{"id":19,"date":"2024-04-04T04:15:08","date_gmt":"2024-04-04T01:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/36-kuidas-saavad-ravimid-endale-nime\/"},"modified":"2024-04-04T04:15:35","modified_gmt":"2024-04-04T01:15:35","slug":"36-kuidas-saavad-ravimid-endale-nime","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/36-kuidas-saavad-ravimid-endale-nime\/","title":{"rendered":"3.6. Kuidas saavad ravimid endale nime?"},"content":{"rendered":"<h4 dir=\"ltr\">\n\tRavimitel on pakendile t\u00e4pselt kirjutatud ravimi nimi ning samuti peab seal olema kirjas ka raviaine t\u00e4pne keemiline nimetus.<br>\n<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">\n\tApteegist soetatavatel ravimitel on pakendile t\u00e4pselt kirjutatud ravimi nimi (br\u00e4ndi ehk kaubanduslik nimi) ning samuti peab seal olema kirjas ka raviaine t\u00e4pne keemiline nimetus (joonis 1).\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center\">\n\t\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"597\" height=\"211\" class=\"alignnone wp-image-81\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/3-6-1.png\" title=\"Joonis 1. N\u00e4ide apteegis m\u00fc\u00fcdavast ravimpreparaadist (kindel ravimi nimi, keemiline raviaine nimetus, raviaine annus, ravimvorm).\" alt=\"Joonis 1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/3-6-1.png 597w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/272\/3-6-1-300x106.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 597px) 100vw, 597px\">\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tTeatud juhtudel (nt infolehel) peab lisaks ravimi nimele lisaks olema toodud ka raviaine annus (tugevus) ning ravimvorm. Ravimite nimetused on reguleeritud Euroopa direktiivi alusel Direktiiv 2001\/83\/E\u00dc. Ravimile v\u00f5ib v\u00e4lja m\u00f5elda nime, kuid see ei tohi segi minna raviaine \u00fcld- v\u00f5i teadusliku nimetusega v\u00f5i kaubam\u00e4rgi v\u00f5i m\u00fc\u00fcgiloa omaniku nimega. Lisaks sellele nimele, peab olema ravimil ka \u00fcldnimetus. See \u00fcldnimetus on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) v\u00f5i selle puudumisel tavap\u00e4rane \u00fcldnimetus. Lisaks sellele kehtivad ravimile nime andmisel veel Ravimiseadusest tulenevad lisat\u00e4psustused, nagu see, et ravimi nimetus ja pakendi kujundus ei tohi koostist ja \u00fcldisi toimeid silmas pidades olla eksitav ning peab tagama tema eristamise teistest ravimitest. Samuti v\u00f5ib pakendile veel lisainfot panna. N\u00e4iteks Sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rusega (nr 28 \u00a7 4, l\u00f5ige (11\u00b9) on s\u00e4testatud, et v\u00e4lispakend v\u00f5i pakendi infoleht v\u00f5ivad l\u00f5igetes 8 ja 11 m\u00e4rgitud teabe selgitamiseks sisaldada s\u00fcmboleid v\u00f5i piktogramme ning muud ravimi omaduste kokkuv\u00f5ttega koosk\u00f5las olevat teavet, v.a m\u00fc\u00fcgiedenduslikke elemente sisaldav teave. Kitsendused nimede andmisel on n\u00e4iteks geneerilistel ravimitel. N\u00e4iteks tsentraalselt registreeritud ravimite geneerilistel ravimitel peab olema k\u00f5ikides riikides \u00fcks ja sama nimi. Ravimvormi nimes ei tohi olla.\n<\/p>\n<hr>\n<p dir=\"ltr\">\n\t3. moodulis said \u00fclevaate, kuidas farmatseutilise tehnoloogia abil on v\u00f5imalik viia raviaine sobivasse ravimvormi, mida oleks v\u00f5imalik ravimpreparaadina kasutada. Said teada, et nii raviaine tahke vorm, raviaine f\u00fcsikokeemilised omadused, ravimvormi disain (kasutatavad abiained) kui ravimvormi valmistamiseprotsessid m\u00f5jutavad l\u00f5plikku ravimpreparaadi kvaliteeti. Iga ravimpreparaadi turule toomisel on vajalik neid kvaliteedin\u00f5udeid ja juhendeid j\u00e4rgida ja t\u00f5estada. Tead, kuidas ravimid endale nime saavad ning mis on originaal- ja geneerilised ravimpreparaadid. Oskad ka selgitada, miks leidub sama raviainega turul erinevaid ravimpreparaate.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ravimitel on pakendile t\u00e4pselt kirjutatud ravimi nimi ning samuti peab seal olema kirjas ka raviaine t\u00e4pne keemiline nimetus. Apteegist soetatavatel ravimitel on pakendile t\u00e4pselt kirjutatud ravimi nimi (br\u00e4ndi ehk kaubanduslik nimi) ning samuti peab seal olema kirjas ka raviaine t\u00e4pne &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":208,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/208"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}