5. moodul: Ülevaade apteegist

Selle mooduli eesmärgiks on tutvustada, mis toimub apteegis, kes on apteekrid ja millist nõu nad saavad Sulle ravimite ohutu ja tõhusa kasutamise tagamiseks anda. Pärast mooduli läbimist tead, mis koht on apteek, kes seal töötavad ja mida seal tehakse. Samuti saad aru, kuidas jõuab ravim apteeki, kuidas eristada ravimeid teistest apteegikaupadest ning millist infot ravimite kohta apteegist küsida.

 

Apteek, ravimid ja apteegiteenused (Daisy Volmer)
https://www.uttv.ee/naita?id=28053

Millest videos räägiti?

Mida teha, kui sul on nohu või köha kimbutab? Või kui kõht valutab? Kustkohast saada ravimit? Kellelt küsida nõu? Eks ikka apteegist!

Kuidas sa apteegi leiad? Apteegi välisuksel või selle kõrval peab olema selgelt kirjas, millise apteegiga on tegemist ja millal see on avatud. Eestis tegutses 2018 a jaanuari seisuga ligikaudu 500 apteeki ja iga apteek teenindas keskmiselt 2700 elanikku.  Apteegid varustavad elanikkonda ravimite, aga ka toidulisandite, loodustoodete jt apteegikaupadega.

Eestis väljastatakse ravimeid ainult apteegist. Kas sa tead, kuidas ravimid apteeki jõuavad?    

Valdav osa ravimitest müüakse ravimihulgimüüjate vahendusel, kes tagavad kvaliteetse ravimi jõudmise ravimitootjalt apteegi kaudu patsiendini. Selleks on vaja kaitsta ravimeid purunemise, võltsimise või varguse eest ning säilitada neid sobival temperatuuril. Samuti tuleb ära hoida ravimite sattumine kõrvaliste isikute kätte ning muutumine inimestele, loomadele või keskkonnale ohtlikuks.

Seda, kas ja milliseid ravimeid sa vajad, ei oska ilma vastava hariduseta inimene reeglina ise arvata. Iseenese tarkusest ravimite kasutamine on kindlasti tervisele ohtlik.  Kõike seda silmas pidades on oluline, et ravimite väljastamisel ja kasutamise kohta info andmisel on patsiendile abiks apteekrid.

Apteekreid on kahesuguseid: proviisorid ja farmatseudid. Proviisorid on Tartu Ülikoolis viis aastat õppinud ravimite asjatundjad, kes töötavad apteegijuhataja või proviisorina kas apteegis või mõnes teises ravimitega tegelevas ettevõttes, näiteks ravimite tootmine ja ravimite hulgimüük. Farmatseudid on läbinud kolmeaastase õppe Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning töötavad peamiselt apteekides.

Lisaks proviisoritele ja farmatseutidele töötavad apteekides klienditeenindajad, kellel puudub farmaatsiaalane eriharidus ja nad annavad nõu nende apteegikaupade kohta, mis ei ole ravimid.

Kui sa apteegi müügisaalis ringi vaatad, siis näed, et käsimüügiravimid ja teised apteegikaubad on paigutatud süsteemi järgi avariiulitele. Lisaks ravimitele pakutakse apteegis toidulisandeid, loodustooteid, meditsiiniseadmeid, hügieeni- ja haigepõetusvahendeid ja apteegikosmeetikat. Need ja käsimüügiravimid on müügisaalis paigutatud süstematiseeritult, nt haiguste või sümptomite kaupa, teised apteegikaubad kategoorianimede järgi (nt vitamiinid). Retseptiravimeid, mille kasutamiseks kirjutab arst välja retsepti, sa avariiulitelt ei leia. Need on paigutatud kinnistesse sahtlitesse ja kappidesse, mis asuvad apteekri selja taga ja sinna patsient ise vabalt ravimit uudistama ei pääse.

Aga mis on üldse käsimüügiravimid? Käsimüügiravimeid kasutatakse sagedasemate haiguste (nt palavik, valu, köha, nohu, kergemad seedehäired, allergiast tingitud nohu jms) korral. Käsimüügiravimi näidustus peab olema tavakasutajale selgelt arusaadav ja annustamine lihtne. Ravimipakendid on varustatud ka pimedatele mõeldud kirjaga.

Milliseid teenuseid apteegis üldse pakutakse? Teenuseid saab jagada traditsioonilisteks ja lisateenusteks. Traditsiooniliste teenuste all mõeldakse retsepti- ja/või käsimüügiravimi väljastamist ning ravimi valmistamist ja jaendamist.

Kui sul on vaja retseptiravimit, siis selle väljastamiseks peab olema retsept, mis 90% juhtudest on digitaalne ning selle väljastamiseks esitab patsient või tema esindaja apteekrile oma isikut tõendava dokumendi. Enamus ravimiretseptidest kirjutatakse välja toimeainepõhiselt, mis tähendab, et sul on võimalik valida erinevate ravimitootjate ravimite hulgast sobivaim ravimpreparaat. Apteekril on kohustus pakkuda patsiendile alati hinnalt soodsaimat ravimit. Retseptiravimi väljastamisel kordab apteeker üle selle kasutamisjuhised. Kui soovid, märgitakse ravimi kasutamise info ka ravimikarbile.

Teine oluline traditsiooniline apteegiteenus on käsimüügiravimite väljastamine ja iseravimise nõustamine. Kui sa tuled apteeki ja kirjeldad enda või pereliikme haigussümptome või soovid konkreetset käsimüügiravimit, selgitab apteeker esiteks välja, kellele ravimit soovitakse, milline on patsiendi terviseprobleem, kui kaua haigus on kestnud ja kas ning milliseid raviviise on juba eelnevalt kasutatud. Lähtuvalt saadud infost pakub apteeker sulle soodsaima hinnaga käsimüügiravimit või mõnda teist apteegikaupa. Ebaselgete sümptomite korral soovitab apteeker sul pöörduda konsultatsiooniks arsti juurde.

Kui arst kirjutab sulle ravimi, mida apteegis valmis kujul ei ole, tuleb see valmistada ja selleks on vaja sellist arstiretsepti, kus on lisaks ravimi kasutamise juhistele kirjas ka ravimi koostis.  Ravimite valmistamiseks on apteegis vastavad ruumid, sisseseade ning vajalikud toime- ja abiained. Ravimite seeriaviisiline valmistamine toimub nendele ravimitele, mille nt hooajaline kasutamine on eelnevalt teada. Ravimite jaendamist teostatakse sellisel juhul, kui apteeki saabunud ravimipakend on vaja jagada väiksemat kogust ravimit sisaldavateks pakenditeks.

Apteegid pakuvad järjest rohkem ka erinevaid lisateenuseid. Üks sagedasemaid apteekides teostatavatest tervisetestidest on vererõhu mõõtmine. Teenuse saamiseks ei ole vaja eelnevalt aega kokku leppida. Lisaks saad apteegis määrata erinevaid tervisenäitajaid nagu nt vererõhk, kolesterooli ja veresuhkru näitad ja teised erinevad testid. Apteeker saab sind aidata ka siis, kui on vaja hinnata ravimite kõrvaltoimeid või koos kasutamise ohutust. Samuti pakutakse sulle apteegis nõustamist haiguste ennetamiseks nagu näiteks tervislik toitumine, suitsetamisest loobumine jt teemad.

Eestis tegutseb kolme tüüpi apteeke. See apteek, kus me praegu asume, on üldapteek. Sellise apteegi peamiseks ülesandeks on varustada elanikkonda ravimite ja teiste apteegikaupadega. Teine levinum apteegitüüp on haiglaapteegid, mida oli 2018 a jaanuaris Eestis 24. Haiglaapteek ei ole haiglas paiknev üldapteek, vaid haiglaosakondi ravimitega varustav apteek. Lisaks tööstuslikult toodetud ravimite väljastamisele toimub haiglaapteegis ka erinevate ravimite valmistamine ja kasutatavate ravimite ohutuse ja tõhususe patsiendipõhine hindamine. Kolmandaks on olemas veterinaarapteegid, mida on Eestis 4. Tegemist on ainult loomadele mõeldud ravimitega tegelevate apteekidega. Erinevalt teistest apteekidest töötavad veterinaarapteekides veterinaararstid.

