{"id":32,"date":"2024-04-04T04:15:09","date_gmt":"2024-04-04T01:15:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/ravimite-valmistamine\/"},"modified":"2024-04-04T04:15:35","modified_gmt":"2024-04-04T01:15:35","slug":"ravimite-valmistamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/ravimite-valmistamine\/","title":{"rendered":"2. moodul: Ravimite valmistamine"},"content":{"rendered":"<p>\n\tSelle mooduli eesm\u00e4rgiks on tutvustada, mis on ravim, ravimvorm, ravimpreparaat ja kuidas kvaliteetsed ravimid valmivad. P\u00e4rast mooduli l\u00e4bimist tead, mis on ravim ja kuidas seda arendatakse. Samuti saad aru, milliseid uuringuid peab ravimiga l\u00e4bi viima enne kui see j\u00f5uab ravimpreparaadina turule.\n<\/p>\n\n<p>\n\tNagu eelmisest ravimite ajaloo peat\u00fckist oli n\u00e4ha, on ravimid kasutusel olnud aastasadu isegi aastatuhandeid, kuid mis see ravim \u00fcldse on? Millal me saame r\u00e4\u00e4kida ravimitest?\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esolevas moodulis selgitatakse, mis on ravim ja kuidas t\u00e4nap\u00e4eval toimub erinevate ravimpreparaatide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Vajalik on selgitada ravimvormide m\u00f5istet ning milliseid ravimvorme on \u00fcldse olemas. Ning samuti ei saa j\u00e4tta r\u00e4\u00e4kimata ka ravimpreparaatide kvaliteedist, kuna k\u00f5ik ravimid peavad vastama kindlatele kvaliteedin\u00f5uetele, et \u00fcldse turule tulla.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\t<span>Kuidas ravimid s\u00fcnnivad? (Karin Kogerman)<\/span><br>\n<\/h5>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\t<a href=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=27695\" style=\"font-family: inherit;text-align: center;background-color: #ffffff\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=27695<\/a><br>\n<\/h5>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df57c212baf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df57c212baf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df57c212baf-collapse\">Millest videos r\u00e4\u00e4giti?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69df57c212baf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69df57c212baf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<p dir=\"ltr\">\n\tP\u00f5hjuseid, miks ravimeid peab kasutama, on erinevaid. Olenevalt, mis terviseh\u00e4ire v\u00f5i haigus meid vaevab, on meil ka vaja konkreetset ravimit, milles sisaldub just see \u00f5ige raviaine, mis aitab meil kas haigust ravida v\u00f5i leevendada. N\u00e4iteks valu korral, on meil vaja v\u00f5tta valuvaigistit, bakteritest tingitud infektsiooni korral aga kirjutab arst tavaliselt v\u00e4lja antibiootikumi. Kas ravim on sobiv just \u00fche v\u00f5i teise haiguse raviks v\u00f5i haigusn\u00e4htuste eemaldamiseks v\u00f5i leevendamiseks, selgitatakse v\u00e4lja ravimite arenduses ja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tAga kuidas siis ravimid s\u00fcnnivad? Mis teeb \u00fchest ravimist ravimi? Selleks, et ravimid j\u00f5uaksid inimesteni ja neid oleks v\u00f5imalik endale apteegist soetada, on vaja teha p\u00f5hjalikku uurimist\u00f6\u00f6d, mille jooksul on vajalik v\u00e4lja selgitada nende ohutus, kvaliteet\u00a0ja et neil oleks ka efektiivsus et ehk oodatav toime organismis.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\u00dche uue ravimi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine v\u00f5tab aega 10-15 aastat ja v\u00f5ib maksta miljardeid dollareid v\u00f5i eurosid. