\n\t\u00dclesandep\u00fcstitus n\u00e4eb ette lahenduste otsimist Eesti \u00fchiskonna suuremaks sidustamiseks, h\u00f5lmates nii n\u00f5ukogude aja sisser\u00e4nde kui n\u00fc\u00fcdisaja \u00fcleilmsete r\u00e4ndeprotsesside m\u00f5jusid. Eesti \u00fchiskond on keelep\u00f5hiselt segregeerunud, mis saab \u00fche p\u00f5hjusena alguse paralleelsest, eesti- ja venekeelsest koolist Eesti hariduss\u00fcsteemis. Eraldi \u00f5ppimine ja eesti keele ebapiisav omandamine kannab segregatsiooni edasi hilisemasse ellu, sh t\u00f6\u00f6turule (Eesti Inimarengu Aruanne 2016\/2017). OECD raportis (2016) t\u00f5deti, et v\u00e4hesest riigikeele oskusest tingitud probleemid tekitavad ennek\u00f5ike venekeelsetele \u00f5pilastele hariduss\u00fcsteemis barj\u00e4\u00e4re, mis on vastuolus v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste ning v\u00f5rdse kohtlemise printsiibiga. Uussisser\u00e4ndajate puhul on t\u00f5hus eesti keele \u00f5pe sama oluline nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute puhul. Riigikeele oskus on esmane tingimus, et kuuluda \u00fchisesse infov\u00e4lja, meedia-, kultuuri- ja suhtlusruumi, kogukondadesse, p\u00e4\u00e4seda ligi haridusv\u00f5imalustele ning realiseerida enda v\u00f5imeid t\u00f6\u00f6turul. Seet\u00f5ttu on v\u00f5rdselt oluline arendada riigikeele \u00f5pet (\u00f5ppesisu, meetodid, korraldus, k\u00e4ttesaadavus) nii koolis kui ka v\u00e4ljaspool.\n<\/p>\n
\n\tUurimist\u00f6\u00f6 taust ja uuenduslikkus <\/strong>\n<\/p>\n \n\tEesti inimarengu aruanded ja integratsioonimonitooringud on j\u00e4rjepidevalt osutanud probleemidele l\u00f5imumises. Sidusa Eesti \u00fchiskonna ladusa toimimise keskseid eeldusi on eesti keele oskus, mis laieneb r\u00e4ndetaustaga elanikkonnale tervikuna. Eesti riigikeele oskus \u201et\u00f5stab l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5imet t\u00f6\u00f6turul ja aitab \u00fcles ehitada suhtlusv\u00f5rgustikke, avab ukse eesti kultuuriellu\u201c (Rikmann jt 2013). Eesti keele oskuse vajalikkuses on veendunud ka muukeelne elanikkond, kuigi pragmaatilisest vaatenurgast l\u00e4htuvalt ja eelk\u00f5ige pikaajaliselt Eestisse j\u00e4\u00e4mise plaanide korral (Klaas-Lang jt 2014, Klaas-Lang jt 2015 ). \u00dcldhariduskoolis saavutatav eesti keele oskus j\u00e4tab soovida ning ka t\u00e4iskasvanud vajavad t\u00f5husamat eesti keele \u00f5pet ja rohkem suhtluspraktikat. Uussisser\u00e4ndajate keele\u00f5pe on killustunud ning praegused \u00f5ppev\u00f5imalused ei vasta alati \u00f5ppija vajadustele. Eesti keele \u00f5ppes on arenguruumi nii metoodika, \u00f5ppematerjalide kui ka \u00f5petajakoolituse osas.\n<\/p>\n \n\tT\u00f6\u00f6paketi uuenduslikkus seisneb r\u00e4nde, kohanemise, mitmekultuurilisuse ja keele\u00f5ppe teemade sidumises, mida tehakse koost\u00f6\u00f6s RITA-projekti teiste t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega. T\u00e4iskasvanud \u00f5ppijate puhul seisneb uuenduslikkus Eesti konteksti arvestavate eesti keele \u00f5piteede ettepanekute esitamises<\/strong> l\u00e4htuvalt r\u00e4ndep\u00f5hjustest, sisser\u00e4ndajate vanuselisest, hariduslikust ja kultuuritaustast, toetudes ennek\u00f5ike Soome kogemustele ja praktikatele. Sihtr\u00fchmadep\u00f5hised \u00f5piteed aitavad teha t\u00f5husamaid valikuid eesti keele omandamisel ning kultuuri- ja sotsiaalsete p\u00e4devuste saavutamisel.\n<\/p>\n \n\tT\u00f6\u00f6paketi teine fookus on suunatud riigikeele\u00f5ppe t\u00f5hustamisele \u00fcldhariduskoolides, sh metoodikaalasele uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6le ning erivajadustega \u00f5pilaste keelelise arengu uurimisele ja toetustegevuste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele.<\/strong> Eesti keele \u00f5ppematerjalide ja \u00f5ppe-metoodika teadusp\u00f5hise uurimisega on Eestis seni liiga v\u00e4he tegeldud, mis raskendab materjalide ja metoodika arendamist. \u00d5ppekeelest erineva emakeelega arenguliste eri-vajadustega \u00f5pilaste arengu toetamise teemaga pole Eestis seni teadusp\u00f5hiselt tegeldud, nende m\u00e4rkamine, arengu hindamine ja toetamine on \u00f5petajate ja tugispetsialistide jaoks keeruline.\n<\/p>\n \n\tT\u00f6\u00f6paketis kavandatud tegevuste v\u00e4ljunditest saavad kasu k\u00f5ik Eestis elavad mitte-eesti emakeelega isikud, sh uussisser\u00e4ndajad, tagasip\u00f6\u00f6rdujad jt.<\/p>\n T\u00f6\u00f6paketi uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgid<\/strong>\n<\/p>\n \n\tEesti keele \u00f5ppe t\u00f6\u00f6paketi eesm\u00e4rgid, tegevused ja v\u00e4ljundid on suunatud riigikeelest erineva emakeelega r\u00e4ndetaustaga Eesti elanike eesti keele \u00f5ppe t\u00f5hustamisele.<\/strong>\n<\/p>\n \n\t1) Esitada ettepanekud eesti keele \u00f5piteede v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks t\u00e4iskasvanud uussisser\u00e4ndajate eri sihtr\u00fchmadele (koost\u00f6\u00f6s eesti keele \u00f5ppe korraldajate ja keele\u00f5ppes osalejatega). \n\tUurimisk\u00fcsimused<\/strong>\n<\/p>\n \n\tT\u00f6\u00f6pakett otsib vastuseid j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\n<\/p>\n \u00dclesandep\u00fcstitus n\u00e4eb ette lahenduste otsimist Eesti \u00fchiskonna suuremaks sidustamiseks, h\u00f5lmates nii n\u00f5ukogude aja sisser\u00e4nde kui n\u00fc\u00fcdisaja \u00fcleilmsete r\u00e4ndeprotsesside m\u00f5jusid. Eesti \u00fchiskond on keelep\u00f5hiselt segregeerunud, mis saab \u00fche p\u00f5hjusena alguse paralleelsest, eesti- ja venekeelsest koolist Eesti hariduss\u00fcsteemis. Eraldi \u00f5ppimine ja eesti …<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-77","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":406,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77\/revisions\/406"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
2) Esitada soovitused \u00fcldhariduskoolis kasutatavate eesti keele kui teise keele \u00f5ppematerjalide ja -metoodika arendamise kohta.
3) Teadvustada \u00f5ppekeelest erineva emakeelega arenguliste erivajadustega \u00f5pilaste keelelise arengu erip\u00e4rasid ja esitada soovitused nende \u00f5pilaste keelelise arengu toetamiseks.\n<\/p>\n\n