\n\tRITA-R\u00e4nne projekti konverentsil esitatud k\u00fcsimuste vastused:\n<\/p>\n
\n\tRaul Eamets: Tark t\u00f6\u00f6j\u00f5ud kompenseerib rahvastiku v\u00e4henemise<\/b>\n<\/p>\n
\n\tKuidas te hindasite sisser\u00e4nde vanuskoosseisu? Ilmselt sisser\u00e4nne on l\u00e4hiajal suures osas pensionile j\u00e4\u00e4vate Soome ehitajate tagasir\u00e4nne, kes siia t\u00f6\u00f6turule ei panusta.\n<\/p>\n
\n\t2019 a andmetel oli sisser\u00e4ndajatest kuni 14 aastaseid 9%, 15-29 a oli 29%, 30-49 a. oli 43% ja 50 ja vanemaid 19%. Seega pensioni eelses eas olevate inimeste osakaal ei ole k\u00f5ige suurem. Soomest tuli 50+ vanuses inimesi 691, mis kogu sisser\u00e4ndega (15659) v\u00f5rreldes ei ole \u00fclearu suur number.<\/em>\n<\/p>\n \n\tPunktis\u00fcsteemi \u00fcheks pakutud komponendiks oli keeleoskus. Millist keelt on silmas peetud?\n<\/p>\n \n\tSilmas on peetud eesti keele oskust<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas lootus, et l\u00f5imumine aitab tasakaalustada t\u00f6\u00f6j\u00f5u nappust, eeldab ka uute l\u00f5imumiskavade loomist v\u00f5i piisab praegustest arengutest-tegevustest?\n<\/p>\n \n\tSee peaks meie arvates olema l\u00f5imumise poliitikate \u00fcks eesm\u00e4rke. Kindlasti on ka l\u00f5imumise poliitikad ajas muutuvad. \u00dchtegi ideed ei peaks k\u00e4sitlema dogmaatilisena. Me v\u00e4ga loodame, et meie RITA r\u00e4nne projektiga pakume teadusp\u00f5hiseid lahendusi ja meie l\u00f5imumispoliitika tavaarusaamine ( et \u00f5petame k\u00f5igile eesti keelt ja siis on k\u00f5ik h\u00e4sti), saab laiema t\u00e4henduse. Olgu selleks kasv\u00f5i eesti keele \u00f5petamise mudel t\u00e4iskasvanutele (REDEL) v\u00f5i \u00fchtsele Eesti koolile \u00fclemineku mudelid.<\/em>\n<\/p>\n \n\tJanno J\u00e4rve: Sisser\u00e4nde tulud ja kulud<\/b>\n<\/p>\n \n\tKui palju maksab mitmekeelne sotsiaalteenuste pakkumine? Kolmekeelne (eesti, vene, inglise) haridus, tervishoid, politsei? Kui palju maksab uute erivajaduste rahuldamine? N\u00e4iteks kultuurist tulenevad erivajadused haridusteenuse, koolis\u00f6\u00f6gi, tervishoiu ja muude sotsiaalteenuste pakkumine? Kui palju maksavad riskide maandamine, mis tekib vastanduvatest kultuuriruumidest?\n<\/p>\n \n\tV\u00f5tame oma mudelis arvesse integratsioonikulusid 14,8 miljoni euro suuruses aastas. \u00dched suurimad neist on hariduse ja keele\u00f5ppega seotud kulu, mille maksumus on 3,3 miljon eurot. N\u00e4iteks keele\u00f5ppetoetus koolile \u00f5petaja lisatasu ja \u00f5ppematerjalide jaoks eesti keeles lisa\u00f5pet vajavale \u00f5pilasele kuni 3 aasta jooksul riiki sisenemisest maksab 134 tuhat aastas.<\/em>\n<\/p>\n \n\tTeised suured sisser\u00e4ndajatega seotud kulud on kohanemisprogrammid ja kohanemisteenused uussisser\u00e4ndajatele, need kulud on ca 1,4 miljonit eurot aastas. Nende hulgas n\u00e4iteks tugiteenused rahvusvahelise kaitse saajatele (sh tugiisikuteenus, tugi eluruumi \u00fc\u00fcrimisel ja esmavajalik t\u00f5lketeenus, eesti keele \u00f5pe A2 tasemel), mis maksavad ca 350 tuhat eurot aastas.<\/em>\n<\/p>\n \n\tTervishoiukuludena n\u00e4itena maksab kolmkeelse tervishoius\u00fcsteemi alla kuuluv kolmkeelne perearstin\u00f5uandeliin 650 000 \u20ac aastas.<\/em>\n<\/p>\n \n\tOluline on siiski mainida, et kulude suurus s\u00f5ltub kindlasti ka sellest, milliseid teenuseid riik soovib sisser\u00e4ndajatele pakkuda. Kindlasti on integratsioonile v\u00f5imalik kulutada oluliselt rohkem, kui eelpool mainitud summad. \u00dchtlasi ei t\u00e4henda m\u00f5\u00f5dukas sisser\u00e4nne (eriti ajutise t\u00f6\u00f6- ja \u00f5pir\u00e4nde vormis), et tervishoid, politsei ja haridus tuleks muuta kolmekeelseks. Ka k\u00f5ikide kultuuriliste erivajaduste rahuldamine ei ole kohustuslik. L\u00f5petuseks \u2013 kui riigil on plaanis juurutada tulevikus oluliselt kallimaid integratsioonimeetmeid, siis saab nende maksumuse lihtsa vaeva sisser\u00e4ndega seotu kuludele juurde liita.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas hindasite ka peale \u00f5pinguid Eestist lahkunud t\u00f6\u00f6ealiste inimeste majanduslikku kasu Eestile?\n<\/p>\n \n\tEestist lahkunud inimeste v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tamise positiivseid m\u00f5jusid (nt uute oskuste\/tutvuste omandamine) mudel arvesse ei v\u00f5ta. Seda on keeruline kvantifitseerida.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas \u00f5pir\u00e4nde puhul ei oleks m\u00f5istlik arvestada ka kaudseid kulusid sarnaselt turismile? N\u00e4iteks eluasemekulud, kulud elamisele, riigisisesele reisimisele? \u00dcks eelmise aasta uuring n\u00e4itas, et v\u00e4listudengite majanduslik m\u00f5ju oli \u00fcle 30 miljoni euro \u00f5ppeaastas.