6.2. Kuidas ravimeid õigesti kasutada?

Me ei tohi unustada, et iga ravim on mürk(!), kui seda kasutada valesti. Seepärast on oluline kasutada ravimit õigel otstarbel, õiges annuses ja õigel viisil.

Kui Sind vaevab mõni tervisehäda, siis peaksid seadma sammud arsti juurde. Patsiendi ravi määrab arst sõltuvalt patsiendi kaebustest, haigusest (ka kaasuvatest), analüüsitulemustest jne. Olgugi et Sul võib olla ahvatlus guugeldada, pole see alati mõistlik tegu - võid kergesti kogu selles info virvarris sattuda igasuguse hookuspookuse otsa. Ja kui seda uskuma jääd, võivad tagajärjed tervisele olla pöördumatud. Internetiotsing on nagu loterii, kus Sinu võiduvõimalused on juhuslikud. Iseravimine (sh dr Google’ist terviseabi otsimine) või haiguse ravita jätmine ei ole tervislik otsus. Seega usalda tõenduspõhist infot ja pöördu oma terviseküsimustega ikka seda ala õppinud inimeste poole - apteekrid, arstid. Tervislik otsus ei ole ka ravimite tarvitamine iseenese tarkusest ega ravimite jagamine pere- või sõpruskonnas. Sulle välja kirjutatud retseptiravimeid ei tohi Sa teiste inimestega jagada. Retseptiravim määratakse kindlale inimesele tema haiguse ja organismi eripära ning kaasuvaid haigusi ja ravimeid arvestades. Kui tarvitad retseptiravimit, mida ei ole Sulle määratud, sead oma tervise ohtu. Olgugi et käsimüügiravimite puhul ei ole vaja arstiretsepti, ei ole Sul neidki mõistlik tarvitada, ilma et oleksid apteekriga nõu pidanud. Iga ravim on mürk, kui seda tarvitada valel otstarbel, vales annuses ja valel viisil.

Patsiendi 12 küsimust arstile. Teie arst määrab teile raviks teie jaoks tundmatut uut ravimit. Järgnevalt soovitavad küsimused, millele peaksite arsti käest vastuse saama enne ravimi kasutamise algust.

  1. Mis on ravimi nimi ja mis on selle toimeaine(d)? Kui see ei ole patentravim, siis missugused on tema odavamad analoogid?
  2. Kuidas antud ravim toimib? Kas see ravib või leevendab haigustunnuseid?
  3. Millal ja kuidas ma pean seda võtma?
  4. Kuidas ma saan aru, et ravim toimib? Mida ma pean tegema kui see ei toimi?
  5. Kui kaua ma peaksin seda ravimit tarvitama? Kui ma tunnen ennast paremini, kas ma siis tohin ravimi kasutamise katkestada?
  6. Mis on selle ravimi sagedasemad kõrvaltoimed? Kas ravimil on harvaesinevaid tõsiseid kõrvaltoimeid? Mida ma pean tegema kõrvaltoimete ilmnemisel?
  7. Mida ma pean tegema kui ma unustasin ravimit võtta korra või mitu korda?
  8. Kas ma tohin samaaegselt võtta teisi ravimeid? Kas ma tohin tarvitada alkoholi? Missuguseid toite ma peaksin vältima? Kas ma tohin juhtida autot?
  9. Kas sellest ravimist võib muutuda sõltuvaks?
  10. Ma ootan last, ma toidan last rinnaga või ma plaanin saada last. Kas ma ka nendel juhtudel peaksin seda ravimit tarvitama?
  11. Mis juhtub, kui ma otsustan seda ravimit mitte võtta?
  12. Mis on alternatiivid ravimiga ravimisel?

