{"id":30,"date":"2024-04-04T04:15:08","date_gmt":"2024-04-04T01:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/ajaloost-tanapaeva\/"},"modified":"2024-04-17T15:47:53","modified_gmt":"2024-04-17T12:47:53","slug":"ajaloost-tanapaeva","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/ajaloost-tanapaeva\/","title":{"rendered":"1. moodul: Ajaloost t\u00e4nap\u00e4eva"},"content":{"rendered":"<p>Ravimid on looduses eksisteerinud enne inimest. Inimkond \u00f5ppis neid tundma ja valmistama toitumise k\u00e4igus, loomade k\u00e4itumist j\u00e4lgides ning katse ja eksituse meetodil kogemusi \u00fcldistades, j\u00f5udes algselt peamiselt taimsete ravimite kasutamiselt t\u00f5husate s\u00fcnteetiliste ravimpreparaatide loomiseni.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Selle mooduli eesm\u00e4rgiks on anda Sulle p\u00f5hiteadmisi ravimite v\u00e4ljakujunemise\u00a0ning ravimtaimede, droogide ja looduslikku p\u00e4ritolu ravimite kohta. P\u00e4rast mooduli l\u00e4bimist on Sul ettekujutus, kuidas ja miks \u00f5ppis inimkond ravimeid tundma ja kasutama, omad \u00fcldisi\u00a0teadmisi ravimtaimedest ja droogidest, tunned t\u00e4htsamaid etappe ravimite kasutamise ajaloos ning\u00a0m\u00f5istad, et ravimite tarvitamine on l\u00e4bi aegade tulenenud\u00a0inimkonna maailmavaatest.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h5 style=\"text-align: center;\">Ajaloost t\u00e4nap\u00e4eva (Ain Raal)<\/h5>\n<h5 style=\"text-align: center;\"><a href=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=27679\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=27679<\/a><\/h5>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df73b711469-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df73b711469-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df73b711469-collapse\">Millest videos r\u00e4\u00e4giti?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69df73b711469-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69df73b711469-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Maailm on hiiglama ilus, kuid samas nii kohutavalt ebat\u00e4iuslik paik: tuhanded haigused t\u00f5mbuvad otsekui kummipaelaga inimese k\u00fclge, asu kus sa parasjagu oled v\u00f5i elad. Kuna ja kuidas. Mida siis teha, kuidas t\u00f5besid t\u00f5rjuda? Ikka on haiguste korral abi otsitud kusagilt k\u00f5rgelt \u2013 palvest ja v\u00e4est ja maast ja veestki.\u00a0Ja tehtud erilisi rituaalegi. Haigust on vaadeldud kui olendit, kui animat, keda saab meelitada, k\u00e4skida ja minemagi saata, otse nagu m\u00f5nd inimest. Vahel see aitab. Justnagu. No v\u00e4hemalt esialgu. Kuid enamasti mitte, sest see k\u00f5ik on kinni inimese enda k\u00f5rvade vahel, tema enda t\u00f5es ja vaimus. Ja ikka on arvatud, et kus on h\u00e4da, seal l\u00e4hedal on abigi. Sageli tegelikult ongi!<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Paigast paika r\u00e4nnates on \u00fcrgne inimene alati otsinud toitu ja leidnud koos toiduga ravimeidki. Nii on ta m\u00e4rganud, et nii m\u00f5nigi taim\u00a0teeb mitte ainult k\u00f5hu t\u00e4is, vaid veel midagi: n\u00e4iteks paneb k\u00f5hu kinni v\u00f5i siis hoopis lahti, v\u00f5tab \u00e4ra valu\u00a0v\u00f5i j\u00e4rsku hakkab maailm su silme ees tantsima v\u00f5i\u00a0k\u00f5rvaldab p\u00f5letiku v\u00f5i ajab okselegi. Nii arvatakse, et maailma k\u00f5ige vanemad ravimid on n\u00e4iteks valuvaigistav unimagun, virgutav eefedra, j\u00f5udu andev kokap\u00f5\u00f5sas v\u00f5i siis s\u00fcdant tugevdav digitaalis, aga ka oksele ajav oksejuur.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Muide, kui vanad \u00fcldse on ravimid? Ah arvad, et sama vanad kui inimkond? Vale vastus! Ega loomadki haigustest p\u00e4\u00e4se ja kuidas muidu nemadki ennast ravivad kui ikka \u00fcht v\u00f5i teist rohu s\u00fc\u00fces. N\u00f5nda, et rohud on ajast-aega meie \u00fcmber olemas olnud. Ole vaid mees ja v\u00f5ta \u00f5igel ajal ja viisil ja annuses neist \u00f5ige.