\n<\/p>\n \n\t\u00d5pir\u00e4nduritel saab t\u00f5esti olla majandust elavdav m\u00f5ju l\u00e4bi selle, et nad ostavad Eesti ettev\u00f5tete kaupu ja teenuseid. Meie mudel v\u00f5tab \u00f5pir\u00e4ndurite majandust elavdavat m\u00f5ju arvesse siis, kui nende ostude finantseerimise allikaks on Eestis teenitud palk. Ostusid, mida tehakse varasemalt kogutud s\u00e4\u00e4stude eest, mudel arvesse ei v\u00f5ta.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas \u00f5pir\u00e4nde puhul on eeldatud t\u00f6\u00f6tamist \u00f5pingute ajal? Umbes pooled v\u00e4listudengid t\u00f6\u00f6tavad Eestis.\n<\/p>\n \n\tT\u00f6\u00f6tamist hinnatakse registriandmete p\u00f5hjal, ehk siis t\u00f6\u00f6tamine on arvesse v\u00f5etud olenemata sellest, kas see leidis aset \u00f5pingute ajal v\u00f5i mitte.<\/em>\n<\/p>\n \n\tSaan aru, et mudel ei v\u00f5imalda muuta aastakriteeriumit, millest alates sisser\u00e4ndajat defineeritakse. Miks see nii on? P\u00f5liselanikega v\u00f5rdlemine teeks r\u00e4nde tulu ju m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem tulusamaks?\n<\/p>\n \n\tPean tunnistama, et ei saa k\u00fcsimusest (aastakriteerium) h\u00e4sti aru. Mudeli parameetrite hindamisel on kasutatud nende inimeste andmeid, kes on Eestisse sisse r\u00e4nnanud peale 2000. aastat. Neile koostatakse kohanemisk\u00f5verad, mis n\u00e4itavad, kuidas sisser\u00e4ndajatel sarnaste (sugu, vanus haridus) kohalikega v\u00f5rreldes l\u00e4heb (mitu protsenti on nende kulud v\u00f5i tulud kohalikes v\u00e4iksemad\/suuremad 1, 2 jne aastal peale Eestisse saabumist). Eeldatakse, et samad k\u00f5verad kehtivad ka nende inimeste kohta, kes saabuvad Eestisse nt 2020. v\u00f5i 2030. aastal. Selles m\u00f5ttes on aastakriteerium muudetav. Samuti on sisser\u00e4ndajaid v\u00f5imalik v\u00f5rrelda kohalikega. S\u00f5ltuvalt r\u00e4ndeliigist ja muudest parameetritest (sugu, vanus, haridus) v\u00f5ib sisser\u00e4ndajatel minna t\u00f6\u00f6turul nii paremini kui ka halvemini kui kohalike. N\u00e4iteks rakenduvad t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajad r\u00e4nde esimestel aastatel \u00fcldjuhul paremini kui kohalikud, sest nad tulevad t\u00f6\u00f6le kindlale t\u00f6\u00f6kohale. \u00d5pir\u00e4nduritel on esimesed aastad aga t\u00f6\u00f6turu vaates selgelt viletsamad kui kohalikel, sest nende p\u00f5hitegevus on \u00f5ppimine.<\/em>\n<\/p>\n \n\tMilliste meetoditega me suudaks Eestis tagada, et rahvusvahelises t\u00f6\u00f6jaotuses meile just need \u201esuure efektiivsusega targad\u201c t\u00f6\u00f6kohad tekivad ja Eesti ei sattu j\u00e4rjest rohkem odava allhankija rolli? Ainult haridusest ei piisa, sest ka teised riigid panustavad ju haridusse!\n<\/p>\n \n\tV\u00e4ga huvitav k\u00fcsimus, kuid kahjuks meie mudeli abil sellele vastata ei \u00f5nnestu.<\/em>\n<\/p>\n \n\tMarek Tamm: <\/b>Mitmekultuurilisuse ja l\u00f5imimise mudel Eesti \u00fchiskonnale<\/b>\n<\/p>\n \n\tTundub lausa uskumata, et taasiseseisvumise 30-ndal aastal tuleb t\u00f5estada nii enesestm\u00f5istetavaid t\u00f5desid. Kuid kas on lootus, et ka poliitikud seda kuulavad?\n<\/p>\n \n\tLootus sureb teadagi viimasena. Ja see, mis \u00fchele enesestm\u00f5istetav, v\u00f5ib teisele olla uus ja ootamatu. Kuid n\u00f5us, et pakutud m\u00f5isted ja lahendused l\u00f5imispoliitikaks on laialt levinud ja mitmel pool testitud, nii et alus loota, et neid v\u00f5iks Eestiski juurutada, tundub p\u00f5hjendatud.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuidas soovitate avalikus meedias nimetada mitme kultuurilise identiteediga inimesi? Kas t\u00e4na kasutusel olevad terminid \u201csisser\u00e4ndaja, v\u00e4lismaalane\u201d peaks kohe k\u00f5rvale panema v\u00f5i millal peaks need asendama millegi muuga?\n<\/p>\n \n\tK\u00f5ige toimivam lahendus tundub selline, kus inimene saab ise otsustada, kuidas teda nimetada; m\u00f5ni mitme kultuurilise identiteediga inimene v\u00f5ib eelistada, et teda nimetatakse eestlaseks, isegi kui ta kannab lisaks ka n\u00e4iteks ukraina v\u00f5i rootsi kultuurilist identiteeti. Samuti oleks m\u00f5eldav senisest enam juurutada liitm\u00f5isteid nagu eestiukrainlane, eestivenelane, eestisoomlane, eestirootslane jne. \u201eSisser\u00e4ndaja\u201c, \u201emuulane\u201c jms on pigem administratiivseid v\u00f5i juriidilised m\u00f5isted, mida me ei peaks kasutama avalikus meedias.<\/em>\n<\/p>\n \n\tPalun, kuidas te seletate \u201colla eestlaste hulka vastu v\u00f5etud\u201d?