{"id":15,"date":"2024-04-04T04:15:07","date_gmt":"2024-04-04T01:15:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/32-kuidas-ravimvorme-valmistatakse\/"},"modified":"2024-04-04T04:15:35","modified_gmt":"2024-04-04T01:15:35","slug":"32-kuidas-ravimvorme-valmistatakse","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/32-kuidas-ravimvorme-valmistatakse\/","title":{"rendered":"3.2. Kuidas ravimvorme valmistatakse?"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">\n\tRavimvormide valmistamisel tuleb appi farmatseutiline tehnoloogia. Farmatseutilise tehnoloogias on erinevaid valmistamisetehnoloogiaid, mille abil on v\u00f5imalik raviaine viia inimesele manustatavasse sobilikku ravimvormi. Kui n\u00e4iteks soovitakse valmistada tabletti, siis on vaja teada, millised on selle raviaine nii f\u00fcsikokeemilised omadused, kui ka tema pulbri omadused ning kas soovitakse valmistada suukaudselt manustatav tablett. Oma olemuselt on tablett tavaliselt kokkupressitud pulber v\u00f5i graanulid ning uudsema meetodiga on v\u00f5imalik tabletti valmistada ka kolmedimensioonilisel printimisel. Neid omadusi teades on v\u00f5imalik teha valikuid sobivate abiainete valiku osas ning samuti valmistamise meetodi osas.\n<\/p>\n<h4 dir=\"ltr\">\n\tIga raviaine korral on vaja disainida just selle raviaine ja haiguse jaoks sobilikum ravimvorm.<br>\n<\/h4>\n<p dir=\"ltr\">\n\tAbiainete valikul on vaja teada raviaine annust, mida soovitakse tabletis kasutada, sest see m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra, kui palju ja milliseid abiaineid on vaja juurde lisada, et \u00fcldse tabletti pressida. Samuti on vaja arvestada, millist toime saabumise kiirust antud tabletilt oodatakse. Kui on teada, et raviaine on keemiliselt ebastabiilne happelises keskkonnas, siis on v\u00f5imalik tablett n\u00e4iteks katta sobiva pol\u00fcmeerse kattega, mis ei lase happelises keskkonnas raviainel tabletist vabaneda ja aitab tabletil liikuda peensoolde. Peensooles on aluseline keskkond ning tabletikate laguneb ja raviaine saab hakata tabletist vabanema, lahustuma ning imenduma, ning saab liikuda s\u00fcsteemsesse vereringesse, kus saab oma toimet avaldada puutudes kokku juba oma ravimi sihtm\u00e4rgiga (retseptorrakkudega). Pole \u00fchtset ja lihtsat lahendust \u2013 iga raviaine korral on vaja disainida just selle raviaine ja haiguse jaoks sobilikum ravimvorm ning kasutada ka sobivat manustamisviisi.\n<\/p>\n<h4>\n\tValmistamismeetodeid nagu ka ravimvorme on palju.<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tKa teiste ravimvormide valmistamise juures m\u00e4ngivad rolli nii raviaine enda, kui ka sobivate abiainete omadused. Valmistamismeetodeid nagu ka ravimvorme on palju ning iga ravimvormi valmistamise juures omakorda on vaja l\u00e4htuda raviaine ning abiainete omadustest. J\u00e4rjest enam disainitakse ning t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja spetsiifilisi uudseid ravimvorme, kus raviaine j\u00f5udmine sihtm\u00e4rkrakuni v\u00f5i\/ja raviaine vabanemine ravimvormist on rangelt kontrollitud ning toime avaldumine t\u00e4pselt ennustatav. Et raviaine k\u00e4itumisest organismis, pidades silmas just ravimvormist vabanemist, alati \u00fcheselt aru saada ning osata seda ka ravi efektiivsuse suurendamiseks \u00f5igesti kasutada, on v\u00f5etud kasutusele ravimvormide klassifikatsioon, mis p\u00f5hineb Euroopa farmakop\u00f6a standardterminitel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ravimvormide valmistamisel tuleb appi farmatseutiline tehnoloogia. Farmatseutilise tehnoloogias on erinevaid valmistamisetehnoloogiaid, mille abil on v\u00f5imalik raviaine viia inimesele manustatavasse sobilikku ravimvormi. Kui n\u00e4iteks soovitakse valmistada tabletti, siis on vaja teada, millised on selle raviaine nii f\u00fcsikokeemilised omadused, kui ka tema &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":142,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/142"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":212,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ravimitest-maakeeli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}