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises ja uurimist\u00f6\u00f6s osaleb palju erinevate valdkondade spetsialiste, nagu bioloogid, keemikud, f\u00fc\u00fcsikud, farmaatsia-eriala inimesed, arstid ja insenerid. Ja tegelikult koosneb ravimi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine erinevatest etappidest. Mida kaugemale on j\u00f5utud ravimi arendamises ja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises, seda kallimaks l\u00e4hevad uuringud. N\u00e4iteks kliinilised uuringud inimestel on kindlasti k\u00f5ige mahukamad, ning selleks kulub v\u00e4ga palju aega ja raha, et neid uuringuid vastavalt eeskirjadele l\u00e4bi viia. K\u00f5ik ravimitega seonduv on v\u00e4ga t\u00e4pselt reguleeritud, ning palju on juhendeid, seadusi ja kontrollimisi, mida on vaja teostada ja j\u00e4rgida, et uue ravimiga turule tulla ja et ravim j\u00f5uaks apteegiletile. Seega t\u00e4nap\u00e4eval pole v\u00f5imalik turule tulla ravimiga, millel pole tehtud uuringuid ja t\u00f5estatud tema ohutus, efektiivsus ehk kindel toime ning tagatud kindel kvaliteet. Esialgu uuritakse raviainet laboris, siis edasi loomkatsetes ning kui need katsed on n\u00e4idanud ravimi ohutust, on v\u00f5imalik edasi minna kliiniliste katsetega inimestel. Selgitada v\u00e4lja nii toime kui ka v\u00f5imalikud k\u00f5rvaltoimed.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tKui n\u00fc\u00fcd lihtsustatult selgitada neid etappe ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises, siis k\u00f5ik hakkab peale mingist terviseh\u00e4irest\/haigusest, p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja selgitada, mis seda haigust p\u00f5hjustab ning siis hakatakse otsima ka sobivat raviainet, mis seda haigust aitaks ravida. Kui sobiv raviaine on leitud, siis on vaja leida viis, kuidas seda inimesele manustada. Selleks, et ravimit organismi viia on see vaja viia manustamiseks sobivaimale kujule ehk sobivasse ravimvormi. Kui sobiv ravimvorm haiguse ravimiseks on leitud, siis ravimvorm pakendatakse ja ongi valmis ravimpreparaat, mida on v\u00f5imalik siis apteegist osta ning patsiendile manustada.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tL\u00fchidalt, et raviainest ravimvormi valmistada on vaja p\u00f5hjalikult uurida erinevaid raviaine f\u00fcsikokeemilisi omadusi, alates molekulaarse taseme omadustest ning liikudes edasi ka kristallv\u00f5re, osakese, pulbri ning valmis ravimvormi tasemetele. N\u00e4iteks on vaja selgitada v\u00e4lja, milline on raviaine vesilahustuvus.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tRaviaine vesilahustumine on eelduseks, et \u00fcldse raviaine saaks organismis oma toimet avaldada. Kui raviaine vesilahustuvus ja lahustumiskiirus on teada, alles siis on v\u00f5imalik otsustada, millist ravimvormi ja manustamisviisi ning millist ravimvormi valmistamisetehnoloogiat on v\u00f5imalik selle raviaine puhul kasutada. Samuti on oluline v\u00e4lja selgitada, missugune on raviaine vabanemis- ja lahustumiskiirus ka valitud sobivaimast ravimvormist.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tOluline on meelde j\u00e4tta, et raviaine peab k\u00f5igepealt ravimvormist vabanema ja lahustuma, ning siis saab ta organismis imenduda ja oma toimet avaldada. Vajalik on v\u00e4lja selgitada nii raviaine vesilahustuvus, kui ka tema vabanemis- ja lahustumiskiirus ravimvormist ning siis selgitatakse v\u00e4lja ka raviaine imendumiskiirus organismis ning toime saavutamise kiirus.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tMilliseid erinevaid ravimvorme on olemas? Kindlasti oskavad inimesed k\u00f5igepealt nimetada kohe tabletti.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tT\u00f5epoolest tablett on \u00fcks enamlevinud tahke ravimvorm. Ja seda just sellep\u00e4rast, et nad on stabiilsed ja neid on mugav manustada. Aga tegelikult on ravimvorme palju erinevaid, ning k\u00f5ige lihtsam on neid jaotada agregaatoleku j\u00e4rgi: tahked, vedelad ja pooltahked.