\n<\/p>\n \n\tSee t\u00e4hendab seda, et kui keegi ei ole Eestis s\u00fcndinud, ent r\u00e4\u00e4gib eesti keelt (isegi kui aktsendiga), orienteerub eesti \u00fchiskonnas ja soovib eestlane olla, siis peaks \u00fchiskond teda sellisena ka kohtlema, s.t. mitte r\u00f5humata tema v\u00f5\u00f5rast p\u00e4ritolu. V\u00f5i konkreetsemalt, me ei peaks k\u00fcsima nt Hiiumaal s\u00fcndinud mustanahalise noormehe k\u00e4est, kes r\u00e4\u00e4gib vabalt eesti keelt, et kas ta on eestlane. Muidugi on, kui ta ise ennast selleks peab.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas poleks siis jumekas koolides pigem p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu eesti kultuuriidentiteedi lahtim\u00f5testamisele, sest ka eesti identiteet iseenesest on v\u00e4ga mitmen\u00e4oline?\n<\/p>\n \n\tJah, muidugi, \u00fchtne Eesti kool peaks pakkuma k\u00f5ikidele \u00f5pilastele omandada eesti kultuuriline identiteet v\u00f5i seda s\u00fcvendama; see aga ei t\u00e4henda, et seda peaks tegema teiste kultuuriliste identiteetide arvelt, mis koolis esindatud. Ja kultuuriline identiteet ei ole kindlasti midagi monoliitset ja muutumatut, pigem saab seda k\u00e4sitada teatud kultuurilise p\u00e4devusena (keel, kombed, traditsioonid, v\u00e4\u00e4rtused, tekstid jne), mis koosneb mitmest elemendist, kusjuures osa elemente on alati laenulised (ent meie kultuuri mugandatud).<\/em>\n<\/p>\n \n\tMis roll on selles mudelis assimileerumisel? Eriti kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00e4ikestes kultuurilistest(rahvus) r\u00fchmadest Eestis ja \u00fchtsest eestikeelsest koolist. Pigem oleks siis idee, et esimene aste l\u00f5imumine (mitmikidentiteet) ja siis aja jooksul (j\u00e4rgmises p\u00f5lvkonnas) assimileerumine?\n<\/p>\n \n\tAssimileerimine ei ole selles mudelis eesm\u00e4rk, ent v\u00f5ib arvata, et mitmel puhul loogiline tagaj\u00e4rg, enamast teises v\u00f5i kolmandas p\u00f5lves. Kui me loome v\u00f5imaluse omandada sisser\u00e4nnanul eesti kultuuriline identiteet ja samas s\u00e4ilitada selle k\u00f5rval oma varasem kultuuriline identiteet, siis v\u00f5ib arvata, et ta on kohalikku kultuuri positiivselt suhtuv ja tema j\u00e4reltulijad v\u00f5ivad sellesse kultuuri sulanduda. Aga kindlasti ei peaks assimilatsiooni seadma l\u00f5imumispoliitika ametlikuks eesm\u00e4rgiks; selleks oleks pigem kontraproduktiivne efekt.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas te v\u00f5tate identiteeti kui binaartunnust \u2013 ehk on eestlane v\u00f5i ei ole eestlane? V\u00f5i kui tegemist on kahe venelase lapsega, kellel on nii eesti kui vene kultuuriline identiteet, kas me saame \u00f6elda, et tegemist on ikka samav\u00f5rd eestlasega kui ainult eesti kultuuri identiteediga inimene?\n<\/p>\n \n\tMa v\u00f5tan identiteeti kui kultuurip\u00e4devust, mida on v\u00f5imalik omandada, ja mitte ainult \u00fchte, vaid mitut. Kui v\u00f5tta toodud n\u00e4ide, kus kahe venelase laps omanda koolis senise vene kultuurilise identiteedi k\u00f5rval ka eesti kultuurilise identiteedi, siis on tegemist mitmikidentiteedi kandjaga, konkreetsel juhul eestivenelasega. Ta ei ole kindlasti samasugune inimene, kui ainult eesti kultuurilise identiteediga kandja, ent eesm\u00e4rk ei peakski olema see, et k\u00f5ik on \u201epuhtad\u201c eestlased; eesm\u00e4rk on esiteks see, et k\u00f5ik Eesti p\u00fcsielanikud oleksid riigiidentiteedilt eestlased, s.t. austaksid ja hindaksid Eesti riigi p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi, ja teiseks, kui nende kultuuriline taust on teistsugune, s.t. nad kannavad m\u00f5nda teist kultuurilist identiteeti, siis eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla, et nad omandaksid selle k\u00f5rval ka eesti kultuurilise identiteedi. Ja v\u00e4ga v\u00f5imalik, et teises v\u00f5i kolmandas p\u00f5lves on nii nende riigi- kui ka kultuuriline identiteet seotud ainult Eestiga (kuid see ei ole omaette eesm\u00e4rk, vaid pigem loogiline tagaj\u00e4rg, millel on kindlasti ka erandeid).<\/em>\n<\/p>\n \n\tMargus Pedaste: \u00dchtne Eesti kooli kui meie k\u00f5igi suur siht ja v\u00f5imalus<\/b>\n<\/p>\n \n\tT\u00e4naseks Eestis on juba 20 aastat edukalt toiminud keelek\u00fcmblusprgramm, mis on end \u00f5igustanud ja mille p\u00f5him\u00f5tted ja tulemused toetavad k\u00f5iki neid tegureid, millest k\u00f5neletakse ettekandes. Kuidas sellist v\u00e4ga head praktikat hakata rakendama k\u00f5igis koolides, kus praegu \u00f5pikeeleks on riigikeelest erinev keel? Samas kust v\u00f5tta \u00f5petajaid? Ja mida teha nende koolide olemasolevate \u00f5petajatega?