2. moodul: Ravimite valmistamine

Põhjuseid, miks ravimeid peab kasutama, on erinevaid. Olenevalt, mis tervisehäire või haigus meid vaevab, on meil ka vaja konkreetset ravimit, milles sisaldub just see õige raviaine, mis aitab meil kas haigust ravida või leevendada. Näiteks valu korral, on meil vaja võtta valuvaigistit, bakteritest tingitud infektsiooni korral aga kirjutab arst tavaliselt välja antibiootikumi. Kas ravim on sobiv just ühe või teise haiguse raviks või haigusnähtuste eemaldamiseks või leevendamiseks, selgitatakse välja ravimite arenduses ja väljatöötamisel.

Aga kuidas siis ravimid sünnivad? Mis teeb ühest ravimist ravimi? Selleks, et ravimid jõuaksid inimesteni ja neid oleks võimalik endale apteegist soetada, on vaja teha põhjalikku uurimistööd, mille jooksul on vajalik välja selgitada nende ohutus, kvaliteet ja et neil oleks ka efektiivsus et ehk oodatav toime organismis.

Ühe uue ravimi väljatöötamine võtab aega 10-15 aastat ja võib maksta miljardeid dollareid või eurosid. Väljatöötamises ja uurimistöös osaleb palju erinevate valdkondade spetsialiste, nagu bioloogid, keemikud, füüsikud, farmaatsia-eriala inimesed, arstid ja insenerid. Ja tegelikult koosneb ravimi väljatöötamine erinevatest etappidest. Mida kaugemale on jõutud ravimi arendamises ja väljatöötamises, seda kallimaks lähevad uuringud. Näiteks kliinilised uuringud inimestel on kindlasti kõige mahukamad, ning selleks kulub väga palju aega ja raha, et neid uuringuid vastavalt eeskirjadele läbi viia. Kõik ravimitega seonduv on väga täpselt reguleeritud, ning palju on juhendeid, seadusi ja kontrollimisi, mida on vaja teostada ja järgida, et uue ravimiga turule tulla ja et ravim jõuaks apteegiletile. Seega tänapäeval pole võimalik turule tulla ravimiga, millel pole tehtud uuringuid ja tõestatud tema ohutus, efektiivsus ehk kindel toime ning tagatud kindel kvaliteet. Esialgu uuritakse raviainet laboris, siis edasi loomkatsetes ning kui need katsed on näidanud ravimi ohutust, on võimalik edasi minna kliiniliste katsetega inimestel. Selgitada välja nii toime kui ka võimalikud kõrvaltoimed.

Kui nüüd lihtsustatult selgitada neid etappe ravimite väljatöötamises, siis kõik hakkab peale mingist tervisehäirest/haigusest, püütakse välja selgitada, mis seda haigust põhjustab ning siis hakatakse otsima ka sobivat raviainet, mis seda haigust aitaks ravida. Kui sobiv raviaine on leitud, siis on vaja leida viis, kuidas seda inimesele manustada. Selleks, et ravimit organismi viia on see vaja viia manustamiseks sobivaimale kujule ehk sobivasse ravimvormi. Kui sobiv ravimvorm haiguse ravimiseks on leitud, siis ravimvorm pakendatakse ja ongi valmis ravimpreparaat, mida on võimalik siis apteegist osta ning patsiendile manustada.

Lühidalt, et raviainest ravimvormi valmistada on vaja põhjalikult uurida erinevaid raviaine füsikokeemilisi omadusi, alates molekulaarse taseme omadustest ning liikudes edasi ka kristallvõre, osakese, pulbri ning valmis ravimvormi tasemetele. Näiteks on vaja selgitada välja, milline on raviaine vesilahustuvus.

Raviaine vesilahustumine on eelduseks, et üldse raviaine saaks organismis oma toimet avaldada. Kui raviaine vesilahustuvus ja lahustumiskiirus on teada, alles siis on võimalik otsustada, millist ravimvormi ja manustamisviisi ning millist ravimvormi valmistamisetehnoloogiat on võimalik selle raviaine puhul kasutada. Samuti on oluline välja selgitada, missugune on raviaine vabanemis- ja lahustumiskiirus ka valitud sobivaimast ravimvormist.

Oluline on meelde jätta, et raviaine peab kõigepealt ravimvormist vabanema ja lahustuma, ning siis saab ta organismis imenduda ja oma toimet avaldada. Vajalik on välja selgitada nii raviaine vesilahustuvus, kui ka tema vabanemis- ja lahustumiskiirus ravimvormist ning siis selgitatakse välja ka raviaine imendumiskiirus organismis ning toime saavutamise kiirus.

Milliseid erinevaid ravimvorme on olemas? Kindlasti oskavad inimesed kõigepealt nimetada kohe tabletti.

Tõepoolest tablett on üks enamlevinud tahke ravimvorm. Ja seda just sellepärast, et nad on stabiilsed ja neid on mugav manustada. Aga tegelikult on ravimvorme palju erinevaid, ning kõige lihtsam on neid jaotada agregaatoleku järgi: tahked, vedelad ja pooltahked.

Kõige levinumad tahked ravimvormid on tabletid, kapslid, vedelad ravimvormid on lahus, suspensioon, siirup ning pooltahked on geel, kreem, salv.

Samas tänapäeval on ka uudseid ravimvorme, kus on tegemist juba keerulisemate süsteemidega, kus on võimalik raviaine vabanemisekiirust muuta. See tähendab näiteks seda, et inimene ei pea ravimit manustama mitu korda päevas, vaid piisab ühest korrast manustamisest ning toime kestab terve päeva. Või näiteks, kui raviaine võib laguneda maohappe toimel, siis on võimalik tablett katta abiaine kihiga, mis kaitseb raviainet ning võimaldab raviaine organismi viia.

Samuti näiteks vererõhu ravimis on kasutusel oros süsteem ehk osmootne pump, mis tähendab, et raviaine vabaneb läbi puuritud augu kindlates kogustes kindla aja jooksul. Ning tableti kuju ei muutugi, aga raviaine vabaneb sellest süsteemist ja kest väljutatakse soolestiku kaudu. Oma välimuselt on see tablett, aga raviaine vabanemine on täpselt kontrollitud.

Aga kuidas neid erinevaid ravimvorme valmistatakse. Selleks tuleb appi farmatseutiline tehnoloogia. Ja farmatseutilises tehnoloogias võimaldatakse valmistada ravimvorm, mis võimaldab viia selle raviaine molekuli ravimvormiks, mida on võimalik inimesele manustada. Ja ravimvormi valmistamiseks ei saa kasutada ainult raviainet üksinda, vaid selleks on meil vaja kasutada abiaineid. Ja abiained on kõik muud ained, mida ravimvormi valmistamiseks kasutatakse. Näiteks isegi vesi on abiaine, mida me saame kasutada raviaine vesilahuse valmistamiseks. Ja on olemas palju erinevaid valmistamistehnoloogiad olenevalt sellest, millist ravimvormi me valmistame. Pulbrite segamiseks näiteks me saame kasutada uhmrit ja pulbrit on võimalik selles uhmris kokku segada ja vastavalt siis juba hiljem ka pakendada.

Salvide valmistamiseks on oma tehnoloogia ja sobivad abiained. Tablette on võimalik valmistada tabletipressiga ja enne tableti pressimist on vaja samuti lisada raviaine pulbrile juurde sobivaid abiaineid. Ning tegelikult on tableti valmistamine mitmeetapiline.

Tableti pressimisele eelnevad peenestamise, segamise, granuleerimise ehk osakeste suurendamise etapp), kuivatamise etapid. Muidugi olenevalt tehnoloogiast saab kasutada ka otsepressimist, kuid iga raviaine korral ei õnnestu otsepressimist teostada.

Uudsem valmistamisetehnoloogia, mida järjest enam uuritakse ja kasutatakse ka juba farmaatsiatööstuses on 3D printimine. Esimene 3D prinditud tablett tuli maailma turule Ameerika ühendriikides alles 2016 aasta augustis. Selle tehnoloogia abil on võimalik valmistada täiesti erineva kuju ja struktuuriga uudseid ravimvorme ja ravimkandursüsteeme, mida praeguseni traditsiooniliste meetoditega pole õnnestunud valmistada.

Lisaks 3D printimisele on võimalik uudseid ravimkandursüsteeme või ka uudseid ravimvorme valmistada ka elektrospinnimisel (nt haavaravis kasutamiseks). See meetod võimaldab viia raviaine nano- kuni mikrokiulise mati koostisesse, mis aitab kaasa haava paranemisele. Järjest enam töötatakse välja uudseid ravimvorme ning valmistamisetehnoloogiaid, kuid nende kasutusele võtmine ravimtööstuses tootmisskaalas võtab alati teatud aja. See on seotud just sellega, et traditsiooniliste ravimvormide jaoks on meetodid ravimtööstuses juba olemas ja valmis, kuid uute meetodite jaoks on alles vaja hakata meetodeid ette valmistama ning kontrollima, kuna ka tootmine ravimitööstuses on rangelt reguleeritud.

Kui nüüd ravimpreparaadi pakendit uurida, siis on sellel kirjas erinev informatsioon. On võimalik infot leida nii ravimpreparaadi tootja kohta, kui ka raviaine kohta, kui ka selle ravimi nimetuse kohta. Kui nüüd võtta näiteks tuntud palavikualandaja ja valuvaigistav raviaine aspiriin. Siis sellel ravimpreparaadi pakendil on kirjas tootja Bayer, ravimi nimi Aspirin, ja samuti ka ladina keeles toimeaine nimetus atsetüülsalitsüülhape, samuti selle raviaine kontsentratsioon 500 mg.

Antud näite puhul on tegemist originaalravimpreparaadiga. See tähendab, et Bayer oli esimene firma, kes atsetüülsalitsüülhappega maailmas turule tuli. Samas võib selle sama raviainega olla turul ka teisi ravimpreparaate, mis on siis turule tulnud hiljem. Neid nimetatakse geneerilisteks ravimpreparaatideks. Ja antud näite puhul siis on ka näha, et Grindeks on ka tulnud turule atsetüülsalitsüülhappega 500 mg. Ja antud juhul on ravimi nimi ASA-Grindeks. Need geneerilised ravimpreparaadid saavad turule tulla alles siis, kui originaalpreparaadi patendiaeg on läbi. Ja geneeriliste ravimpreparaatide tootjad peavad tõestama, et see kontsentratsioon organismis, mis saavutatakse pärast manustamist on samaväärne originaalravimpreparaadiga. Kui nad seda tõestada ei suuda, siis nad ei saa ka selle ravimpreparaadiga turule tulla. Mõnedel juhtudel võib küll esineda, et geneeriliste ravimpreparaatide kasutamise järgselt avaldub teistsugune toime, kui originaalravimpreparaadi kasutamise järgselt. See võib olla selgitatav siis sellega, et geneerilistes ravimpreparaatides võivad olla kasutusel teised abiained, teised raviaine tahked vormid või on kasutatud erinevaid valmistamisetehnoloogiaid. See on ka põhjus, miks apteeker alati küsib, millist ravimpreparaati te soovite osta ja pakub välja erinevaid variante. Seejuures saab alati oma arstiga arutada läbi, millise ravimpreparaadi korral on oodatav toime inimese jaoks kõige parem, ning vajadusel on võimalus ravimpreparaati ka vahetada. Kui esineb ravimpreparaadi kasutamisel kõrvaltoimeid, siis ka nendest peab oma arstile või ka apteekrile kindlasti teada andma.