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kaua on usutud, et esivanemate hinged r\u00e4ndavad p\u00e4rast surma teatud looma, tootemilooma, sisse. Et esivanemate heatahtlikke s\u00f5numeid m\u00f5ista, tuleb loomade k\u00e4itumist \u00f5ige t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida \u2013 mida haige loom teeb, kuhu ja millal ta poeb, ning loomulikult,\u00a0mida s\u00f6\u00f6b. N\u00f5nda, et ka loomi j\u00e4lgides oleme paljud ravivad rohud eneste \u00fcmbert \u00fclesse leidnud. Ja muide, \u0161impans tunneb ja oskab kasutada tervelt k\u00fcmmet ravimtaime. Kui mitut tunned Sina?<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Meie esivanemad, eestlased, kasutasid meie rohkem kui 2000 taimeliigist umbes neljasada ravimtaimena. Neist oma korda neljandik ehk sada on praegugi kasutusel ja neist 80 on k\u00f5ige olulisemad. Kui ma kirjutasin raamatut \u201c101 Eesti ravimtaimest\u201d, siis tajusin selgelt \u2013 sada sellist s\u00f5pra meil ongi.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Mu vanaema oli umbes seitsmek\u00fcmneviiene, kui halvenev tervis ta Tartusse haigemajasse \u201ctohtre manu\u201d t\u00f5i. See oli \u00fcksiti ta elu k\u00f5ige pikem reis \u2013 suisa kohe tervelt seitsek\u00fcmmend \u201ekilumeetert\u201c! Aga inimesed olidki toona paiksed, kinni oma loomade, kodu ja ka t\u00f6\u00f6de k\u00fcljes. N\u00f5nda,\u00a0et ravimid pididki tulema sealt samast, kusagilt kodu l\u00e4hedusest.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">V\u00f5i siis saadi abi loomulikult apteegist \u2013 muidugi, kui s\u00e4herdune \u201easutis\u201c juhtus sul l\u00e4hikonnas olema ja sul kukrus \u00fcle\u00fcldse raha oli. Siin, nagu ka Tallinnas Raekoja platsil, oli apteek olemas juba peaaegu kuussada aastat tagasi. Ja te m\u00f5elge: sellel ajal puudus ladina k\u00f6\u00f6k tervel suurel Venemaal, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis ja -ja s\u00f5rmi j\u00e4\u00e4b puudugi-\u00a0ka Norras. Oleme selle \u00fcle v\u00e4ga uhked!<\/p>\n<h4 dir=\"ltr\">Muide, proviisoriks saab \u00f5ppida ja ravimeid uurida Tartu \u00dclikoolis. Tule \u00f5pi proviisoriks!<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">Vanas Roomas t\u00e4hendas s\u00f5na <em>apotheca <\/em>algselt ruumi, kus hoiti veini. Algne apteek oli pelgalt ravimite ladu ja alles 8. sajandil muutus see kohaks, millel on n\u00fc\u00fcdisajalgi kolm tunnust: kaupade s\u00e4ilitamine, inimeste teenindamine ja muidugi ravimite valmistamine. Et ravimite t\u00f6\u00f6stuslik tootmine sai alguse alles 19. sajandil, j\u00e4i ravimite valmistamine rohkem kui k\u00fcmneks aastasajaks apteegi \u00fclesandeks ja selle p\u00e4rast apteeki \u00f5igupoolest ladina k\u00f6\u00f6giks kutsutaksegi. Ravimite valmistamise kunstis ja teaduses muutus \u00fcha olulisemaks teadlaste abi.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Juba pool miljonit aastat tagasi oskasime toorest liha maitsetaimedega v\u00fcrtsitada, aga neist ju enamus on ravimtaimed, nii et \u00f5ppisime neidki tundma. L\u00f5kketule kasutusele v\u00f5ttes hakkasime veelgi rohkem loomi s\u00f6\u00f6ma, leides \u00fcksiti kosutavat ravimit nende verest ja maksast, m\u00f5nest isev\u00e4rki n\u00f5rest, rasvast, sarvest\u00a0v\u00f5i siis hoopis koguni omalaadsetest putukatest. Seega, algne ravim oli peamiselt taimne, aga v\u00f5is ka olla loomne v\u00f5i mineraalne. Nii et ei ole mitte sugugi savi, mida maapind eneses peidab. Kui sa \u00f5iget savi s\u00f6\u00f6d, siis saad lahti k\u00f5hulahtisusest ja m\u00f5nestki m\u00fcrgist su kehas. Loodus ravibki!