\n<\/p>\n \n\tT\u00e4iesti n\u00f5us, et Eestis on h\u00e4id praktikaid, mis vajaks laiemat rakendamist. Oma projekti anal\u00fc\u00fcsides oleme sellega arvestanud. Muidugi on \u00f5petajate olemasolu ja professionaalsus siin v\u00f5tmek\u00fcsimuseks (selle k\u00f5rval materjalide olemasolu, metoodikate uurimustele tuginev kvaliteet, positiivne hoiak t\u00f5husatesse meetoditesse jms). Esiteks on vaja praegusest palju rohkem \u00f5petajaid, et t\u00e4nastel \u00f5petajatel j\u00e4\u00e4ks rohkem aega enda professionaalsuse arendamiseks (ja uute \u00f5petajate koolituses tuleb leida aega sobivate meetodite h\u00e4sti selgeks \u00f5ppimiseks). Teiseks on veelgi kiirem tee olemasolevate \u00f5petajate \u00fcmber\u00f5pe ja t\u00e4iendus\u00f5pe. M\u00f5lemad need eeldavad eelarvet ja selle otsustamine on haridus- ja teadusministeeriumi ning valitsuse k\u00e4es. Seega meie saame siinkohal vaid \u00f6elda, mida oleks vaja teha, aga j\u00e4rgmised sammud s\u00f5ltuvad ka poliitilisest tahtest.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas on juba praegu kavas ka konkreetseid edasisi plaane, et t\u00f5sta \u00f5petajate p\u00e4devust mitmekeelse ja mitmekultuurilise \u00f5pilaskonnaga t\u00f6\u00f6tamisel?\n<\/p>\n \n\tTartu \u00dclikooli Pedagogicumis on moodustatud eraldi arendusr\u00fchm mitmekultuurilise hariduse teemade k\u00e4sitlemiseks (koordinaator Anna Golubeva T\u00dc Narva kolled\u017eist). Selle arendusr\u00fchma \u00fclesandeks on m\u00f5elda s\u00fcsteemselt ka edasistele plaanidele. Samas s\u00f5ltub nende rakendamise realistlikkus HTMi plaanidest ja nende finantseerimisest. T\u00dc ja teisedki meie partnerid saavad oma t\u00f6\u00f6d kavandada olemasolevate ressursside raames ja praegu ei ole selles osas selgust.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuidas on v\u00f5imalik luua \u00fchtset kooli nt Narvas?\n<\/p>\n \n\tNarvas rakendamiseks sobivad meie raportis toodud mudelid 1 ja 2. Neist l\u00e4htuvalt on vaja hinnata koolide ja omavalitsuse koost\u00f6\u00f6s \u00e4ra hetkeolukord ja teha juba iga kooli jaoks konkreetsemad plaanid. Need kaks mudelit toovad v\u00e4lja m\u00f5tted, kuidas on v\u00f5imalik \u00fchtse Eesti kooli sihte saavutada ka keskkonnas, kus eesti keelt kodukeelena k\u00f5nelevate \u00f5pilaste osakaal on v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/em>\n<\/p>\n \n\tMulle v\u00e4ga meeldis mitmikidentiteedi idee ja \u00f5petaja roll seda toetada. V\u00f5imalik, et olen valesti ettekandjast aru saanud, ega tunnetan, et siinse visiooni roll on survestada (peab vastu v\u00f5tma Eesti identiteedi) \u00f5pilast.\n<\/p>\n \n\tMitmikidentiteedi idee viitab sellele, et inimene v\u00f5ib korraga kanda rohkem kui \u00fchte identiteeti ja kui need ei ole \u00fcksteisega vastuolus, siis on h\u00e4sti. Riigiidentiteedi idee on see, et \u00fches riigis koos elades peab \u00fcks nendest inimese identiteetidest olema elukohariigi identiteet, sest muidu ei saa riik toimida. Riik finantseerib koole, et need aitaks kaasa riigi k\u00f5igi elanike arengule \u00fchtse riigi h\u00fcvanguks. Kriitiliselt v\u00f5ttes v\u00f5ib v\u00f5tta seda survestamisena, aga see on ilmne liialdus. Mingisse riiki elama asudes v\u00f5tab iga inimene endale kohuse sobituda sellesse riiki \u2013 tuleb austada selle riigi seadusi, tavasid, t\u00e4ita selles riigis elamisega v\u00f5etud kohustusi jne. See ongi riigiidentiteet. Kui riigis elavatel inimestel ei ole riigiidentiteeti, siis on v\u00e4ga keeruline sellistel inimestel koos elada. Toon paralleeli liikluseeskirjadega. Kui meil on kokku lepitud selline regulatsioon, aga teise taustaga inimene ei v\u00f5ta seda regulatsiooni omaks ning ei tea midagi punase tule t\u00e4hendusest, siis satub ta liiklusohtlikku olukorda ja halvemal juhul saab ise vigastada ning tekitab hingelise vm trauma teistele liiklus\u00f5nnetuses osalenutele.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuidas v\u00f5iks \u00fcleminek \u00dchtsele Eesti koolile toimuda? Alates lasteaiast, p\u00f5hikoolist? Millise ajaraami alusel n\u00e4ete realistlikuna \u00fcleminekut? Hetkel saame aru, et esimesed ponnistused selles suunas tehti g\u00fcmnaasiumihariduse osaliselt eestikeelseks muutmisel (60\/40 mudel). Vastupidiselt tavap\u00e4rasele l\u00e4henemisele, kus alustatakse \u00fcleminekut pigem nooremas eas \u00f5pilastest.