Maitsetaimede ja ravimtaimede kasutamise ajalugu ulatub v\u00e4ga kaugesse minevikku \u2013 inimene hakkas neid tarvitama varem kui n\u00e4iteks soola. Arvatakse, et esmalt pruugiti taimi toidu maitsestamiseks, seej\u00e4rel religioosseteks riitusteks ning hiljem raviks. See seisukoht on siiski vaieldav. Homo sapiens<\/i>\u2019i eellane oli algselt taimetoitlane, maitseainete kasutamine seostub aga just lihatoitude tarvitamisega. Taimedest toitudes kogeti puht juhuslikult m\u00f5ningate taimede ravitoimet. Oletatakse, et esmalt \u00f5piti tundma just nn kergelt m\u00e4rgatava raviefektiga tugevatoimelisi taimi (valuvaigistavaid, joovastavaid, oksele ajavaid jms.). Nii seostataksegi \u00fcrg\u00fchiskonnaga nt unimaguna, kokap\u00f5\u00f5sa, oksejuure, eefedra, s\u00f5rmk\u00fcbara jt tundma\u00f5ppimist. Mitmeid taimi hakati ravimise otstarbel kasutama haigestunud loomade k\u00e4itumist j\u00e4lgides. Niisugused t\u00e4helepanekud baseeruvad anismismil ja totemismil kui m\u00fctoloogilise maailmavaate osadel ning viisid primitiivse meditsiini kujunemisele.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Toore liha maitsestamiseks kasutati taimi juba paleoliitikumis\u00a0(450 000-500 000 aastat tagasi). Mesoliitikumis (ca<\/i> 50 000 aastat\u00a0tagasi) tarvitati selleks juba paljude\u00a0erinevate taimede vilju ja lehti. T\u00e4psemaid andmeid on neoliitikumi perioodist: arheoloogilised v\u00e4ljakaevamised viitavad k\u00f6\u00f6mnete, kikkaputke, maguna, pastinaagi jt taimede kasutamisele. Euroopas peetakse vanimaks maitse- ja ravimtaimeks k\u00f6\u00f6mnet. Toidu maitsestamise k\u00e4igus \u00f5piti tundma ka vastavate taimede ravitoimet.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Toidutaimede kasvatamise ajalugu on ravimtaimede omast m\u00f5nev\u00f5rra pikem. Juba 11. sajandil eKr tegutses Hiinas eriline riigiametnik (sse-kia<\/i>), kelle \u00fclesandeks oli j\u00e4lgida kultuurtaimede sortidel saagi k\u00fcpsemisaegu, teha kindlaks nende rahvap\u00e4rased nimed, uurida nende kasvatamise v\u00f5imalusi maa teistes piirkondades ja koostada \u00fclevaateid seemnesaagi suuruse kohta. Hiina \u00f5petlane Shu Jing kirjeldas umbes samast perioodist nisu, odra, riisi, herne, p\u00f5ldoa jt kasvatamist. Indias kultiveeriti suhkruroogu, riisi, teep\u00f5\u00f5sast, aga ka mitmeid ravimtaimi. Egiptlased kasvatasid kultuurtaimi juba 5000-6000 aastat tagasi, n\u00e4iteks riitsinust, viinamarja, lina, datlipalmi, viigipuud, \u00f5lipuud jt. T\u00e4iesti omaette peat\u00fckki v\u00e4\u00e4rib taimekasvatus Ameerika mandril.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Vanimad ravimtaimede aiad rajati umbes 4000 aastat tagasi Egiptuses, kus taimede kultiveerimine oli tihedasti seotud templite ja kogu religiooniga. K\u00f5ige vanemateks egiptuse kultuurtaimedeks peetakse oliivide allikat euroopa \u00f5lipuud ja harilikku granaadipuud. Aastatel 1473-1458 eKr elanud valitseja ajal hakati kasvatama p\u00fcha viirukipuud ja somaalia m\u00fcrripuud. Paljudelt igivanadelt egiptuse seinamaalingutelt vaatavad vastu ka rukkilill, unimagun, viigipuu,<\/i> harilik alraun, egiptuse lootos, aga kasvatati ka riitsinust, viinapuud, lina, datlipalmi, viigipuud jt.