{"id":75,"date":"2024-04-04T03:59:27","date_gmt":"2024-04-04T00:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/4-toopakett\/"},"modified":"2024-04-04T04:00:19","modified_gmt":"2024-04-04T01:00:19","slug":"4-toopakett","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/4-toopakett\/","title":{"rendered":"4. T\u00f6\u00f6pakett: kultuuriline mitmekesisus"},"content":{"rendered":"

\n\tT\u00f6\u00f6paketi peamine eesm\u00e4rk on l\u00f5imumisteema \u00fcldise anal\u00fc\u00fctilise ja kontseptuaalse raami v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine, mis kujuneb sisendiks j\u00e4rgnevatele t\u00f6\u00f6pakettidele (TP 5, 6 ja 7). Konkreetsemalt on t\u00f6\u00f6pakett suunatud kultuurilise mitmekesisusega seotud v\u00e4\u00e4rtuste, p\u00e4devuste ja hoiakute arendamisele Eestis nii p\u00f5liselanikel kui sisser\u00e4nnanutel. Samuti on t\u00f6\u00f6paketi raames tehtava uurimist\u00f6\u00f6 siht pakkuda anal\u00fc\u00fctilist sisendit hanke l\u00e4hte\u00fclesandes formuleeritud eesm\u00e4rgile t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja toimivad t\u00f6\u00f6vahendid mitmekultuurilises keskkonnas vajaminevate p\u00e4devuste arendamiseks.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0Uurimist\u00f6\u00f6 taust <\/em>\n<\/p>\n

\n\tUurimist\u00f6\u00f6 teemad v\u00f5ib tinglikult jagada kolme ala-teemasse, mis k\u00fcll omavahel on kontseptuaalselt seotud. Nendeks on Eesti \u00fchiskonna mitmekultuurilisuse ja mitmikidentiteedi kontseptualiseerimine ning mitmeperspektiivse ajalookultuuri teadvustamine koolis. \u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0<\/em>Mitmekultuurilisus\n<\/p>\n

\n\tArvestades demograafilisi prognoose ja r\u00e4ndestsenaariume on Eesti \u00fchiskonna kultuurilise mitmekesisuse m\u00e4\u00e4r kiirelt kasvav. Senised uuringud n\u00e4itavad, et mida l\u00e4hedasemana tajub eestlane oma suhet riigiga, mida v\u00e4iksem on tema kultuuriteadlikkus ja praktiline kokkupuude teiste kultuuridega, seda negatiivsemalt suhtub ta kultuurilisse mitmekesisusse, sh sisser\u00e4ndesse (nt \u201eEesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisser\u00e4ndajate suhtes euroopa sotsiaaluuringu andmetes\u201c, 2016). Seega vajame teadusp\u00f5hiseid anal\u00fc\u00fcse mitmekultuurilise \u00fchiskonna v\u00f5imalustest ja v\u00e4ljakutsetest, et oma tulevikku paremini kavandada ja kujundada. T\u00f6\u00f6paketi raames tehtav uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4htub eeldusest, et Eesti kohanemisele sisser\u00e4nde ja globaliseeruva maailmaga aitab oluliselt kaasa Eesti inimeste kultuuriliste \u00fcldp\u00e4devuste, avarama identiteediloome ja kultuurilise dialoogiv\u00f5imekuse teadlik arendamine.\n<\/p>\n

\n\tGlobaliseerumise tingimustes on k\u00f5ik \u00fchiskonnad paratamatult mitmekultuurilised vaatamata sellele, kuidas nad ennast ise kirjeldavad. Mitmekultuurilisuse ehk multikulturalismi teooria on aga mitmel pool maailmas saanud kriitika osaliseks, ja kuigi enamik kriitikuid ei r\u00fcnda mitte selle teooria t\u00e4nap\u00e4evaseid versioone endid, vaid oma ettekujutust sellest, on nende v\u00e4idetel j\u00e4rjest enam olnud k\u00f5lapinda ka poliitilistes otsustusprotsessides, mille \u00fcks oluline eesm\u00e4rk on maandada \u00fchiskonna sisemise killustumise riske. Nii on see ka Eestis. Samas ei ole v\u00f5imalik lahendada k\u00e4esolevas rakendusuuringus p\u00fcsitatud probleeme ilma sellise mitmekultuurilise \u00fchiskonna teooriata, mis v\u00f5imaldaks lahutada inimeste etnilise ja kultuurilise identiteedi poliitilisest ja maailmavaatelisest. Selline teooria peaks p\u00f5hinema rahvusvahelisel mitmekultuurilisuse-teemalisel diskussioonil, arvestades nii pooldajate (Parekh 2000, Young 2000, Kymlicka 2001, Lott 2010, Modood 2013 jt) kui ka asjatundlike kriitikute (Barry 2001, Bauman 2001, 2011, Trouillot 2003, Schnapper 2007 jt) argumente.\n<\/p>\n