(allikas: Ravimiamet)

Arsti poolt määratud ravi tuleb rangelt järgida. Samu küsimusi võib apteegist ravimit välja ostma minnes küsida ka apteekrilt ning lihtsama tervisehädaga võib piisatagi vaid apteegi külastamisest. Apteeki minnes pea kindlasti silmas järgmisi punkte:

  • Ütle alati apteekrile, kellele Sa ravimit ostad. Laste puhul on väga oluline vanus.
  • Ütle apteekrile, millisele tervisehädale Sa ravi või leevendust soovid.
  • NB! Kui oled rase või imetad, siis peaksid kindlasti ka sellest apteekrit informeerima.
  • Informeeri alati apteekrit, kui hakkad ravimit esimest korda tarvitama. Palu kindlasti ka, et ta Sulle ravimi õiget kasutamist ning võimalikke ohte selgitaks.
  • Teavita apteekrit, kui tarvitad veel mõnda ravimit või tead, et oled mõne ravimi suhtes tundlik (allergia, kõrvaltoimed).
  • Et saaksid apteegist kvaliteetse nõustamisteenuse, pead apteekriga suhtlema, ainult siis saab ta Sind kõige paremini aidata.
  • Igal inimesel on õigus kvaliteetsele apteegiteenusele.
  • Apteeki minek on nagu arstile minek, varu selleks piisavalt aega! Apteek ei ole drive-in asutus.
  • Tagamaks, et retseptiravim jõuab patsiendini, peab apteeker seadusest tulenevalt Sinu isiku tuvastama. Seepärast retseptiravimit apteegist välja ostma minnes, võta alati isikut tõendav dokument kaasa. Digiretsepti on võimalik välja osta igast apteegist.

JÄTA MEELDE!

  • arst määrab ravi (retseptiravimid)
  • ravi määratakse kindlale patsiendile
  • ravimi kasutamisjuhised määrab arst, apteeker teeb selgitustööd
  • ravimeid ei jagata-osteta-müüda-vahetata eraisikute vahel
  • käsimüügiravimeid puudutav on apteekri pädevuses
  • inimesel on õigus kvaliteetsele apteegiteenusele
  • ravimialast nõu küsi apteekrilt. Varu piisavalt aega! Apteeki minek on nagu arstile minek, mitte Drive-in.

Järgides eelpool toodud punkte, võid olla kindel, et kasutad ravimit:

  • õigel otstarbel
  • õiges annuses
  • õigel viisil

VAATA LISAKS:

Mis on ravijärgimus?

Ravijärgimus näitab patsiendi tahet talle arsti poolt määratud ravi järgida ning seda, kui hoolikalt täidab ta nõustamise käigus antud soovitusi (ravimite kasutamine, õige annustamine, soovitatud dieedi jälgimine, muutused elustiilis jne). Ravijärgimus algab sellest, kas patsient ostab välja talle määratud ravimi esimese retsepti. Edasi on oluline, kuidas patsient käitub pärast esmase retsepti väljaostmist, kas ta alustab ravi (võtab esimese annuse ettenähtud ravimit) ning kui korralikult järgib ta ettenähtud raviannuste võtmist (millises ulatuses tegelikud ravimiannused langevad kokku ettenähtud ravimiannustega) ja kas ravi kestus vastab arsti poolt määratule.

Ravi on kõige tõhusam, kui patsient seda järgib. Mida koostööaltimad on patsient ja tervishoiutöötaja, seda rohkem teab patsient oma haigusest ja selle ravist ning seda parem on tema ravijärgimus.

Paraku ei tarvita aga kõik patsiendid ravimeid nii, nagu arst neile määranud on. Ravijärgimust langetavad oluliselt ravimite kõrvaltoimed, vähesed teadmised oma haigusest ja selle ravist, ravimite kasutamise unustamine, aga ka otseselt tajutava toime puudumine (nt kolesterooliravimid või osteoporoosiravimid, mille mõju ei ole selgelt tajutav ent selleks, et ravi oleks tulemuslik, peab neid tarvitama pikaajaliselt).

Selleks, et ravijärgimust parandada, on oluline teada, kas mure on seotud ravimi väljaostmise, annustamise või ravi kestusega. Ravijärgimust toetab nt ravimite asetamine nähtavale kohale, meeldetuletused mobiilis, lähedaste inimeste toetus ja meeldetuletused. Tervise ja terviseteadlikkusega seotud tegurid (nt hea või halb enesetunne, tervise peale mõtlemine, teadmised haigusest ja selle ravist) mõjutavad ravijärgimust olulisel määral. Ravijärgimust mõjutavad patsiendist lähtuvad, sotsiaalmajanduslikud, tervishoiusüsteemi ja terviseseisundiga, ravi ning rahaga seonduvad tegurid.