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Euroopas j\u00e4i taimede kasvatamine paljudeks sajanditeks p\u00f5hiliselt kloostriaedade p\u00e4rusmaaks. 16. sajandil muutus taimede kultiveerimine teaduslikuks erialaks, sest siis rajati \u00fclikoolide juurde nn arstirohuaiad, mida kasutati botaanika ja meditsiini \u00f5petamiseks.\u00a017. sajandi l\u00f5puks olid sellised aiad levinud juba pea k\u00f5ikide t\u00e4htsamate Euroopa \u00fclikoolide juures. Edinburgi \u00fclikooli juures hakati esimesena taimi paigutama vastavalt t\u00e4hestikule. Koloniaalvallutused t\u00f5id kasvatatavatele taimeliikidele tublisti lisa ning n\u00f5nda kasvasid \u00fclikooliaedadest v\u00e4lja kaasaegsed suured botaanikaaiad.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Kuid n\u00e4iteks Mehhikos m\u00f5justasid taimede kultiveerimist iidsed asteekide traditsioonid.\u00a0Siin osati kasvatada umbes 3000 taimeliiki ning aluse panemine erilistele\u00a0nn ujuvatele aedadele ning niisutuss\u00fcsteemile\u00a0ulatub juba 6. sajandisse eKr. Just t\u00e4nu Ameerika p\u00f5hisrahvale said Euroopas muuhulgas tuntuks kakaopuu ning harilik vanill kui vanilliini allikas. Inkade-eelsed Mehhiko elanikud oskasid umbes 4500 aastat tagasi kasvatada paprikat, k\u00f5rvitsat ja puuvilla, hiljem ka maisi ja kokap\u00f5\u00f5sast. Oma rada arenes aianduskunst Hiinas ja Jaapanis. Jaapani aedades on t\u00e4nap\u00e4evani aukohal m\u00e4nnid ja bambus kui pikaealisuse s\u00fcmbolid. Hiinas oli taimekasvatus rohkem talupoeglik tegevus, mitte niiv\u00f5rd peen kunst, kuid nii hiina meditsiin kui ka aiandus l\u00e4htusid abstraktsest viie looduselemendi teooriast.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Kaasaegse \u00fclesehitusega ravimtaimeaed\u00a0\u2013 avatud maa-ala sektsioonidega erinevate taimede jaoks \u2013 on v\u00e4lja arenenud egiptuse, kristluse ja islami religioossetest traditsioonidest. Islamiusulised kujutasid\/kujutavad paradiisi endale ette m\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud aiana, mis pakub jahutavat varju ja vett ning kus on kasvamas oivalised lilled ja puuviljad. Seep\u00e4rast on muhameedlusest m\u00f5justatud taimeaedades aukohal roosid, jasmiinid, liiliad, aprikoosid, granaat\u00f5unad, mandlid ja m\u00fcrt. Varakristlikud kloostrikesed kujunesid Rooma k\u00fclakestes vastavalt sealsetele traditsioonidele, mis andis taimeaedades kasvatatavale kindla geomeetrilise ja vormilise paigutuse. Rooma aja lemmiktaimedeks olid mitmesugused v\u00fcrtsised ja l\u00f5hnavad kultuurid nagu rosmariin, loorber, kalmus jt. Mungakloostrite rajamisel l\u00e4htuti ka Egiptusest, S\u00fc\u00fcriast ja P\u00e4rsiast alguse saanud traditsioonidest, mille j\u00e4rgi pidi taimeaiad rajatama m\u00fc\u00fcride vahele, mis pakub kaitset loomade ja ebasoovitavate inimeste eest, annab varju ning v\u00f5imaldab kuivas kliimas kasvavaid kultuure hea vesivarustuse t\u00f5ttu vajalikult m\u00e4\u00e4ral kasta.