\n<\/p>\n \n\t\u00dcleminek peaks algama kohe ja nii lasteaedades kui k\u00f5igis koolides korraga. T\u00f5si, igas kooliastmes ja konkreetses koolis tuleb hinnata, millised sammud on v\u00f5imalikud juba t\u00e4na ja milliseid saab astuda siis, kui n\u00e4iteks lasteaedades on vajalikud ettevalmistused tehtud. N\u00e4iteks ei saa teha nii, et kui \u00f5pilased on 1.-6. klassini \u00f5ppinud k\u00f5ike vene keeles, et siis 7. klassist on neil k\u00f5ik eesti keeles. K\u00fcll saab aga n\u00e4iteks kohe alustada kultuuritundliku \u00f5petamise meetoditega s\u00f5ltumata keeles, mitmeperspektiivse ajaloo\u00f5petusega s\u00f5ltumata keelest, keele\u00f5ppe kommunikatiivsete meetodite rakendamisega s\u00f5ltumata keeles, erinevast keele- ja kultuuriruumist \u00f5pilaste toomisega \u00fchtsesse sotsiaalsesse ruumi veebip\u00f5hise \u00fchis\u00f5ppega, \u00f5pilas- ja \u00f5petajavahetusprogrammidega, \u00f5petajate t\u00e4iendus- ja \u00fcmber\u00f5ppega, mis toetaks eelnevat jne jne. Seega \u00fcleminek \u00fchtsele Eesti koolile ei ole \u00fcksnes keele\u00f5ppekeskne vaid palju enamat ja paljude ideede rakendamisega saab alustada ka poliitiliste otsuste ja suurte lisarahadeta. T\u00e4ielik \u00fcleminek vajalike plaanide tegemisel ja rahaliste vahendite planeerimisel on aga meie hinnangul v\u00f5imalik 10 aasta jooksul. Kui t\u00e4na plaane ei tehta ja raha ei eraldata, siis l\u00fckkub ka k\u00f5ik edasi. Kui tehakse poolikud plaanid v\u00f5i n\u00e4hakse ette vajalikust v\u00e4hem ressursse, siis pikeneb ka sihtide saavutamiseks vajalik aeg proportsionaalselt.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuidas hoida \u00fchtses Eesti koolis v\u00f5\u00f5rkeele domineerimisega olukorras eesti kultuuriidentiteedi s\u00e4ilimine \u00f5pilastel?\n<\/p>\n \n\tH\u00e4sti oluline on kultuuritundliku \u00f5petamise p\u00f5him\u00f5tete rakendamine l\u00e4bivalt erinevates ainetundides ka eesti kultuuriidentiteedile m\u00f5eldes. See t\u00e4hendab, et eesti kultuuriga seonduvad tegevused peavad olema \u00f5ppekavap\u00f5hiselt loomulikul viisil integreeritud k\u00f5igi ainete \u00f5ppimisse (mitte ainult eesti keele ja kirjanduse v\u00f5i loodus\u00f5petuse \u00f5pe, vaid ka matemaatika, v\u00f5\u00f5rkeeled, sotisaalained, liikumis\u00f5petus jm). L\u00e4bi selle tuleb sihiks seada, et eesti keele- ja kultuuritaustaga \u00f5pilased omandavad eesti kultuuriidentiteedi isegi paremini kui seni, aga selle k\u00f5rval omandavad selle ka muu keele- ja kultuuritaustaga \u00f5pilased. Loomulikult tuleb see metoodiliselt teha k\u00f5igile \u00f5pilastele nii huvitavaks, et see ei tundu mingitmoodi pealesurutud.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKas kasutasite ka ajaloolaste abi? Kelle?\n<\/p>\n \n\tRITA-r\u00e4nne projektis on meil erinevates l\u00f5imumisele keskenduvates t\u00f6\u00f6pakettides kaasatud v\u00e4ga palju inimesi, kellest saab hea \u00fclevaate projekti veebilehel avaldatud materjalide autorite nimedega tutvudes. N\u00e4iteks v\u00f5ib nimetada Marek Tamme, Mare Oja, Mairo R\u00e4\u00e4ski.<\/em>\n<\/p>\n \n\t\u00d5ppijakesksuse asemel on eelmise sajandi l\u00f5pus r\u00f5hutanud nt J\u00fcri Orn \u00f5ppimiskesksust. See h\u00f5lmab selgemini ka \u00f5petajat \u00f5ppijana.\n<\/p>\n \n\tN\u00f5us, see diskussioon on ka rahvusvaheliselt mitmete autorite poolt enne J\u00fcri Orni v\u00e4lja toodud. Oma k\u00e4sitluses ei n\u00e4e me seda eristamist niiv\u00f5rd olulisena, sest \u00f5ppijana k\u00e4sitleme ka \u00f5petajat. Samas oleme n\u00f5us, et edasiste tegevuste planeerimisel tuleb vajadusel avada, et meie fookuses peavad olema \u00f5ppijatena nii \u00f5pilased\/lapsed kui ka nende \u00f5petajad, kes k\u00f5ik peavad \u00f5ppima.<\/em>\n<\/p>\n \n\tN\u00fc\u00fcdisaegsus seostub meie t\u00e4naste olude ja arusaamadega. Visioon seostub aga tulevikuga. Eneseteostus ja koost\u00f6\u00f6 ehk on need kvaliteedid, mis asemele v\u00f5iksid tulla?\n<\/p>\n \n\tT\u00f5si, N\u00d5K seostub t\u00e4nasega ja samamoodi ka nt 10 aasta p\u00e4rast sellega, mis on siis \u201et\u00e4nane\u201c. Muidugi ei pruugi me osata t\u00e4na h\u00e4sti prognoosida, mis on vajalik 10 aasta perspektiivis (mis on \u00fchtse Eesti kooli visioonil), kuid \u00fcldiselt p\u00fc\u00fcab N\u00d5Ki k\u00e4sitlus just aimata seda, mida on pikemas perspektiivis vaja \u00f5ppimisel sihiks seada (just \u00fcldisemad p\u00e4devused nagu koost\u00f6\u00f6oskus, enesejuhtimisoskus, \u00f5pioskus, subjektiivse rahulolu loomise oskus). Seega v\u00f5iks N\u00d5Ki sihid olla igati asjakohased ka pikemas vaates.<\/em>\n<\/p>\n \n\tMare Ainsaar (ettekandja), <\/b>Oliver Nahkur, Helina Maasing, Ave Roots<\/b>: <\/b>Kas r\u00e4nne v\u00f5ib tekitada konflikte \u00fchiskonnas?