Loe lisaks, millised on ravijärgimust mõjutavad tegurid

Ravijärgimust mõjutavad tegurid

Tegur

Kirjeldus

Patsiendist tulenevad tegurid

  • Vähene teadlikkus haigusest ja ravist.
  • Oskused haiguse sümptomite ja raviga toime tulekuks.
  • Ravisoovitustest ja rutiinse järelkontrolli vajadusest mitte arusaamine.
  • Unustamine ja patsiendi suhtumine, madal motiveeritus.
  • Psühhosotsiaalne stress, ärevus võimalike kõrvaltoimete pärast.

Sotsiaalmajanduslikud tegurid

  • Patsiendi sugu, vanus, rass, haridustase.
  • Sissetulek.
  • Sotsiaalse tugistruktuuri olemasolu.
  • Kultuurilised uskumused haigustest ja ravist.
  • Ebastabiilsed elutingimused.
  • Pereprobleemid.

Tervishoiusüsteemiga seotud tegurid

  • Puudused tervishoiusüsteemi korraldused või puudulik kompenseerimissüsteem.
  • Ravimite ebapiisav kättesaadavus.
  • Tervishoiutöötajate vähesus, puudulik haridus või praktika. Vähene teadlikkus ravijärgimusest ning selle parandamise meetoditest.

Ravi ja ravimiga seonduvad tegurid

  • Ravimi efektiivsus ja talutavus, toime avaldumise kiirus.
  • Ravimi manustamisviis.
  • Ravi kestus ja ravirežiimi keerukus.
  • Varasemad probleemid raviga.
  • Sagedased ravi muudatused.
  • Kaasuvate haiguste korral kasutatavad ravimid.

Terviseseisundiga seonduvad tegurid

  • Kaasuvad haigused ja sümptomite raskusaste.
  • Töövõimetuse aste.
  • Haiguse progresseerumise kiirus ja raskusaste.
  • Efektiivse ravi olemasolu

Rahaga seotud tegurid

  • Ravimihinna kompenseerimine.
  • Patsiendi omaosalus ravimite eest tasumisel.


Kuidas tekib antibiootikumresistentsus?

Heaks näiteks halvast ravijärgimusest on antibiootikumresistentsus, millel on üleilmsed mõõtmed. Antibiootikume kasutatakse bakterite poolt põhjustatud põletike raviks. Arst määrab kindla pikkusega ravikuuri ja on äärmiselt oluline seda järgida. Kui ravikuur pooleli jätta, siis antibiootikumide puhul võib juhtuda nii, et järgmisel korral sama ravim enam ei toimi, kuna osad haigustekitajad (bakterid) jäid veel organismi ja harjusid selle ravimiga ära (muutusid resistentseteks). Ravikuur jäetakse tihti pooleli, kuna haiguse tunnused kaovad juba mõne päevaga, enesetunne paraneb ja arvatakse, et nüüd aitab ravist. Tegelikkuses ei ole veel kõik haigustekitajad hävitatud ja kuna ravimit enam ei võeta, siis selle kogus kehas väheneb ning need bakterid, kes alles on selle väikse ravimikoguse mõjul, ei hävi vaid harjuvad ravimiga ära. Edaspidi ei tapa neid ka suurem ravimikogus. Sellised ravimresistentsed bakterid nakkavad samamoodi nagu teisedki haigustekitajad ja levivad inimeselt inimesele Tagajärjeks on haigused, mis ei allu enam teatud ravimitele. Kuna antibiootikumide valik ei ole piiramatu, siis mingil hetkel saavad need otsa. Seepärast on vastutus ravijärgimuse eest suuremgi kui vaid ühe inimese heaolu ning mõjutab inimkonda tervikuna.


LOE LISAKS: