{"id":76,"date":"2024-04-04T03:59:27","date_gmt":"2024-04-04T00:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/5-toopakett\/"},"modified":"2024-04-04T04:00:19","modified_gmt":"2024-04-04T01:00:19","slug":"5-toopakett","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/5-toopakett\/","title":{"rendered":"5. T\u00f6\u00f6pakett: kogukondade l\u00f5imimine"},"content":{"rendered":"<p class=\"p1\">\n\tKuidas l\u00f5imida (ennek\u00f5ike koduseid) t\u00e4iskasvanud uussisser\u00e4ndajaid? Kuidas v\u00f5imestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi r\u00e4ndekogukondi, uute r\u00e4ndev\u00e4ljakutsetega toimetulekul ning \u00fchiskondliku sidususe loomisel. Juhised ja t\u00f6\u00f6vahendid KOVidele ja III sektorile. Osaliselt tegeleb t\u00f6\u00f6pakett ka k\u00fcsimusega, kuidas hariduss\u00fcsteem saab koost\u00f6\u00f6s teistega (sh sotsiaals\u00fcsteemi ja erinevate seotud kogukondadega) aidata kaasa sotsiaalsete probleemide (marginaliseerumine, radikaliseerumine, noorte \u00fchesuunaline v\u00e4ljar\u00e4nne) m\u00e4rkamisele, ennetamisele ja lahendamisele uuenevas mitmekultuurilises kontekstis?\n<\/p>\n<p>\n\t<em>Uurimist\u00f6\u00f6 taust\u00a0 <\/em>\n<\/p>\n<p>\n\tEesti elanikel on madal valmisolek mitmekultuurilises keskkonnas toimimiseks ning v\u00e4hene kogemus isiklikult aidata uussisser\u00e4ndajatel kohaneda. Viimastelt eeldatakse \u00fchesuunalist kohaliku elulaadi omaksv\u00f5ttu ehk assimilatsiooni (Ainsaar &amp; Beilmann 2016), mis v\u00f5ib tekitada uussisser\u00e4ndajates vastuseise. Senistes poliitika- ja tegevussoovitustes on r\u00f5hk tihti Eesti elanike hoiakute kujundamisel, mille sage realiseerumisvorm on nt teavituskampaania. Taoline sallivuse ja rahvustevahelise dialoogi vajalikkuses veenmine \u00fcksi aga ei pruugi viia uute argiharjumuste juurdumiseni (Vihalemm, Keller, Kiisel 2015).\n<\/p>\n<p>\n\tUuringud n\u00e4itavad, et meedia kaldub k\u00e4sitlema sisser\u00e4nde teemat negatiivses valguses (Masso, Davidov, mustand). Inimeste nn sotsiokultuuriliste t\u00f6\u00f6riistade (sh hoiakute, suhete ning vahendatud kogemuse) kujunemisel oluline roll sellel, kuidas nad meediat j\u00e4lgivad ning milline on meedia sisu, sh tonaalsus sisser\u00e4ndajate suhtes (nt Cheng, Igartua, Palacios, Acosta &amp; Palito 2014).\u00a0Oluline roll on internetil, eesk\u00e4tt sotsiaalmeedial, mitte ainult peavoolu meediakanalitel (p\u00e4evalehed, TV jt) (Masso, 2009; Vihalemm, 2017), sh selles, et hoiakute polariseerumine ja \u00e4\u00e4rmustumine kasvab (vt nt Lee, 2016).\n<\/p>\n<p>\n\tL\u00e4htealuseks v\u00f5tame senistes uuringutes esile tulnud probleemideringid uussisser\u00e4nnanute Eesti \u00fchiskonda l\u00f5imimisel, millest m\u00f5ned (vaadatuna sisser\u00e4nnanu positsioonilt) on j\u00e4rgmised:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tR\u00e4ndega seotud ps\u00fchholoogiliselt rasked v\u00f5i lausa traumaatilised kogemused ja abi vajadus, mh ebarealistlikud ootused Eestile kui sihtriigile ja siinsele argielule (eriti mittevenekeelsed inimesed, kel nn oma kogukond Eestis puudub v\u00f5i on v\u00e4ga v\u00e4hene).