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tK\u00f5ige levinumad tahked ravimvormid on tabletid, kapslid, vedelad ravimvormid on lahus, suspensioon, siirup ning pooltahked on geel, kreem, salv.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tSamas t\u00e4nap\u00e4eval on ka uudseid ravimvorme, kus on tegemist juba keerulisemate s\u00fcsteemidega, kus on v\u00f5imalik raviaine vabanemisekiirust muuta. See t\u00e4hendab n\u00e4iteks seda, et inimene ei pea ravimit manustama mitu korda p\u00e4evas, vaid piisab \u00fchest korrast manustamisest ning toime kestab terve p\u00e4eva. V\u00f5i n\u00e4iteks, kui raviaine v\u00f5ib laguneda maohappe toimel, siis on v\u00f5imalik tablett katta abiaine kihiga, mis kaitseb raviainet ning v\u00f5imaldab raviaine organismi viia.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tSamuti n\u00e4iteks verer\u00f5hu ravimis on kasutusel oros s\u00fcsteem ehk osmootne pump, mis t\u00e4hendab, et raviaine vabaneb l\u00e4bi puuritud augu kindlates kogustes kindla aja jooksul. Ning tableti kuju ei muutugi, aga raviaine vabaneb sellest s\u00fcsteemist ja kest v\u00e4ljutatakse soolestiku kaudu. Oma v\u00e4limuselt on see tablett, aga raviaine vabanemine on t\u00e4pselt kontrollitud.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tAga kuidas neid erinevaid ravimvorme valmistatakse. Selleks tuleb appi farmatseutiline tehnoloogia. Ja farmatseutilises tehnoloogias v\u00f5imaldatakse valmistada ravimvorm, mis v\u00f5imaldab viia selle raviaine molekuli ravimvormiks, mida on v\u00f5imalik inimesele manustada. Ja ravimvormi valmistamiseks ei saa kasutada ainult raviainet \u00fcksinda, vaid selleks on meil vaja kasutada abiaineid. Ja abiained on k\u00f5ik muud ained, mida ravimvormi valmistamiseks kasutatakse. N\u00e4iteks isegi vesi on abiaine, mida me saame kasutada raviaine vesilahuse valmistamiseks. Ja on olemas palju erinevaid valmistamistehnoloogiad olenevalt sellest, millist ravimvormi me valmistame. Pulbrite segamiseks n\u00e4iteks me saame kasutada uhmrit ja pulbrit on v\u00f5imalik selles uhmris kokku segada ja vastavalt siis juba hiljem ka pakendada.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tSalvide valmistamiseks on oma tehnoloogia ja sobivad abiained. Tablette on v\u00f5imalik valmistada tabletipressiga ja enne tableti pressimist on vaja samuti lisada raviaine pulbrile juurde sobivaid abiaineid. Ning tegelikult on tableti valmistamine mitmeetapiline.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tTableti pressimisele eelnevad peenestamise, segamise, granuleerimise ehk osakeste suurendamise etapp), kuivatamise etapid. Muidugi olenevalt tehnoloogiast saab kasutada ka otsepressimist, kuid iga raviaine korral ei \u00f5nnestu otsepressimist teostada.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tUudsem valmistamisetehnoloogia, mida j\u00e4rjest enam uuritakse ja kasutatakse ka juba farmaatsiat\u00f6\u00f6stuses on 3D printimine. Esimene 3D prinditud tablett tuli maailma turule Ameerika \u00fchendriikides alles 2016 aasta augustis. Selle tehnoloogia abil on v\u00f5imalik valmistada t\u00e4iesti erineva kuju ja struktuuriga uudseid ravimvorme ja ravimkandurs\u00fcsteeme, mida praeguseni traditsiooniliste meetoditega pole \u00f5nnestunud valmistada.