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Esimene kristlik klooster rajati P\u00fcha Antoniuse poolt El Faiyumis P\u00f5hja-Egiptuses 305.a, kus \u00fcmbritseva maailma eest suletud taimeaiale oli tagatud h\u00e4davajalik veevarustus. Taimede kultiveerimine muutus mungakloostrites sedav\u00f5rd levinud ja t\u00e4htsaks tegevuseks, et kui 529.a P\u00fcha Benedictus\u00a0Nursiast (480-547) rajas\u00a0Itaaliasse Monto Cassinosse benediktiinide\u00a0ordu, oli aianduslikust tegevusest t\u00e4htsam ainsana vaid palvetamine. Umbes sajand varem oli P\u00fcha Jerome\u2019 poolt kehtestatud kloostrireegel Regula Monachorum<\/i>, mille kohaselt tuli kloostriaedades kasvatada juurvilja, puuvilja, viinamarju, ravimtaimi, maitse- ja l\u00f5hnataimi. Olulise t\u00f5uke kloostriaegade arengusse andis frankide kuningas ja hilisem rooma keiser Karl Suur (742-814), kellelt p\u00e4rinevad t\u00e4psed korraldused ligi 70 ravim- ja maitsetaime kasvatamiseks kloostrite juures. \u0160veitsist St. Galleeni kloostrist on teada, et aastal 820 kultiveeriti sealsetes aedades apteegitilli, rosmariini, salveid, m\u00fcnti, leeskputke, k\u00f6\u00f6mnet jm. Teistes kloostrites lisandusid peagi aniis, lavendel, meliss, m\u00fcnt, iisop jt kultuurid. Meie ajani on s\u00e4ilinud 9. sajandist Rootsi benediktiiniordu P\u00fcha Galleeni mungakloostri kahe t\u00e4isnurkse aia plaanid, v\u00e4iksema aia visandil on n\u00e4idatud kokku 16 \u201cilu ja tervist andva\u201d taimekultuuri paigutus (sh salvei, lavendel) ning suuremasse aeda oli planeeritud kohad 18 juurviljale ja ravimtaimele. Ajapikku kujunesid munkadest p\u00e4ris head ravim- ja maitsetaimede asjatundjad, kes panid muuhulgas aluse taimetoitlusele ja mitmete taimede kasutamisele toidu hulgas, nendest kujunesid ka \u00f5lle pruulimise, veini k\u00e4\u00e4ritamise ja lik\u00f6\u00f6ride valmistamse asjatundjad. T\u00e4nu munkadele on\u00a0v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud sellised ravim- ja maitsetaimedel p\u00f5hinevad t\u00e4nap\u00e4evalgi valmistatavad ning kasutatavad produktid nagu benediktiin, \u0161artr\u00f6\u00f6s, karmeliidivesi jmt. N\u00e4iteks keskaegse mungajoogi benediktiini koostisse kuuluvad koriander, aniis, kadakas, koirohi, humal, piparm\u00fcnt, liivatee, meliss jt. Lisaks jookidele oskasid mungad droogidest valmistada mitmesuguseid t\u00f5mmiseid salve ja teisi ravimvorme, mist\u00f5ttu neid on peetud isegi apteekrite eelk\u00e4ijateks.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Toitumine ja ravimtaimed Maitsetaimede ja ravimtaimede kasutamise ajalugu ulatub v\u00e4ga kaugesse minevikku \u2013 inimene hakkas neid tarvitama varem kui n\u00e4iteks soola. Arvatakse, et esmalt pruugiti taimi toidu maitsestamiseks, seej\u00e4rel religioosseteks riitusteks ning hiljem raviks. See seisukoht on siiski vaieldav. Homo …<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":600,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/600"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Ravimite arengus on oluline ka maitseainete kasutamine toidu maitsestamisel.<\/h4>\n
Taimekasvatuse kujunemine<\/span><\/span><\/span><\/h2>\n
Ravim-, maitse- ja toidutaimede kasvatamine on l\u00e4bi aegade olnud tihedalt seotud religiooniga.<\/h4>\n
Kakaopuu p\u00e4rineb Mehhikost. Selle saadusi on kasutatud ka ravimite valmistamisel, n\u00e4iteks kakaov\u00f5id.<\/h4>\n
Kloostrite panus<\/span><\/span><\/span><\/h2>\n
Benediktiini munkadel\u00a0oli alkoholi tarvitamine lubatud, seet\u00f5ttu tundsid nad h\u00e4sti v\u00fcrtsi- ja ravimtaimi, mida nad jookide valmistamisel kasutasid.<\/h4>\n