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tArgielu ning oma isikliku biograafia m\u00f5testamine j\u00e4rsu elumuutuse kontekstis (ka juhul, kui otseselt traumaatilised kogemused puuduvad), mis v\u00f5ib viia sotsiaalt\u00f6\u00f6 alase v\u00f5i ps\u00fchholoogilise abi vajaduseni, mida teravdab kohaliku sotsiaalt\u00f6\u00f6taja v\u00e4hene valmisolek taoliste mitmekultuurilisest kogemusest tulenevate v\u00e4ljakutsetega toime tulla.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tIsolatsioon, keerukus luua sobilikke suhtlusv\u00f5rgustikke (nt peredega, kel on sama vanad lapsed jmt), et \u00f5ppida siinset eluviisi ja kombeid (nt lastekasvatamise tavad).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tL\u00e4hteriigi <em>online<\/em> kogukondades ning inforuumis p\u00fcsimine, kusjuures siin on v\u00e4ljakutseks positiivse hargmaisuse tekitamine, mitte saabujate oma l\u00e4hteriigi inforuumist \u00e4ra l\u00f5ikamine (vt Vihalemm, 2017).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tElama asumine kohaliku venekeelsesse elanikkonna asupaikadesse ning l\u00f5imumine vaid kohalikku venekeelsesse kogukonda (peam. endiselt N\u00f5ukogude Liidu aladelt tulnud), mis takistab integreerumist eestikeelsesse \u00fchiskonda ning paneb aluse edasisele segregatsioonile nii elukohtades kui t\u00f6\u00f6turul.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tEestikeelse suhtluse probleemid \u2013 v\u00f5imalused ja valmidus nii eestikeelsetel elanikel kui uussisser\u00e4nnanutel praktiseerida eesti keelt (v\u00e4ljaspool ametlikke keeletunde) mitmesuguses sotsiaalses suhtluses ilma valeh\u00e4bita ning suhtlust\u00f5ketega (nt l\u00fclitumine inglise v\u00f5i vene keelele, sest eestlaste valmisolek sallida vigast ja aktsendiga eesti keelt kui \u00fcht legitiimset suhtlusvahendit on madal).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6paketi k\u00e4igus t\u00e4iendatakse seda nimistut konkreetsete t\u00e4psustustega, sh lugude ja n\u00e4idetega, sest hetkel adekvaatne probleemide kaardistus erinevate sisser\u00e4nder\u00fchmade puhul puudub, info on fragmentaarne ja p\u00f5hineb \u00fcksikutel vahendatud kogemustel.\n<\/p>\n<p>\n\tRiigikontrolli audit (2016) leidis, et kohaliku omavalitsuse v\u00f5imekus v\u00f5tta vastu rahvusvahelise kaitse saajaid on osaline. KOV-id ei ole v\u00e4lja arendanud v\u00f5imekust pakkuda teenuseid teistsuguste vajaduste ja ootustega elanikegruppidele v\u00f5rreldes p\u00fcsielanikest eestlastega. Seet\u00f5ttu on vaja t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata nii kogukonna v\u00f5imekusele kui ka KOV kui administratiivse institutsiooni v\u00f5imekusele kohaneda ja areneda vastuv\u00f5tlikuks keelelis-kultuurilistele muutustele kogukonnas.\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6paketis l\u00e4htume sekkumismehhanismide arendamisel kogukonna s\u00e4ilen\u00f5tkuse l\u00e4henemisest (<em>resilient community<\/em>) (Beckett, Horner, 2016). Taoline kogukond suudab keerulistes oludes suhteliselt kiiresti reageerida, taastada p\u00e4rast muutust endine v\u00f5i kohandatult uus ja sobiv olukord, kogukond on iseorganiseeruv, toimib vastastikune abi ja lahendused kestavad ajas. Riiklike struktuuride regulatsioonid ja formaalne juhtimine ei pruugi suuta seda, mida suudab s\u00e4ilen\u00f5tke kogukond. Kogukondi anal\u00fc\u00fcsides otsime, millised erinevate v\u00f5rgustike ja koosluste oskused, materiaalsed ressursid, kogemused jms v\u00f5imaldavad paremini kohaneda uussisser\u00e4ndega (nii vastuv\u00f5tja kui immigrandi positsioonis) kusjuures on oluline, et need ressursid oleksid piisavalt tugevad ja kiiresti mobiliseeritavad (Norris jt 2008).