<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Aga tuli andis meile midagi veel: maailma vanima ravimitehase! Tuli, vesi ja taim: n\u00f5nda viisi keetes ja leotades s\u00fcndiski tervistav vedelik. Aga kui sul tekib m\u00f5te panna kokku panna rasv, tuli ja veel midagi toimivat, saad tulemuseks salvi. Nii s\u00fcndisidki meie esimesed ravimid. Sellest peale hakkasime ravimeid valmistades loodust veelgi paremaks muutma.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Arusaam sellest, et taimede, ja \u00fcldse ravimite, m\u00f5ju oleneb neis sisalduvatest ainetest\u00a0kujunes t\u00e4nu Claudius Galenosele juba Vanas Roomas\u00a02. sajandil p\u00e4rast Kristust. Muide, Galenose j\u00e4rgi on endale nime saanud galeenilised preparaadid, sealhulgas tinktuuridki. Kuid toimeainete eraldamiseni looduslikust materjalist j\u00f5uti alles 19. sajandi alguses, seda nimetatakse f\u00fctokeemia ajastu alguseks. See oli aasta 1804, kui unimaguna kupardest, \u00f5igemini neist saadud oopiumist, eraldati v\u00e4ga tugev valuvaigisti\u00a0morfiin. V\u00f5i aastal 1820 isoleeriti kiinapuukoortest malaariavastase toimega kiniin ja teised alkaloidid, 1828. a tubakalehtedest nikotiin ja pisut hiljem kohviubadest virgutava m\u00f5juga kofeiin. T\u00e4nu sellele saigi uurima hakata raviainete toimet ja hiljem, kui neid laboreis s\u00fcnteesima \u00f5piti, s\u00fcndiski ravimit\u00f6\u00f6stus.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Niisiis, taimedest toitudes ja loomi j\u00e4lgides, katsetades, v\u00f5ites ja kaotades, \u00fcldistades ja uuendades, on inimkond tundma \u00f5ppinud tuhandeid ravimtaimi. Iidseimad kirjalikud allikad ravim- ja maitsetaimedest p\u00e4rinevad Sumerist, aastast umbes 6000 enne Kristust. Aastal 3216 enne Kristuse s\u00fcndi pandi Vanas Hiinas kirja teos, mis kirjeldab veerandsadat ravimtaime, pool sajandit hiljem tunti neid juba 900\u00a0nagu ka hilisemas kuulsas Egiptusest leitud Ebersi pap\u00fc\u00fcruses. Araabia \u00f5petlane Avicenna kirjeldas 11. sajandil oma Meditsiinikaanonis 800 taimset, loomset v\u00f5i mineraalset ravimit. Selles raamatus \u201cMaailma ravimtaimede ents\u00fcklopeedia\u201d on \u00fcle tuhande lehek\u00fclje ja juttu rohkem kui 1700-st ravimtaimest.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Oma osa farmaatsia kui rohuteaduse arengusse on andnud keskaegsed alkeemikud, iatrokeemikud ja hiljem hom\u00f6opaadidki. Ravimite uurimisel kujunes t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rdeliseks antibiootikumide avastamine ja tootmine Teise maailmas\u00f5ja aegu ja absoluutselt revolutsiooniliseks kujunes kromatograafia areng eelmise sajandi keskel. T\u00e4nu sellele ja muulegi oli n\u00fc\u00fcdisaegne ravimiteadus s\u00fcndinud.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><span style=\"color: #428bca;\"><strong>LOE LISAKS:<\/strong><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-83\" style=\"margin: 20px; float: left;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/tahtis2.png\" alt=\"tahtis2.png\" width=\"60\" height=\"69\"><\/p>\n<ul>\n<li>Raal A. M\u00f5ningaid p\u00f5himomente farmakognoosia ajaloost. Akadeemia, 1989, 3, 493-509.\u00a0<a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/36774\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/perioodika\/36774<\/a><\/li>\n<li>Raal A. Tervist ja v\u00fcrtsi maailma maitsetaimedest. Valgus, 2005. 400 lk. Lk. 12-48.<\/li>\n<li>Hinrikus T., Raal A., Tankler H. Farmaatsia Tartu \u00fclikoolis l\u00e4bi aegade. Tartu, 2005. 44 lk.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ravimid on looduses eksisteerinud enne inimest. Inimkond \u00f5ppis neid tundma ja valmistama toitumise k\u00e4igus, loomade k\u00e4itumist j\u00e4lgides ning katse ja eksituse meetodil kogemusi \u00fcldistades, j\u00f5udes algselt peamiselt taimsete ravimite kasutamiselt t\u00f5husate s\u00fcnteetiliste ravimpreparaatide loomiseni. Selle mooduli eesm\u00e4rgiks on anda Sulle &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":542,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}