{"id":78,"date":"2024-04-04T03:59:27","date_gmt":"2024-04-04T00:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/7-toopakett\/"},"modified":"2024-04-04T04:00:19","modified_gmt":"2024-04-04T01:00:19","slug":"7-toopakett","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/7-toopakett\/","title":{"rendered":"7. T\u00f6\u00f6pakett: mitmekultuurilise kooli mudelid"},"content":{"rendered":"

\n\tEesti on de facto<\/em> kakskeelne riik, kuid on muutumas mitmekeelsemaks, kus eesti ja vene keele k\u00f5rvale on lisandumas igap\u00e4evasesse kasutusse inglise keel (Eesti inimarengu aruanne 2016\/2017). Elanikkond on muutumas keeleliselt, kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesisemaks ja see on pigem t\u00f5usev kui langev trend. See muutus esitab selged v\u00e4ljakutsed kohalikele kogukondadele ja nende koost\u00f6\u00f6-institutsioonidele (KOV, noorsoot\u00f6\u00f6 ja sotsiaalt\u00f6\u00f6 valdkond, kultuuritegevus), kuid eelk\u00f5ige just koolile, kui \u00fchele kogukonna kesksele institutsioonile. T\u00e4na on probleemiks nii Eesti elanike negatiivsed hoiakud nende muutuste suhtes kui ka v\u00e4hene ettevalmistus nii teenuste kui sekkumismehhanismide osas nendele muutustele reageerida. Lisaks on probleemiks ka ajalooliste kahe kogukonna omavaheline sidusus, seda nii eesti keele oskuse baasil kui ka \u00fchise riigiidentiteedi baasil. Nende probleemide lahendamiseks on vaja empiiriliselt testitud mudelit, mis v\u00f5imaldab paindlikult siduda eelnevates l\u00f5imumisteema t\u00f6\u00f6pakettides testitud lahendused nii, et neid teadmisi on v\u00f5imalik rakendada konteksti arvestatavate soovituste tegemiseks konkreetsele koolidele ja nendega seotud kogukondadele.\n<\/p>\n

\n\tT\u00f6\u00f6paketi eesm\u00e4rgiks on siduda tervikuks l\u00f5imumisteema \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolme t\u00f6\u00f6paketi tulemused, et konstrueerida Eestile sobiv mitmekultuurilise kooli mudel (\u00fchtse Eesti kooli mudel, sarnaselt kiusamisvaba kooli mudelile). Mitmekultuurilise koolina n\u00e4hakse kooli, milles \u00f5pe toimub eesti keeles ja k\u00f5igil \u00f5pilastel kujuneb \u00fchtne riigiidentiteet, kuid v\u00e4\u00e4rtustatud on \u00f5pilaste, \u00f5petajate ja kooliga seotud kogukonna kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. See mudel on vajalik, et t\u00e4ita l\u00e4hte\u00fclesandes toodud eesm\u00e4rki pakkuda t\u00f5endusp\u00f5hiseid lahendusi hariduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele, mis kaasnevad Eesti erinevate kohalike kogukondade ja sisser\u00e4ndajate integreerimisega. Eelnevalt avatud neli teemat keskenduvad eraldi \u00fchele v\u00f5i teisele probleemile \u2013 kogukond, sotsiaalsed probleemid, sallivus ja identiteet \u2013 kuid mitmekultuurilise kooli mudelis vaadeldakse erinevate meetmete koosm\u00f5ju, rakendades neid koolis ja sellega piirnevates kogukondades (nt lapsevanemad, t\u00f6\u00f6andjad).\n<\/p>\n

\n\tT\u00f6\u00f6paketi raames luuakse \u00fclevaade rahvusvaheliselt ja Eestis seni kasutatud mudelitest ning nende koostamise teoreetilistest alustest, integreeritakse erinevad koolimudeli elemendid ning koostatakse sisendi s\u00fcnteesile tuginedes uued mudelid, milles on erinevad tegevused integreeritud. L\u00e4htuvalt Eesti eri piirkondade erinevast demograafilisest ja etno-keelelisest situatsioonist on vajalik v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada mitu mitmekeelse kooli mudelit, mis neid situatsioonide erinevusi arvesse v\u00f5tavad. Mudelite rakendamisel testitakse, kuidas prognoosivad need kultuurip\u00e4devuse, keelte p\u00e4devuste, sotsiaalse ja kodanikup\u00e4devuse, avatuse ja koost\u00f6isuse arengut ning marginaliseerumise ja radikaliseerumise ohu taset nii koolis kui ka sellega piirnevas kogukonnas.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0Uurimist\u00f6\u00f6 taust ja uuenduslikkus<\/em>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0<\/strong>Esmane kirjanduse anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et alates 1980ndate l\u00f5pust, kui Bennet avaldas kokkuv\u00f5tliku raamatu Comprehensive multicultural education: Theory and practice<\/em> (Bennet, 1986) on laialdaselt uuritud \u00fcksikute tegurite m\u00f5ju mitmekeelsusele, mitmekultuurilisusele ja mitmikidentiteedile (sh kodanikuidentiteedile) (vt Kymlicka 2011, Schalk-Soekar et al., 2004, Sleeter 2012, van de Vijver et al., 2008), kuid pole koostatud erinevate tunnuste koosm\u00f5ju kirjeldavaid mudeleid. Eesti ja paljude teiste riikide kontekstis on oluline, et ressursside piiratuse ja killustatuse (haridus- ja sotsiaals\u00fcsteemi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi jm institutsioonide vahel) juures saaks \u00f6elda, milline on iga teguri roll sihteesm\u00e4rkide saavutamisel ning millised tegurid prognoosivad eesm\u00e4rke otseselt ja millised on vahendavas rollis. Seda teades on v\u00f5imalik igale koolile pakkuda m\u00f5nev\u00f5rra personaliseeritud lahendus mitmekultuurilise Eesti \u00fchtse kooli mudeli suunas liikumiseks. Paindlikkus tuleneb kooli ja sellega piirneva kogukonna omaduste arvestamisest soovituste tegemisel ning m\u00f5ju suuruse hindamisel. Oluline ja uudne on ka see, et mudelis planeeritakse prognoosida kooli ja seda \u00fcmbritseva kogukonna mitmekultuurilisust l\u00e4bi erinevate hinnatavate tegurite, sh kultuurip\u00e4devuse, sotsiaalse p\u00e4devuse, avatuse ja koost\u00f6isuse. T\u00e4nu paindlikkusele ning erinevate sisendtegurite ja prognoositavate muutuste mitmekesisusele on loodav ja testitav mudel kasutatav laiemalt rahvusvaheliselt nii erinevates uuringutes (avades v\u00f5imaluse \u00fchisteks rahvusvahelisteks teadus- ja arendusprojektideks suuresti sarnaste probleemidega silmitsi seisvas Euroopas) kui ka praktikas riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukondade ja koolide tasandil.\n<\/p>\n

\n\tKeskse elemendi mitmekultuurilise ja mitmekeelse kooli mudelites moodustab erinevas keeles \u00f5ppimine. Kui senised sekkumismehhanismid Eestis on keskendunud venekeelse kooli arendamisele mitmekeelseks kooliks (j\u00e4ttes tahaplaanile v\u00e4\u00e4rtuste, \u00f5pioskuste, kultuuri ja \u00fchise identiteedi kujundamise elemendid, siis k\u00e4esolevas projektis keskendutakse just \u00fchtse koolimudeli v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Ka t\u00e4nane Euroopa ja muu maailma praktika on v\u00e4hene mitmekeelse eri kultuuri- ja rahvusgruppe \u00fchendava \u00fchtsuskooli arendamise osas. Keeleliselt mitmekeelsetes kogukondades on traditsiooniliselt hariduss\u00fcsteem keeleliselt segregeeritud (Soome, L\u00f5una-Tirool, Belgia kui m\u00f5ned n\u00e4ited) ja l\u00e4htutud on p\u00f5him\u00f5ttest, et \u00f5pe hariduss\u00fcsteemis peab toimuma lapse emakeeles. Mitmekeelse \u00f5ppe erandiks on vaid nn Euroopa koolid (Housen 2002) ja keelek\u00fcmbluskoolid Eesti ja Kanada n\u00e4itel. K\u00e4esolevas projektis esitatakse v\u00e4ljakutse sellele p\u00f5him\u00f5ttele ning mudelite ja sekkumismehhanismide arendamisel l\u00e4htutakse j\u00e4rgmistest seisukohtadest: osaline teises keeles \u00f5ppimine arendab nii lapse keeleoskust kui \u00f5pioskust ning samas ei v\u00e4henda aineteadmisi.\n<\/p>\n

\n\tUurimisk\u00fcsimused<\/em>\n<\/p>\n

\n\tMitmekultuurilise kooli mudelite loomise ja testimise t\u00f6\u00f6pakett aitab vastata j\u00e4rgmistele uurimisk\u00fcsimustele:\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tMillised mitmekultuurilise kooli mudelid toimivad Eesti kontekstis?\n
      \n
    1. \n\t\t\t\tEsmalt lahendatakse k\u00fcsimus teoreetiliselt, v\u00f5rreldes erinevaid Eestis ja rahvusvaheliselt kasutusel olnud mudeleid ning erinevate tegurite m\u00f5ju mudeli abil prognoositavatele tunnustele.\n\t\t\t<\/li>\n
    2. \n\t\t\t\tTeiseks viiakse l\u00e4bi piloottestimine, kus on eesm\u00e4rgiks empiiriliselt leida mudeli erinevate komponentide otsene ja vahendav m\u00f5ju prognoositavatele tunnustele.\n\t\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
    3. \n\t\tMilliseid t\u00f6\u00f6- ja \u00f5ppevahendeid ning meetodeid on eri sihtgruppidele (\u00f5petajad, vanemad, lapsed) selliste koolide toimimiseks vaja?\n
        \n
      1. \n\t\t\t\tSiinkohal v\u00f5etakse aluseks eelnevate t\u00f6\u00f6pakettide hinnang neis rakendatud t\u00f6\u00f6- ja \u00f5ppevahendite ning kasutatud meetodite t\u00f5hususele, kuid vaadeldakse nende koosm\u00f5ju tervikmudelis. Seel\u00e4bi lisandub teadmine sellest, milliseid meetmeid ja millises j\u00e4rjekorras v\u00f5i komplektis tuleks rakendada, s\u00f5ltuvalt l\u00e4htetingimustest ja olemasolevatest ressurssidest, aga ka fookusesse seatavatest mitmekultuurilisusega seonduvatest eesm\u00e4rkidest.\n\t\t\t<\/li>\n
      2. \n\t\t\t\tVastavalt vajadusele t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja t\u00e4iendavaid sotsiokultuurilisel l\u00e4henemisel ning s\u00fcgava refleksiooni (Korthagen ja Vasalos, 2005) ja sotsiaal-kriitilise refleksiooni (Mezirow, 1991) mudelitel p\u00f5hinevaid sekkumisi mitmekultuurilisuse toetamiseks.\n\t\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
      3. \n\t\tKuidas kool saab koost\u00f6\u00f6s \u00fcmbritseva kogukonnaga aidata kaasa sotsiaalsete probleemide m\u00e4rkamisele, ennetamisele ja lahendamisele mitmekultuurilises kontekstis?\n
          \n
        1. \n\t\t\t\tVaatluse alla v\u00f5etakse kontekstuaalsete tegurite koosm\u00f5ju ja s\u00f5ltumatult vaadeldav m\u00f5ju (sh vahendav roll) sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning sotsiaalse p\u00e4devuse prognoosimisel.\n\t\t\t<\/li>\n
        2. \n\t\t\t\tSekkumisena kasutatakse muuhulgas erinevaid refleksioonimeetodeid.\n\t\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
        3. \n\t\tKuidas l\u00f5imida t\u00e4iskasvanud uussisser\u00e4ndajaid ja v\u00f5imestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi r\u00e4ndekogukondi, uute r\u00e4ndev\u00e4ljakutsetega toimetulekul ning \u00fchiskondliku sidususe loomisel?\n
            \n
          1. \n\t\t\t\tSelle k\u00fcsimuse vastamisel kasutatakse loodud mudelit, vaadeldes mudelis kasutatud tegurite m\u00f5ju erinevate kogukondade l\u00f5ikes.\n\t\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

            Eesti on de facto kakskeelne riik, kuid on muutumas mitmekeelsemaks, kus eesti ja vene keele k\u00f5rvale on lisandumas igap\u00e4evasesse kasutusse inglise keel (Eesti inimarengu aruanne 2016\/2017). Elanikkond on muutumas keeleliselt, kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesisemaks ja see on pigem t\u00f5usev kui …<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-78","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":405,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78\/revisions\/405"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}