\n<\/p>\n<p>\n\tSiinjuures\u00a0 on v\u00f5tmet\u00e4htsusega vahetu suhtluse positiivne kogemus, mis leevendab negatiivset vahendatud meediakogemust (vt Seppel 2012). Eeskuju saab v\u00f5tta rahvusvahelise noorsoot\u00f6\u00f6 tegevustest, mille m\u00f5ju pilootuuring (Gretchel, Cupar, Linno, Kiilakoski, H\u00e4stbacka, Korhonen 2017) n\u00e4itas, et isiklik kokkupuude teisest kultuurist p\u00e4rit noortega muutis osalenud noori sallivamaks teiste kultuuride suhtes. Ka kohalikud omavalitsused tunnevad teatud m\u00e4\u00e4ral kogukondi, mis nende piirkonnas toimivad, seega saab koost\u00f6\u00f6s nendega kaardistada toimivate kogukondade praktikad ning leida \u00fcles seni avastamata ressursid.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tKogukonna arenduse tuum\u00a0on koosloome kontseptsioon, mille kohaselt\u00a0tuleb leida \u00fcles kohalikud erip\u00e4rased ressursid (kohalike elanike, v\u00f5rgustiku liikmete teadmised, oskused) ja luua nende \u00fchendamisega toimivad unikaalsed lahendused. Koosloome v\u00f5tab probleemide tuvastamisel, anal\u00fc\u00fcsil ja lahenduste leidmisel arvesse eri osapoolte perspektiive ja kogemusi. Interaktiivsetes koosloome t\u00f6\u00f6tubades kasutatakse erinevaid teenusedisaini t\u00f6\u00f6p\u00f5hju ja \u00fclesandep\u00fcstitusi, millega eri osapoolte esindajad koosloomejuhi vahendamisel tegelevad. Toetumine disainm\u00f5tlemise loogikale v\u00f5imaldab kiiresti genereerida ideesid, visualiseerida, protot\u00fc\u00fcpida ja testida uusi lahendusi, v\u00e4hendades uuendustega seotud riske. Koosloome protsessi toetatakse \u00fcldiselt (pigem kvalitatiivsete) uuringutega, mis vahendavad erinevate osapoolte kogemusi ning aitavad t\u00f5stada vajalikke k\u00fcsimusi v\u00f5i valideerida t\u00f6\u00f6tubades v\u00e4ljendatud ideid ja arvamusi.\n<\/p>\n<p>\n\tKogukond on antud t\u00f6\u00f6paketi kontekstis geograafiliselt piiratud kogukond (nt KOV v\u00f5i grupp KOV-e), milles toimivad omakorda v\u00e4iksemad kogukonnad, nt virtuaalne (nt mitmesugused Facebooki grupid), olukorrap\u00f5hine ja\/v\u00f5i huvip\u00f5hine (t\u00f6\u00f6kollektiivid, asumiseltsid, spordiklubid, lastevanemate v\u00f5rgustikud koolide \u00fcmber jms).\n<\/p>\n<p>\n\t<em>Uuenduslikkus <\/em>\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6paketi uuenduslikkus seisneb uudses andmeanal\u00fc\u00fcsis, kogukonna mitmekesises k\u00e4sitluses, koosloome meetodeis ning praktilistes v\u00e4ljundites. Rakendatakse rahvusvahelist v\u00f5rdlust, mis on seni Eestis v\u00e4he esindatud olnud ning v\u00f5imaldab Eesti erip\u00e4rast paremini aru saada ning teadlikumalt rakendada rahvusvahelisi kogemusi. Siin kasutame peamiselt Euroopa Sotsiaaluuringut (kuid v\u00f5imalusel ka nt CRONOS Eesti projekti longituuseid andmeid, mis on juba t\u00f6\u00f6paketi teostajate k\u00e4sutuses).