Lisaks tavateenusele võib apteek pakkuda ka internetiapteegi teenust ja täna tegutseb Eestis üks internetiapteek. Internetiapteegist saad osta käsimüügiravimeid; digiretsepti alusel enamikku retseptiravimeid; käsimüügis olevaid veterinaarravimeid ja teisi apteegikaupu. Sarnaselt tavaapteegiga peab sul ka internetiapteegis olema retseptiravimi tellimiseks retsept ning patsiendiga suhtleb apteeker, kes nõustab ja abistab ravimi valikul. Tegevusluba omaval internetiapteegi kodulehel on oma kindel logo, millele klikkides saad kinnitust, et tegemist on kontrollitud ravimite kaugmüügi ettevõttega. 

Tere tulemast erinevatesse apteekidesse oma tervist toetama ja taastama!

5.1. Apteek, mis ja milleks?

Apteeki sisse astuda ja oma tervise säilitamiseks ja parandamiseks infot küsida on väga lihtne.

Mida teha, kui sul on nohu või köha? Või kui kõht valutab? Kas ja kui, siis milliseid ravimeid kasutada? Kellelt küsida nõu ravimite nõuetekohase tarbimise kohta? Üheks käepäraseks võimaluseks on külastada apteeki. Euroopa Liidu Farmaatsiagrupi andmetel tegutses 2017. a Euroopas 160 000 üldapteeki, mida külastas iga päev 46 miljonit inimest. Euroopa elanikest 98% jõuab lähimasse apteeki vähem kui 30 minutiga ning võib seda teha varastest hommikutundidest hilisõhtuni välja. Valitud apteegid on avatud ka ööpäevaringselt.

Millised on aga erinevat tüüpi apteegid ja kuidas neid ära tunda? Eestis tegutsevad üldapteegid, haiglaapteegid ja veterinaarapteegid, mis peavad omama Ravimiameti poolt väljastatud tegevusluba.

Millised on erinevad apteekide liigid?

Eesti üldapteegid pakuvad laia valikut ravimeid ja teisi apteegikaupu.

Kõige levinumad on üldapteegid, mille eristamiseks on nii mujalt Euroopast kui ka Eestist tuttavad nii rohelised kui punased ristid, karika ja mao vm farmaatsia sümboliks olevad kujutised. Apteegi välisuksel või selle kõrval peab olema selgelt kirjas, millise apteegiga on tegemist ja millal see on avatud. Eestis tegutses 2018. a jaanuari seisuga 495 üldapteeki ja iga apteek teenindas keskmiselt 2700 elanikku. Seega on Eesti üldapteegid võrreldes Skandinaaviamaadega, kus keskmine elanike arv apteegi kohta on 15 000 inimest, pigem väikesed ning pakuvad lisaks ravimitele ka laia valikut toidulisandeid, loodustooteid jt apteegikaupu.

Tegevusluba omav üldapteek võib alates 2013. a pakkuda internetiapteegi (ravimite kaugmüügi) teenust. Alates juulist 2015 peavad kõik Euroopa Liidu internetiapteegid kasutama ühtset logo. Logole klikkides peab avanema liikmesriigi pädeva asutuse veebileht ja sellega on tõendatud, et tegemist on seadusliku ja heaks kiidetud ravimite müügi kohaga. Internetiapteegist saab osta käsimüügiravimeid (ka veterinaarravimeid), digiretsepti alusel retseptiravimeid (v.a narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, anaboolseid steroide) ja teisi apteegikaupu. Võrreldes tavalise internetikaubandusega on ravimite kaugmüügil rida erisusi: patsiendiga suhtleb apteeker, kes nõustab ja abistab ravimi valikul; ostetud ravimeid ei saa üldjuhul tagastada; tegevuse üle teostab järelevalvet Ravimiamet ja retseptiravimi tellimiseks peab eelnevalt olema digiretsept.

