning tootmine ravimit\u00f6\u00f6stuses v\u00e4ga rangelt reguleeritud ja kontrollitud. \u00dchelgi uuel raviainel pole v\u00f5imalik turule tulla, kui pole teostatud p\u00f5hjalikke uuringuid ja t\u00f5estatud, et ravimpreparaat on ohutu ja efektiivne. Kas ravim on sobiv just \u00fche v\u00f5i teise haiguse raviks v\u00f5i haigusn\u00e4htuste eemaldamiseks v\u00f5i leevendamiseks, selgitataksegi v\u00e4lja ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tEt leida sobivaid uusi raviaineid, millel oleks oodatav ravitoime, on k\u00f5igepealt vajalik v\u00e4lja selgitada haiguse v\u00f5i meditsiinilise probleemi\/terviseh\u00e4ire tekkemehhanismid ja kuidas oleks v\u00f5imalik seda ravida\/leevendada ehk leida kindel ravi sihtm\u00e4rk. Sobiva raviaine leidmise j\u00e4rgselt (nt looduslikest allikatest eraldatud raviaine leidmise j\u00e4rel), on vajalik leida sobiv viis, kuidas seda raviainet oleks v\u00f5imalik organismi viia ehk et manustamisviis ning sellest valmistada ravimpreparaat, mida patsientidele manustada. Viiakse l\u00e4bi farmakoloogilised uuringud, mis annavad vastused k\u00fcsimustele, ravimi annuste\/annustamise ja ohutuse suhtes. Igal raviainel ongi oma kindel sihtm\u00e4rk, mille kaudu ta oma toimet avaldab. V\u00e4ga lihtsustatult tooksin n\u00e4ite nt antibiootikumide kohta. Kui on teada, et tekitajaks on kindel bakter, siis otsitakse raviainet, mis oleks v\u00f5imeline seda bakterit h\u00e4vitama. Seega antibiootikumide sihtm\u00e4rgiks on bakterirakk. Lisaks on erinevatel antibiootikumidel omakorda erinevad viisid, kuidas nad t\u00e4pselt seda bakterit h\u00e4vitavad, ja t\u00e4nap\u00e4eval aktiivselt tegeletaksegi uuringutega, et v\u00e4lja selgitada, kuidas oleks v\u00f5imalik antibiootikumide efektiivsust veelgi t\u00f5sta. Teine oluline osa ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises on seotud uuringutega, mis v\u00f5imaldavad teada saada, kuidas see raviaine muuta inimesele manustatavasse sobilikku ravimvormi ning valmistada nn kindlas pakendis ja kvaliteedin\u00f5uetega ravimpreparaati. Selleks disainitakse ja t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja ravimpreparaat, millel on kindel ning kontrollitav kvaliteet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ravim on vahend ravimiseks, mis aitab inimese v\u00f5i ka looma tervislikku seisundit parandada. Maakeeli selgitusena on ravim vahend ravimiseks, mis aitab inimese v\u00f5i ka looma tervislikku seisundit parandada. Ravimiseaduse j\u00e4rgi on ravim igasugune aine v\u00f5i ainete kombinatsioon, mis on m\u00f5eldud …<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-36","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":191,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions\/191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}