\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00f5uame erinevate osapoolte kaasamise ja koosloome abil rakenduslike lahendusettepanekuteni. Anal\u00fc\u00fcside tulemusel leiame suurima potentsiaaliga v\u00f5imalusi sekkumisteks ning kaardistame juba olemasolevaid eeskujulikke ja parandamist n\u00f5udvaid praktikaid (uussisser\u00e4ndajatele suunatud v\u00f5i nendega koos toimuvates nii formaalsetes kui kodanikualgatuse korras toimunud tegevustes jne). Koosloomes t\u00e4iendame-arendame neid praktikaid edasi, et pakkuda formaalsete ja informaalsete tugiv\u00f5rgustike esindajatele konkreetseid juhiseid uuteks toimimisviisideks. Meie fookus ei ole indiviidi hoiakutel, vaid kogukonna tegevuskogemusel, mille t\u00f5hustamiseks arendame mh sotsiokultuurilisi t\u00f6\u00f6riistu (sh p\u00e4devusi, suhteid jms) ning v\u00f5tame arvesse ka materiaalset keskkonda, mis uute tegevuste ja suhete arenguks vajalikud on. Taolist teadusp\u00f5hist, ent sihtr\u00fchma ja erinevaid osapooli kaasavat koosloomelist (mitte uussisser\u00e4ndajate jaoks, vaid nendega koos) ja transdistsiplinaarset ei ole Eestis varem rakendatud.\n<\/p>\n<p>\n\tUuenduslikud on t\u00f6\u00f6paketi v\u00e4ljundid, mis loovad Eesti oludele kohandatud l\u00f5imunud kuid mitmekesiste kogukondade t\u00fcpoloogia l\u00e4htudes kogukondade uussisser\u00e4ndajate l\u00f5imimisv\u00f5imekusele ning teisalt pakuvad formaalsete ja informaalsete tugiv\u00f5rgustike liikmetele \u201ck\u00e4ed-k\u00fclge\u201d juhendmaterjali konkreetseteks sekkumisteks, et aidata uussisser\u00e4ndajatel argieluga kohaneda ja kogukonnal uussisser\u00e4ndajatega. Juhendmaterjalid toetavad teistes t\u00f6\u00f6pakettides loodut sihiga lisaks mitmekultuurilise kooli mudelile v\u00f5imestada koolidega piirnevaid kooslusi (sh asukohaga seotud kogukondi, lapsevanemaid, t\u00f6\u00f6kollektiive, huvip\u00f5hiseid ja online-kogukondi).\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6paketi pikaajaline eesm\u00e4rk on kaasa aidata mitmekultuurilise keskkonna arendamisele Eestis v\u00f5imestades erinevaid kogukondi \u00fchistegevuse ning suhtluse kaudu l\u00f5imuma ning konflikte \u00e4ra hoidma.\n<\/p>\n<p>\n\t<em>Alameesm\u00e4rgid:<\/em>\n<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\tKoostada Eesti oludele vastav ja l\u00f5imumisalaste sekkumiste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks sobiv kogukondade t\u00fcpoloogia: sh kogukonna liigid, paikkondliku (traditsioonilise) ja v\u00f5rgustunud \u00fchiskonda kuuluvate (<em>light community<\/em>) kogukondade erip\u00e4rad, kogukonda kirjeldavad elemendid; kogukonna arenduse (<em>community development<\/em>) p\u00f5him\u00f5tted \u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tAidata optimeerida KOVide koormust: sh kasutada KOVi \u201csillana\u201d eri kogukondade ja osapoolte s\u00fcsteemsemaks kokkutoomiseks; \u00a0\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKujundada kohalikke hoiakuid ja praktikaid loomaks j\u00e4tkusuutlikke (mitteformaalseid) toetusv\u00f5rgustikke, mis aitavad sisser\u00e4ndajatel kohaneda. Siht on mitte niiv\u00f5rd luua tegevusmudeleid sisser\u00e4ndajate jaoks, vaid nendega koos.