<\/b>\n<\/p>\n \n\tKuidas on v\u00f5imalik tutvuda millistes KOVides on k\u00f5rgeim ja millistes madalaim risk?\n<\/p>\n \n\tAndmebaas ei ole avalikuks kasutamiseks, vaid ainult ametkondlikuks kasutamiseks Eestis praegu.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuna suur osa indikaatoritest peegeldavad tajutud tegelikkust, siis kui palju m\u00f5jutab riskiindeksi l\u00f5pptulemust meedia m\u00f5ju?\n<\/p>\n \n\tMeedial on kindlasti m\u00f5ju inimeste arusaamadele \u00fchiskonnast. Kahjuks ei oska t\u00e4pselt arvu \u00f6elda. M\u00f5ned uuringud n\u00e4itavad, et see m\u00f5ju on l\u00fchiajaline.<\/em>\n<\/p>\n \n\tEesti Statistikaameti r\u00e4ndeandmed k\u00fcll v\u00e4ga asjakohased ei ole. Kuidas see kogu seda asja m\u00f5jutab?\n<\/p>\n \n\tKahjuks on Stat. amet ainuke ametlik allikas, kes avaldab r\u00e4nde andmeid Eestis. Eestis ei ole kahjuks muud alternatiivi. M\u00f5ned anal\u00fc\u00fctikud (vt Inimarengu Aruanne 2019) peavad seda siiski \u00fcldpilti kajastavaks.<\/em>\n<\/p>\n \n\tUuringutes on leitud, et Eestis elavatel vene rahvusest inimestel on pea k\u00f5igil indeksis olevatel tunnustel madalamad v\u00e4\u00e4rtused. N\u00e4iteks, usaldus madalam, hirm immigrantide ees suurem jne. Kuidas seda konflikti indikaatori kasutamisel ja poliitikakujundamisel arvesse v\u00f5tta?\n<\/p>\n \n\tKonflikti indeksi n\u00e4itajad juba v\u00e4ljendavadki seda taset, ehk tulemus on alati m\u00f5jutaud rahvastiku struktuurist selles piirkonnas.<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuidas seda arvesse v\u00f5tta?\n<\/p>\n \n\tSellega tuleb tegelda nii riigi kui KOV tasandil. Meetmed on muidugi iga konkreetse probleemi kohta eraldi ja vahel v\u00f5ivad olla ka piirkondlikult erinevad.<\/em>\n<\/p>\n \n\tL\u00fchiajalist t\u00f6\u00f6tamist (sh rendit\u00f6\u00f6j\u00f5udu) ju r\u00e4ndekordaja arvesse ei v\u00f5ta?\n<\/p>\n \n\tKordaja m\u00f5\u00f5dab t\u00f6\u00f6tust ja inimeste sissetulekuid rahvastiku seas. T\u00e4htis on just eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6tus, mitte niiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6suhte vorm kui t\u00f6\u00f6 on olemas.<\/em>\n<\/p>\n \n\tSandra J\u00e4rv, Laura Kirss: Kultuuritundlik \u00f5petamine \u2013 samm edasi mitmekultuurilisest haridusest?<\/span><\/b>\n<\/p>\n \n\tKas kultuuritundliku \u202f\u00f5petamise ja meetodite kohta levib \u00f5petajate seas ka valearvamusi?<\/span> <\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tJah, levib. Meie kogemuse kohaselt on v\u00e4\u00e4rarusaamu peamiselt kahte t\u00fc\u00fcpi. Esimesed neist on seotud arvamusega, et kultuuritundlik \u00f5petamine on lisategevus ja -teemade k\u00e4sitlemine, mis \u00f5pilaste kultuurip\u00e4devust arendavad v\u00f5i n\u00e4iteks tolerantsust kasvatavad. Oleme n\u00e4inud, et \u00f5petajatel tekib mure, et nad ei taha n\u00e4iteks matemaatika tunnis stereot\u00fc\u00fcpidest r\u00e4\u00e4kida. See aga ei olegi vajalik \u2013 eraldi kultuuri ja avatusega seotud teemadel vestlemine on pigem mitmekultuurilise hariduse alla liigituv. Kultuuritundlik \u00f5petamine ei eelda ka erilisi lisategevusi, vaid kriitilist anal\u00fc\u00fcsi tundide planeerimisel ja l\u00e4biviimisel. Teiseks oleme mitmel korral kohanud m\u00fc\u00fcti, justkui kultuuritundlik \u00f5petamine toimuks eesti keele ja kultuuri arvelt. Nii see kindlasti ei ole. Eesti kooli eesm\u00e4rk on eesti keele, kultuuri ja traditsioonide hoidmine ning edasi arendamine ja ka kultuuritundlikus \u00f5petamises on sellel oma koht. Kultuuritundlik \u00f5petamine aitab aga luua usaldusliku suhte ja nn sillad, mille abil teise emakeele ja\/v\u00f5i kultuurilise taustaga \u00f5pilasele ka meie eesti kombestikku tutvustada. Haakub see n\u00e4iteks ka mitmikidentiteedi teemaga. Pluss kultuuritundlik \u00f5petamine p\u00fc\u00fcab \u00f5pilaste puhul aru saada, mis on nende senine taust, teadmised jne, kuhu siis uued \u00f5petatavad teadmised, oskused n\u00f6 k\u00fclge siduda. <\/span><\/span><\/em>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tKas olete kultuuritundlikku \u00f5petamist ka ise klassiruumis kasutanud ja kuidas? Mis on olnud praktikas edukas?