Arvult järgmised on haiglaapteegid, mida oli 2018. a jaanuaris 24. Haiglaapteek ei ole haiglas paiknev üldapteek, vaid haiglaosakondi ravimitega varustav apteek. Lisaks tööstuslikult toodetud ravimite väljastamisele toimub haiglaapteegis ka erinevate ravimite valmistamine ja kasutatavate ravimite ohutuse ja tõhususe patsiendipõhine hindamine.

Veterinaarapteeke oli 2018. a jaanuaris 4 ning tegemist on ainult loomadele mõeldud ravimitega tegelevate apteekidega. Erinevalt kahest teisest apteegist töötavad veterinaarapteekides reeglina veterinaararstid.

Kuidas ravimid apteeki jõuavad?

Eestis väljastatakse ravimeid nende ohutu ja tõhusa kasutamise tagamiseks ainult apteegist. Kuidas aga ravimid apteeki jõuavad? Euroopa Liidus tarnitakse ligikaudu 5–20% retseptiravimitest otse tootjalt apteeki. Enamik otsemüügist toimub ravimitööstuse poolt haiglaapteekidele. Selline otsemüük on enam levinud suurte ravimitööstuse ettevõtete poolt nende nö emamaal – Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal.

Valdav osa ehk ligikaudu kolm neljandikku ravimitest müüakse Euroopas ravimihulgimüüjate vahendusel, kelle organiseerida on ravimite transport ja ladustamine. Hulgimüüjate roll on viimase kümnekonna aastaga oluliselt muutunud – varasem rahvusriigikeskne jaotusskeem on asendunud riigipiire ületava regionaalse logistikaga. Euroopas tegutsevad ravimite hulgimüügifirmad lähtuvad oma tegevuses ravimite heast turustamistavast, mis tagab selle, et kvaliteetne ravim jõuab ravimitootjalt üld-, haigla- või veterinaarapteegi kaudu patsiendini.

Ravimite hulgimüügifirmad peavad tagama selle, et kvaliteetne ravim jõuaks ravimitootjalt apteegi kaudu patsiendini.

Ravimite hulgimüüja peab tegema kõik selleks, et oht võltsitud ravimite sattumiseks seaduslikku tarneahelasse oleks võimalikult väike. Hiljuti loodud ravimite kontrollisüsteemi Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse (https://www.reks.ee/) juures haldavad lisaks hulgimüüjatele ka ravimitootjad, haiglad ja apteekrid. Tegemist on üleeuroopalise ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga, kus alates 2019. a veebruarist peavad kõik ravimipakendid kandma turvamärgist ja unikaalset koodi, mis võimaldab kontrollida ja autentida ravimite ehtsust enne, kui need väljastatakse patsiendile. Lisaks on ravimeid tarniva hulgimüüja vastutus kaitsta ravimeid purunemise või varguse eest ning neid nõuetekohaselt transportida ja säilitada. Samuti tuleb ära hoida ravimite sattumine kõrvaliste isikute kätte ning muutumine inimestele, loomadele või keskkonnale ohtlikuks. Sarnaselt apteekidele on ka ravimite hulgimüügi jaoks vaja taotleda tegevusluba Ravimiametilt. 2018. a 1. jaanuari seisuga tegutses Eestis 67 ravimite hulgimüügifirmat.

Kes apteegis töötavad?

Ravimeid võib käsitleda kui ühte osa kaupu, millel on eristaatus lähtuvalt sellest, et ravimivajadust ei reguleeri inimene ise, ta ei oska neid ka valida ning ravimite kasutamine mõjutab otseselt inimese tervist. Kõike seda silmas pidades on oluline, et ravimite väljastamisel ja kasutamise kohta info andmisel on patsiendile abiks apteekrid.

Apteeker on üldmõiste apteegis töötavate farmaatsiaalase haridusega tervishoiuspetsialistide kohta.

Täpsemalt on võimalik eristada proviisoreid ja farmatseute. Esimesed nendest on Tartu Ülikoolis viis aastat õppinud akadeemilise kõrgharidusega spetsialistid, kes töötavad apteegijuhataja või proviisorina kas apteegis või mõnes teises ravimitega tegelevas ettevõttes (nt ravimite tootmine, ravimite hulgimüük). Farmatseudid on läbinud kolmeaastase õppe Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, omandades kutsekõrghariduse ning töötavad peamiselt üldapteekides.

Lisaks proviisoritele ja farmatseutidele töötavad Eesti üldapteekides ka klienditeenindajad, kellel puudub farmaatsiaalane eriharidus ja sellest lähtuvalt saavad nad pakkuda infot ainult nende apteegikaupade kohta, mis ei ole ravimid. Nii proviisor, farmatseut kui ka klienditeenindaja kannavad rinnas vastava ametinimega rinnasilti ning sellest lähtuvalt on selge, kelle poole oma küsimustega apteegis pöörduda.

5.2. Mida apteegis müüakse?

Mis on retseptiravimid ja käsimüügiravimid?

Ravimile müügiloa andmisel klassifitseeritakse ravim retseptiravimiks juhul, kui ravimpreparaadi kasutamisel ilma arsti järelevalveta võib ilmneda otsene või kaudne oht kasutaja tervisele, veterinaarravimite puhul looma, ravimi manustaja ja loomse toidu tarbija tervisele, samuti keskkonnale; ravimpreparaati on sageli ja väga laialdaselt kasutatud ebaotstarbekalt või selline kasutamine on tõenäoline, mistõttu on võimalik, et see kujutab endast inimeste või loomade tervisele otsest või kaudset ohtu; ravimpreparaat sisaldab ainet või aineid, mille toime(d) või kõrvaltoime(d) nõuavad lisauuringuid (uus ravim, vähene kasutamiskogemus, uus ravimpreparaadi tugevus, uus annuse suurus, uus manustamisviis, uus näidustus, uus kombinatsioon, ebapiisavad kasutamiskogemused mõnel patsiendirühmal). Retseptiravimeid väljastatakse ainult arstiretsepti alusel ja retseptiravimite reklaam üldsusele ei ole lubatud.

Ravimiretseptil oleva vajaliku info olemasolu ja selle sisu kontrollitakse hoolikalt enne iga ravimi väljastamist.

Kui apteekril tekib sellega seoses küsimusi, pöördub ta nende selgitamiseks kas patsiendi poole või kontakteerub ravimi väljakirjutajaga.

Käsimüügiravimiteks klassifitseeritud ravimeid kasutatakse sagedaste, iseparaneva ning lühiajalise kuluga haiguste korral.

Ravimi kasutaja peaks suutma haigussümptome ise hinnata (nt palavik, valu, köha, nohu, seedehäired, allergiast tingitud nohu). Käsimüügiravimi kasutamise näidustus peab olema selgelt arusaadav, annustamine lihtne ning pakendi suurus ei tohi ületada ravikuuri pikkust. Käsimüügiravimite reklaam üldsusele on lubatud, kuid hoolimata sellest on soovitav enne ravimi kasutamist konsulteerida ka arsti või apteekriga.

Mis on teised apteegikaubad?

Lisaks ravimitele pakutakse apteegis erinevas valikus toidulisandeid, loodustooteid, meditsiiniseadmeid, hügieeni- ja haigepõetusvahendeid, abivahendeid ja apteegikosmeetikat. Loetletud apteegikaubad ja käsimüügiravimid on müügisaalis paigutatud süstematiseeritult, nt haiguste või sümptomite kaupa. Võimalusel on ravimid ja teised apteegikaubad paigutatud eraldi või eristatavad pakendimärgistuse erisuste abil. Ravimipakendid on varustatud ka pimedatele mõeldud kirjaga.

Toidulisanditest on levinumad erinevad vitamiinide ja mineraalainete preparaadid. Loodustoodete osas pakuvad enamus meie apteekidest laia valikut ravimtaimeteesid ning erinevas vormis olevaid taimseid preparaate. Toidulisandite üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet ning nende kvaliteedi tõestamise nõuded ei ole nii ranged kui ravimitel.

Medistiiniseadmed, mida on võimalik soetada apteegist, võib laias laastus jagada kahte suurde gruppi: diagnostilised seadmed patsiendi seisundi hindamiseks nagu nt vererõhuaparaadid, glükomeetrid, kraadiklaasid jt ning preparaadid, mis leevendavad erinevaid haigussümptome, kuid mis ei avalda ravimitele sarnast toimet. Osa meditsiiniseadmetest nagu nt erinevad plaastrid, sidemed kuuluvad haigepõetusvahendite hulka ning organismi luu- ja lihaskonda toetavad seadmed abivahendite hulka. Medistiiniseadmete üle teostab järelevalvet Terviseamet ning sarnaselt toidulisanditele ei ole ka selle tootegrupi kvaliteedinõuded nii rangeid kui ravimitel.

Apteegikosmeetika on reeglina lõhna- ja värvainete vaba, sobib kasutamiseks allergikutele ning ei anna dekoratiivset efekti.

5.3. Milliseid teenuseid apteegis pakutakse?

Üldapteegis viibib patsient ainult müügisaalis, kuid lisaks sellele on apteegil veel erinevaid teisi ruume, kus nt valmistatakse ja säilitatakse ravimeid. Ravimitega seotud tegevused on rangelt reglementeeritud ja apteegi personal kannab nõuetekohast tööriietust ning vahetusjalanõusid. Üldapteegi müügisaal võib olla kujundatud erinevalt. Viimasel ajal on enamlevinud ravimite ja apteegikaupade väljapaneku viisiks avariiulid. Patsiendile on nähtavad käsimüügiravimid ja teised apteegikaubad. Retseptiravimid on paigutatud kinnistesse sahtlitesse ja kappidesse ning nende juurde patsientidel juurdepääs puudub.

Apteegiteenus on peamiselt ravimite jaemüük koos ravimite sihipärast ja ratsionaalset kasutamist toetava nõustamisega.

Samuti moodustavad osa apteegiteenusest ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ning jaendamine. Ravimite ekstemporaalne valmistamine tähendab ravimi valmistamist apteegis vastavalt konkreetsele arstiretseptile. Selleks peavad apteegis olema loodud tingimused ravimite valmistamiseks: vastavad ruumid, sisseseade ning vajalikud toime- ja abiained. Ravim valmistatakse kuni nelja ööpäeva jooksul alates retsepti esitamisest apteeki. Ravimite seeriaviisiline valmistamine toimub Ravimiameti poolt kinnitatud retseptide alusel nendele ravimitele, mille nt hooajaline kasutamine (nohusalv) on eelnevalt teada. Nende ravimite väljastamiseks apteegist ei ole alati arstiretsepti vaja. Ravimite jaendamist teostatakse sellisel juhul, kui apteeki saabunud ravimipakend on vaja jagada väiksemat kogust ravimit sisaldavateks pakenditeks. Seoses erinevas vormis ja annustes olevate valmisravimite kättesaadavuse suurenemisega on ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine Eesti üldapteekides viimastel aastatel vähenenud. Sagedamini valmistatakse erinevaid välispidiselt kasutatavaid ravimeid ja peavalupulbreid. Haiglaapteegis valmistatavate ravimite nomenklatuur on võrreldes üldapteegiga erinev, hõlmates ka nt vähiravimeid.

Peamise osa apteegiteenusest moodustab tänapäeval patsientide teavitamine ravimite kasutamise kohta. Raviminõustamises on võimalik eristada retsepti- ja käsimüügiravimite alast teavitamist. Retseptiravimi puhul on ravimi väljastamise aluseks retsept, mis 90% juhtudest on digitaalne ning mille väljastamiseks esitab patsient või tema esindaja apteekrile oma isikut tõendava dokumendi. Enamus retseptidest kirjutatakse välja toimeainepõhiselt, mis tähendab, et patsiendil on võimalik valida erinevate ravimitootjate ravimite hulgast talle sobivaim ravimpreparaat.