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tLisaks 3D printimisele on v\u00f5imalik uudseid ravimkandurs\u00fcsteeme v\u00f5i ka uudseid ravimvorme valmistada ka elektrospinnimisel (nt haavaravis kasutamiseks). See meetod v\u00f5imaldab viia raviaine nano- kuni mikrokiulise mati koostisesse, mis aitab kaasa haava paranemisele. J\u00e4rjest enam t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja uudseid ravimvorme ning valmistamisetehnoloogiaid, kuid nende kasutusele v\u00f5tmine ravimt\u00f6\u00f6stuses tootmisskaalas v\u00f5tab alati teatud aja. See on seotud just sellega, et traditsiooniliste ravimvormide jaoks on meetodid ravimt\u00f6\u00f6stuses juba olemas ja valmis, kuid uute meetodite jaoks on alles vaja hakata meetodeid ette valmistama ning kontrollima, kuna ka tootmine ravimit\u00f6\u00f6stuses on rangelt reguleeritud.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tKui n\u00fc\u00fcd ravimpreparaadi pakendit uurida, siis on sellel kirjas erinev informatsioon. On v\u00f5imalik infot leida nii ravimpreparaadi tootja kohta, kui ka raviaine kohta, kui ka selle ravimi nimetuse kohta. Kui n\u00fc\u00fcd v\u00f5tta n\u00e4iteks tuntud palavikualandaja ja valuvaigistav raviaine aspiriin. Siis sellel ravimpreparaadi pakendil on kirjas tootja Bayer, ravimi nimi Aspirin, ja samuti ka ladina keeles toimeaine nimetus atset\u00fc\u00fclsalits\u00fc\u00fclhape, samuti selle raviaine kontsentratsioon 500 mg.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tAntud n\u00e4ite puhul on tegemist originaalravimpreparaadiga. See t\u00e4hendab, et Bayer oli esimene firma, kes atset\u00fc\u00fclsalits\u00fc\u00fclhappega maailmas turule tuli. Samas v\u00f5ib selle sama raviainega olla turul ka teisi ravimpreparaate, mis on siis turule tulnud hiljem. Neid nimetatakse geneerilisteks ravimpreparaatideks. Ja antud n\u00e4ite puhul siis on ka n\u00e4ha, et Grindeks on ka tulnud turule atset\u00fc\u00fclsalits\u00fc\u00fclhappega 500 mg. Ja antud juhul on ravimi nimi ASA-Grindeks. Need geneerilised ravimpreparaadid saavad turule tulla alles siis, kui originaalpreparaadi patendiaeg on l\u00e4bi. Ja geneeriliste ravimpreparaatide tootjad peavad t\u00f5estama, et see kontsentratsioon organismis, mis saavutatakse p\u00e4rast manustamist on samav\u00e4\u00e4rne originaalravimpreparaadiga. Kui nad seda t\u00f5estada ei suuda, siis nad ei saa ka selle ravimpreparaadiga turule tulla. M\u00f5nedel juhtudel v\u00f5ib k\u00fcll esineda, et geneeriliste ravimpreparaatide kasutamise j\u00e4rgselt avaldub teistsugune toime, kui originaalravimpreparaadi kasutamise j\u00e4rgselt. See v\u00f5ib olla selgitatav siis sellega, et geneerilistes ravimpreparaatides v\u00f5ivad olla kasutusel teised abiained, teised raviaine tahked vormid v\u00f5i on kasutatud erinevaid valmistamisetehnoloogiaid. See on ka p\u00f5hjus, miks apteeker alati k\u00fcsib, millist ravimpreparaati te soovite osta ja pakub v\u00e4lja erinevaid variante. Seejuures saab alati oma arstiga arutada l\u00e4bi, millise ravimpreparaadi korral on oodatav toime inimese jaoks k\u00f5ige parem, ning vajadusel on v\u00f5imalus ravimpreparaati ka vahetada. Kui esineb ravimpreparaadi kasutamisel k\u00f5rvaltoimeid, siis ka nendest peab oma arstile v\u00f5i ka apteekrile kindlasti teada andma.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle mooduli eesm\u00e4rgiks on tutvustada, mis on ravim, ravimvorm, ravimpreparaat ja kuidas kvaliteetsed ravimid valmivad. P\u00e4rast mooduli l\u00e4bimist tead, mis on ravim ja kuidas seda arendatakse. Samuti saad aru, milliseid uuringuid peab ravimiga l\u00e4bi viima enne kui see j\u00f5uab ravimpreparaadina &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-32","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":195,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions\/195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}