<\/span> <\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tOleme m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral. Praktikas on k\u00f5ige edukam just tunnile eelneval planeerimisel kultuuritundliku fookuse kasutamine. See t\u00e4hendab, et tundi planeerides tasub h\u00e4sti m\u00f5testatult kaardistada, kes on need \u00f5pilased, kes minu klassiruumis \u00f5pivad. Milline on nende keeleline ja kultuuriline taust, millised teemakohased n\u00e4ited v\u00f5iksid nendega k\u00f5ige enam haakuda, millised t\u00f6\u00f6viisid on neile k\u00f5ige kasulikumad jne. Selline kaardistamine on v\u00e4ga oluline ka n\u00e4iteks siis, kui klassikollektiiviga liitub \u00f5pilane teisest koolist. Milline oli koolikultuur, millega \u00f5pilane harjunud oli; on ta harjunud oma arvamuse avaldamisega ja \u00f5petajaga suhtlemisega v\u00f5i oli see eelmises koolis pigem v\u00e4he innustatud; kas ta on v\u00f5imeline oma \u00f5ppimist planeerima jms. <\/span> <\/span><\/em>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tK\u00f5ige lihtsam on \u00f5petajana aga alustada n\u00e4iteks keskkonna loomisest \u2013 m\u00f5testades v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hiselt, millises klassiruumis on nii \u00f5petajal kui tema \u00f5pilastel turvaline, toetav ja hea \u00f5ppida, saab juba p\u00e4ris mitu head sammu kultuuritundliku \u00f5petamise poole astuda, sest see keskkond hakkab m\u00f5jutama ka \u00f5petamispraktikaid ning kultuuritundlikkus muutub aina loomulikumaks. <\/span> <\/span><\/em>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tKas mitmekultuurilise hariduse \u00fcks eesm\u00e4rkidest ei ole k\u00f5igi \u00f5pilaste akadeemiline edu?<\/span> <\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tS\u00f5ltub, millist teooriat mitmekultuurilise hariduse defineerimisel aluseks v\u00f5tta, kuid k\u00f5ik teooriad panevad siiski suurema r\u00f5huasetuse avatuse ja tolerantsuse kasvatamisele, kultuuridevahelise suhtlemisoskuse arendamisele ja \u00fcle\u00fcldisele v\u00f5rdsuse ning heaolu levitamisele. Sonia Nieto (2004) on mitmekultuurilist haridust kirjeldanud tasanditena ning neist ilmneb h\u00e4sti see, et k\u00f5rgematel tasanditel tuleb k\u00fcll ka akadeemiline edu kirjeldustesse sisse, kuid suuresti seotult j\u00f5ustamise, sotsiaalsete probleemide anal\u00fc\u00fcsimise ja \u00fcldp\u00e4devuste arendamise. Zaretta Hammond peab mitmekultuurilist haridust aga puhtalt subjektiivse heaoluga tegelevake l\u00e4henemiseks, millega t\u00e4histatakse mitmekesisust, kuid puudub reaalne m\u00f5ju akadeemilisele edasiminekule. Saab seega \u00f6elda, et k\u00f5rgema tasandi mitmekultuurilise hariduse tegevustes on ka akadeemiline edu sisse p\u00f5imitud, kuid kirjeldused j\u00e4\u00e4vad pigem pealiskaudseks ning puuduvad reaalsed praktilised aine\u00f5petusega seotud n\u00e4ited, mille p\u00f5hjal \u00f5petaja enda praktikaid t\u00e4iendada saaks. <\/span><\/em> <\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tKas kultuuritundlik \u00f5petamine on mitmekultuurilises hariduses kasutatav meetod?<\/span> <\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tKultuuritundlik \u00f5petamine on mitmekultuurilises koolis<\/u> kasutatav meetodite kogum. Mitmekultuurilise haridusega<\/u> seostades v\u00f5ib kultuuritundlikku \u00f5petamist pidada n\u00e4iteks rakenduslikuks v\u00e4ljundiks. Kui mitmekultuuriline haridus kirjeldab pigem ideoloogiat ning v\u00f5imalusi \u00fcldp\u00e4devuste arendamiseks, siis kultuuritundlik \u00f5petamine leiab rakenduslikke viise aine\u00f5petuses, j\u00e4\u00e4des siiski kindlaks sarnasele ideoloogiale. Siinkohal on aga oluline ka r\u00f5hutada, et kultuuritundlik \u00f5petamine ei ole vaid v\u00e4hemus\u00f5pilaste toetamiseks kasutatav l\u00e4henemine, vaid m\u00f5jub positiivselt iga \u00f5ppija akadeemilisele arengule ja kaasatusele, kui seda teadlikult ning oskuslikult kasutada. Ka koolides, kus mitmekesisus on madal v\u00f5i kultuurilises m\u00f5ttes puudub t\u00e4ielikult, on siiski igal \u00f5ppijal oma individuaalne kultuuriline taust (nt elukoht, perekondlikud tegurid, huviringid, varasem haridustee jms), mille arvestamine \u00f5ppet\u00f6\u00f6s v\u00f5imaldab erinevates ainetes \u00f5petatavad teemad muuta t\u00e4henduslikuks ning lihtsamini omandatavaks. <\/span><\/em><\/span> <\/span>\n<\/p>\n \n\tMare Oja: <\/b>Mitmeperspektiivse ajaloo\u00f5ppe t\u00f6\u00f6vahendid<\/b>\n<\/p>\n \n\tKui hommikupoolikul k\u00e4is l\u00e4bi \u00f5petaja seisukoht, et eesti keele \u00f5petamine v\u00e4hemv\u00f5imekale \u00f5pilasele on piinamine, siis kuidas selles valguses saame tagada, et \u00f5petaja suudab erinevatest vaatenurkadest k\u00e4sitleda nii politiseeritud teemat nagu II Maailmas\u00f5da?