Apteekril on kohustus pakkuda patsiendile alati hinnalt soodsaimat ravimit.

Retseptiravimi väljastamisel kordab apteeker üle retseptil olnud kasutamisjuhised ning vajadusel täiendab infot kasutamisest koos teiste ravimite, toidu ja joogiga ning ravimi säilitamise kohta. Ravimi kasutamise info märgitakse ka ravimikarbile.

Käsimüügiravimi väljastamisel või iseravimise nõustamisel selgitab apteeker esiteks välja, kellele ravimit soovitakse, milline on patsiendi terviseprobleem, kui kaua haigus on kestnud ja kas ning milliseid raviviise on juba eelnevalt kasutatud. Lähtuvalt saadud infost pakub apteeker välja käsimüügiravimi või mõne teise apteegikauba patsiendi kirjeldatud sümptomite leevendamiseks või haiguse ravimiseks, selgitades patsiendile ravimi toimet, ravimi koos kasutamist teiste ravimite, toidu ja joogiga ning säilitamistingimusi. Ka käsimüügiravimi valimisel on oluline pakkuda patsiendile soodsaima hinnaga ravimpreparaati. Ebaselgete sümptomite korral soovitab apteeker pöörduda konsultatsiooniks arsti juurde.

Lisaks ravimitele pakutakse apteegis nõustamist ka meditsiiniseadmete, toidulisandite ja loodustoodete ning abivahendite kasutamiseks.

Apteeker saab samuti aidata, hinnates retseptiravimite ja käsimüügiravimite koos kasutamise ohutust.

Apteeker saab samuti aidata, hinnates retsepti- ja käsimüügiravimite koos kasutamise ohutust. Selline teenus ei ole aga alati võimalik traditsioonilise apteegiteenusena ning seda pakutakse mõnedes Eesti üldapteekides täiendava lisateenuse vormis. Lisaks ravimite kasutamise nõustamisele on apteekides võimalik määrata erinevaid tervisenäitajaid nagu nt vererõhk, kolesterooli ja veresuhkru näitajad jt. Samuti pakutakse meie apteekides nõustamist haiguste ennetamiseks, nt tervislik toitumine ja suitsetamisest loobumine.

5.4. Kasutatud allikad

  1. Apteegistatistika. https://www.ravimiamet.ee/apteegistatistika?group=5 (07.01.2019)
  2. Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord. Sotsiaalministri määrus nr 24, vastu võetud 17.02.2005. RTL 2005, 22, 305 (07.01.2019)
  3. Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus https://www.reks.ee/ (16.01.19)
  4. Pharmaceutical Group of the European Union. Annual Report 2017. https://www.pgeu.eu/en/library/587:annual-report-2017.html (07.01.2019)
  5. Ravimiseadus. RT I 2005, 2, 4 (07.01.2019)
  6. Ravimisektor – korraldus ja väljakutsed Euroopas. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_18_2014.pdf (16.01.19)
  7. Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm. Sotsiaalministri määrus nr 30, vastu võetud 18.02.2005.  RTL 2005, 23, 315 (07.01.2019)
  8. Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu. Tervise-ja tööministri määrus nr 69, vastu võetud 03.12.2014. RT I, 09.12.2014, 12 (07.01.2019)
  9. Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord. Sotsiaalministri määrus nr. 27, välja antud 17.02.2005. RTL 2005, 22, 308 (07.01.2019)
  10. van Mil, F.J.W.; Schulz, M.; Tromp, Th.F.J.D. (2004). Pharmaceutical care, European developments in concepts, implementation, teaching and research: a review. Pharmacy World and Science; 26(6):303-11.
  11. Volmer, D.; Teder, K.; Matto, V.; Raal, A. (2017). Praktiline sotsiaalfarmaatsia - ravimsuhtlemine apteegis. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.