4. moodul: Ravimite manustamise põhimõtted
Nüüd, kui Sul on selge, kuidas ravimeid avastatakse, luuakse ja kontrollitakse, võiksid Sa vaadata lähemalt seda, kuidas ravimid toimivad ja mida pead Sa tegema selleks, et ravimi manustamisel saada just seda õiget ja oodatud toimet.
Selle mooduli eesmärgiks on anda Sulle ülevaade sellest, kuidas ravimeid manustada ja kuidas nende manustamise tulemusena saabub oodatud toime. Pärast mooduli läbimist tead Sa, millised on põhilised ravimite manustamise võimalused, mis juhtub ravimiga Sinu kehas pärast selle manustamist ja millest sõltub ravimi oodatud toime saabumise kiirus ja kestus. Samuti seda, mida on erinevate manustamisviiside kasutamisel oluline silmas pidada.
Ravimite manustamine (Kersti Teder)
https://www.uttv.ee/naita?id=27709
Oled Sa kunagi mõelnud, mis juhtub ravimiga pärast selle manustamist ja kuidas saabub sellest toime? See video annab ülevaate sellest, kuidas saabub ravimi toime tableti või kapsli manustamisel. Lisaks, kuna on palju erinevaid haiguseid ja nende raviks mitmeid ravimeid, mis sisaldavad erinevaid toimeaineid ja neid pandud erinevatesse ravimvormidesse, siis selgitab see video ka natuke seda, mis on vaja kasutada erinevaid manustamisviise.
Kuigi peavalu saab leevendada mitmeti, siis tihti on esimeseks valikuks mõni valuvaigistit sisaldav tablett või kapsel. Selleks, et Sinu peavalu vähendada, peab see tablett olema disainitud nii, et me saaksime selle alla neelata ja et temast tuleks välja vajalik kogus toimeainet. Ravimi käes hoidmisest ei piisa, see peab minema sinna, kus ta saab hakata lagunema ja toimeainet vabastama. Tablette ja ka kapsleid manustatakse suukaudselt ehk enteraalselt. See tähendab seda, et ravim pannakse suhu ja neelatakse alla. Selleks, et seda oleks lihtsam teha, peaks inimene istuma või seisma ja jooma umbes pool klaasi vett.
Kui ravimvorm, näiteks tablett, jõuab makku, hakkab ta seal enamasti väiksemateks osakesteks lagunema, et selles peidetud toimeaine saaks vabaneda ja seedetrakti vedelikes lahustuda. Imenduda saab ainult lahustunud toimeaine. Kuigi osaliselt toimub toimeainete imendumine juba maost, siis suurem osa toimeainest liigub edasi peensoolde. Seal toimub enamus toimeainete imendumine, ehk lahustunud toimeaine liikumine läbi limaskestade verre. Kui toimeaine on jõudnud seedetraktist verre, liigub ta esmalt maksa, kus osa toimeainest sageli laguneb, seda nimetatakse esmaseks maksametabolismiks. Seega ei saa kogu imendunud toimeaine jõuda meie üldisesse ehk tsentraalsesse vereringesse ja sealt edasi toimekohale. Esmast maksametabolismi on võimalik vältida näiteks ravimi keele alla või veeni manustamisel, kus ravim imendub või manustatakse kohe patsiendi tsentraalsesse vereringesse. Lagundamata toimeaine liigub maksast läbi südame tsentraalse vereringe kaudu edasi kogu kehasse. See tähendab, et nüüd jõuab toimeaine ka tüdruku pähe ja saab ära võtta peavalu.
Kuna ravimid on kehavõõrad ained, siis soovib meie keha nendest vabaneda. Toimeained lagundatakse kas maksas või viiakse uriiniga kehast välja. Kui manustame ravimit vaid ühe korra, siis mingi aja möödudes ei ole meie organismis enam üldse toimeainet.
Aga miks on meil vaja nii palju erinevaid võimalusi ravimite manustamiseks!? Seda on vaja selleks, et me saaksime ravimeid manustada nii suurtele kui väikestele, nii noortele kui vanadele. Nii neile, kes saavad ravimit ise neelata, kui ka neile, kes seda teha ei saa. Lisaks võib olla nii, et toimeaine, mis peaks meid ravima, ei kannata seedetraktis olevaid aineid ning seetõttu on meil vaja leida muu võimalus selle manustamiseks. Ja vahel ka selleks, et saaksime toime kiiremini, ilma selleta, et toimeaine peaks tegema pikka ringi meie organismis. See võimaldab sageli vältida ka soovimatuid toimeid, mis muidu võiksid kaasneda.
Nii et järgmisel korral, kui Sulle apteegis ravim ulatatakse, siis mõtle, kuidas manustada seda nii, et see annaks Sulle oodatud toime. Ja kui Sa pole selles kindel, siis küsi apteekrilt üle.