\n<\/p>\n \n\tAjalooprogramm on aetud v\u00e4ga v\u00e4ikeseks. Kui palju peaks siis II maailmas\u00f5ja klassikalisest k\u00e4sitlemisest r\u00e4\u00e4kime II maailmas\u00f5ja aegsete lauludega?\n<\/p>\n \n\tT\u00f6\u00f6r\u00fchmas on mitmeid vene \u00f5ppekeelega koolides t\u00f6\u00f6tavaid \u00f5petajaid \u2013 kas materjalide juures on arvestatud kasutajaid, kelle emakeel ei ole eesti keel ja eesti keele oskus kesine. Kuiv\u00f5rd materjalides t\u00e4htsustub ajaloo\u00f5petaja kui keele\u00f5petaja?\n<\/p>\n \n\tKuidas selline l\u00e4henemine k\u00f5rgkooli kontekstis ajaloo \u00f5petamisel t\u00f6\u00f6le v\u00f5iks hakata? Mida selleks tegema peaks?\n<\/p>\n \n\tAjaloo\u00f5petuse v\u00f5imalused on poliitiliste konfliktide avamisest avaramad. Ajaloo\u00f5petuse eesm\u00e4rk ei ole selgitada v\u00e4lja ajalooline t\u00f5de, m\u00f5ista kohut, kellel oli mingis konfliktis \u00f5igus, vaid \u00f5ppida m\u00f5istma, kuidas me saame andmeid mineviku kohta, mis laadi allikaid on olnud kasutada ajaloolastel ja kuidas kujundatakse arusaamad. \u00a0Eri teemade k\u00e4sitlemise aluseks saab olla ka inimlik aspekt \u2013 kuidas inimesed eri aegadel elasid, mis juhtus inimestega rahvusvaheliste konfliktide korral, millest s\u00f5ltus poliitiliselt\u00a0 keerulistes \u00a0oludes inimeste k\u00e4ek\u00e4ik. Mil m\u00e4\u00e4ral sai inimene ise oma valikuid m\u00e4\u00e4rata, mis olid ette antud kujunenud olukordade poolt? Seda ka Teise maailmas\u00f5ja kontekstis. Laulude s\u00f5numi kaudu tulebki esile inimlik s\u00f5num. Ajaloodidaktika teoreetikute seisukohtadele tuginedes tuleks ajaloo\u00f5petuse kaudu kujundada \u00f5pilaste ajas orienteerumise oskust, p\u00f5hjuslike seoste n\u00e4gemist ja m\u00f5istmist, ajaloolist empaatiat ja avaramalt \u2013 kriitilise m\u00f5tlemise oskust. Seda k\u00f5ike \u00f5pilasele eakohasel tasemel, nii \u00f5ppematerjali kui \u00f5ppetegevusi valides. \u00dclikooli \u00f5petajakoolituses p\u00fc\u00fcamegi m\u00f5ista, kuidas kujundada ajalooteadvust, ajaloolist m\u00f5tlemist ja arusaama ajalookultuurist ajaloo\u00f5ppe kaudu, tuginedes riiklikule \u00f5ppekavale, v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud \u00f5ppekirjandusele ning \u00f5ppijate suutlikkust ja \u00f5ppe-eesm\u00e4rke esikohale seades nende arengut toetada.<\/em>\n<\/p>\n \n\tAjaloo\u00f5petuse kaudu saab \u00f5ppida tundma erinevaid kogemusi, l\u00e4henemisviise, arusaamu ja anal\u00fc\u00fcsida, miks v\u00f5is midagi just sel moel juhtuda ja anal\u00fc\u00fcsida, mis p\u00f5hjusel v\u00f5is mingi seisukoht olla just selline (allikate anal\u00fc\u00fcs). \u00d5ppeprotsessi keerukus s\u00f5ltub \u00f5ppijate vanusest.<\/em>\n<\/p>\n \n\tBirute Klaas-Lang, Kristiina Praakli: REDEL toob keele ja kaaslased<\/b>\n<\/p>\n \n\tMilline v\u00f5iks olla \u00f5mblusteta \u00fchiskonna vaates erasektori panus TU keele\u00f5ppesse?\n<\/p>\n \n\tErasektor panustab keele\u00f5ppesse juba praegu, peamiselt koolitusfirmade n\u00e4ol. Erasektori keelekoolitusfirmad teevad aktiivset koost\u00f6\u00f6d avaliku sektori teenusepakkujatega, nt eri tasemel keelekursuste l\u00e4biviimisel. Sellega on erasektor oluline koost\u00f6\u00f6partner eri ministeeriumidele ning nende haldusala asutustele (nt T\u00f6\u00f6tukassa, eesti keele majad jne).\u00a0 Teine teema on erasektor uussisser\u00e4nnanute t\u00f6\u00f6andjana laiemalt. T\u00f6\u00f6andjad saavad\u00a0 sisser\u00e4nnanute keele\u00f5ppesse ja kohanemisesse panustada eri moel, nt t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise keele\u00f5ppe kaudu, aga ka toetades t\u00f6\u00f6taja keele\u00f5pet muul viisil (paindlik t\u00f6\u00f6aeg, mis v\u00f5imaldaks keele\u00f5ppes osalemist, \u00f5ppija keele\u00f5ppe finantseerimine, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hised heade keelepraktikate kokkulepped suhtluskeelte osas jne).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" RITA-R\u00e4nne projekti konverentsil esitatud k\u00fcsimuste vastused: Raul Eamets: Tark t\u00f6\u00f6j\u00f5ud kompenseerib rahvastiku v\u00e4henemise Kuidas te hindasite sisser\u00e4nde vanuskoosseisu? Ilmselt sisser\u00e4nne on l\u00e4hiajal suures osas pensionile j\u00e4\u00e4vate Soome ehitajate tagasir\u00e4nne, kes siia t\u00f6\u00f6turule ei panusta. 2019 a andmetel oli sisser\u00e4ndajatest kuni …<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-34","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":35,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/34\/revisions\/35"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=34"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n