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSuurendada kogukondade esindajate meediap\u00e4devust t\u00f5stmaks \u00fchiskonnas eesk\u00e4tt <em>online<\/em> kogukondade kaudu osaluse motivatsiooni, tulla toime vihak\u00f5nega ning m\u00e4rgata propagandas\u00f5numite, \u00e4\u00e4rmuslike hoiakute v\u00f5i marginaliseerumise ilminguid ning edendada sallivust ja dialoogi positiivsete narratiivide kaudu,\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p>\n\tSihtr\u00fchmad: \u00a0t\u00e4iskasvanud uussisser\u00e4ndajad (sh rahvusvahelise kaitse saajad; Eestisse t\u00f6\u00f6le v\u00f5i \u00f5ppima tulnute pereliikmed); formaalne tugiv\u00f5rgustik (sh tugiteenuste pakkujad, nt riigiametite ja KOV ametnikud, MT\u00dcd, tugiisikud, \u00f5petajad, noorsoot\u00f6\u00f6tajad\/noortekeskused); potentsiaalne informaalne tugiv\u00f5rgustik (sh kohalikud elanikud, naabrid, t\u00f6\u00f6kaaslased, laste \u00f5petajad, treenerid jt).\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00a0 <\/strong><em>Uurimisk\u00fcsimused<\/em>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tMissugused on kogukondade l\u00f5imimist m\u00f5jutavad hoiakuid ja k\u00e4itumist kujundavad tegurid elanikkonna eri gruppides ja erineva tasandi kogukondades?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMissugused kogukondade l\u00f5imimist toetavad meetmed ja praktikad on toiminud Eestis ja v\u00f5rreldavates riikides? Missugused elemendid ja mis tingimustel on \u00fclekantavad teistesse kogukondadesse?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMissugused on erinevad kogukondade t\u00fc\u00fcbid nende sisemiste ressursside ning l\u00f5iumisv\u00f5imekuse alusel?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMillised erinevate sihtr\u00fchmade koosloomemeetodid t\u00f6\u00f6tavad \u00fchistegevuste ja sekkumiste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel\u00a0 t\u00f5husalt ja millised mitte?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKuidas koosloome ja \u00fchistegevuse kaudu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud lahendused kogukondades funktsioneerivad, st millised tegurid ja kohalikud tingimused nende ellurakendumist ja postiivset m\u00f5ju (st uussisser\u00e4ndajate toimetulekut argieluga Eestis, informaalsete toetus- ja suhtlusv\u00f5rgustike teket jms) soodustavad ja takistavad?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKuidas toimivad sotsiaalmeedia kogukonnad l\u00f5imumise, sallivuse, dialoogi ning sisser\u00e4ndajate argieluga kohandumise soodustaja ja takistajana?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMissugused \u00e4\u00e4rmuslike hoiakute ilminguid v\u00f5ib sotsiaalmeedia kogukondades t\u00e4heldada ning kuidas tugiv\u00f5rgustike inimesi v\u00f5imestada neid m\u00e4rkama ning neile adekvaatselt reageerima?\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuidas l\u00f5imida (ennek\u00f5ike koduseid) t\u00e4iskasvanud uussisser\u00e4ndajaid? Kuidas v\u00f5imestada kogukonnatasandit, sh varasemaid ja uusi r\u00e4ndekogukondi, uute r\u00e4ndev\u00e4ljakutsetega toimetulekul ning \u00fchiskondliku sidususe loomisel. Juhised ja t\u00f6\u00f6vahendid KOVidele ja III sektorile. Osaliselt tegeleb t\u00f6\u00f6pakett ka k\u00fcsimusega, kuidas hariduss\u00fcsteem saab koost\u00f6\u00f6s teistega (sh sotsiaals\u00fcsteemi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-76","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":407,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions\/407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}