\n\tMitmikidentiteet\n<\/p>\n

\n\tSenised mitmekultuurilisuse uuringud viitavad sellele, et h\u00e4stitoimiva kultuurilise mitmekesisuse aluseks on selline \u00fchiskondlik kord, mis toetab eri keelelis-kultuurilise p\u00e4ritoluga inimeste sotsiaalse suhtluse ja koost\u00f6\u00f6 mitmesuguseid vorme. See l\u00e4bik\u00e4imine peab olema kahepoolne protsess, mille aluseks on jagatud poliitilised (p\u00f5hiseaduslikud) v\u00e4\u00e4rtused. Mitmekultuuriline \u00fchiskond toetab niisiis \u00fchise poliitilise identiteedi kujunemist, tagades samas toe mitmekeelelise ja -kultuurilise identiteedi s\u00e4ilitamiseks ja arendamiseks, sh hariduss\u00fcstemis. Teisis\u00f5nu eeldab mitmekultuuriline \u00fchiskond oma liikmetelt mitmikidentiteeti.\n<\/p>\n

\n\tMitmikidentiteedi m\u00e4\u00e4ratlemise seisukohast on keskne k\u00fcsimus identiteeti piiritlevate tunnuste valik. Rahvusidentiteeti saab m\u00e4\u00e4ratleda niih\u00e4sti kodakondsuse, keele, p\u00f5lvnemise kui ka tuumv\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5i nende kombinatsiooni p\u00f5hjal. Traditsiooniliselt on eesti rahvuslikku identiteeti m\u00f5istetud \u00fcsna keelekeskselt, mist\u00f5ttu v\u00e4ga paljud n\u00f5rga keeleoskusega inimesed on j\u00e4\u00e4nud Eesti emakeelse enamuse poolt marginaliseerituks v\u00f5i lausa v\u00e4lja arvatud. T\u00e4nap\u00e4eva \u00fcleilmastunud maailmas ei pruugi nii kitsas identiteedim\u00e4\u00e4ratlus olla enam j\u00e4tkusuutlik.\n<\/p>\n

\n\tT\u00f6\u00f6paketi raamest tehtava anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rk on selgitada v\u00e4lja selline mitmikidentiteedi m\u00e4\u00e4ratlusviis, mille parimal viisil aitaks l\u00f5imida erinevate etniliste, kultuuriliste ja religioossete identiteetidega inimesi sidusaks \u00fchiskonnaks. Roccas ja Brewer (2002) toovad v\u00e4lja neli p\u00f5histrateegiat, kuidas mitmikidentiteete omavahel kombineerida, et nende omavahelist vastuolu hallata: \u00fchisosa, allutamine, lahterdamine v\u00f5i \u00fchendamine. Mitmikidentiteedi kontseptsioon t\u00f6\u00f6takse projektis v\u00e4lja eesti identiteedi ja l\u00f5imingu varasemate empiiriliste uuringute, teiste maade kogemuste, ning identiteeti k\u00e4sitleva teoreetilise kirjanduse anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal (vt Ehala 2017).\n<\/p>\n

\n\tMitmeperspektiivne ajalookultuur\n<\/p>\n

\n\tKultuurilise mitmekesisusega seotud v\u00e4\u00e4rtuste, p\u00e4devuste ja hoiakute arendamise juures on v\u00f5tmet\u00e4htsusega erinevate ajalookogemuste ja -t\u00f5lgenduste l\u00f5imimine ja ajaloolise tunnustuskultuuri arendamine. Ajalugu kitsamalt ja kollektiivne m\u00e4lu \u00fcldisemalt on \u00fcks neid v\u00f5tmevaldkondi, kus inimesed k\u00f5ige aktiivsemalt s\u00f5nastavad ja esitavad oma identiteeti ja loovad eristusi \u201coma\u201d ja \u201cv\u00f5\u00f5ra\u201d vahel. Etnilis-kultuuriline identiteet jagab enamasti sellist ajaloom\u00f5testamise loogikat, kus eraldavat t\u00e4htsustatakse enam kui \u00fchendavat ja kus puuduvad erinevuste\u00fclesed kultuurielemendid. Uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja kontseptuaalne mudel ja anal\u00fc\u00fctiline sisend praktiliste t\u00f6\u00f6vahendite jaoks, mis lubaksid kooli ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuses tuua as\u00fcmmeetriliste v\u00e4\u00e4rtushinnangute asemele normatiivse v\u00f5rdsuse, tsentraliseeritud vaatenurkade asemele mitmeperspektiivse ja paljukeskmese ajalook\u00e4sitluse ning teleoloogilise j\u00e4rjepidevuse asemele l\u00e4henemise, mis toob esile ka ajalooprotsesside sattumuslikkuse ja katkestused (R\u00fcsen 2004). Head praktilist eeskuju pakub Kanada ajaloolaste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud metoodika \u201cThe Historical Thinking\u201d projekti raames (http:\/\/historicalthinking.ca\/<\/a>). Konkreetsed t\u00f6\u00f6vahendid ja juhendid ajalo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuse jaoks koostatakse t\u00f6\u00f6paketis 7.\n<\/p>\n

\n\tT\u00f6\u00f6paketi uuenduslikkus k\u00f5ige \u00fcldisemalt seisneb Eesti \u00fchiskonna jaoks esmakordselt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mitmekultuurilisuse, mitmikidentiteedi ja mitmeperspektiivse ajalookultuuri anal\u00fc\u00fctilistes mudelites, millel on selge rakenduslik v\u00e4\u00e4rtus ja mis on m\u00f5eldud konkreetse sisendina teistesse t\u00f6\u00f6pakettidesse.\n<\/p>\n

\n\tUurimisk\u00fcsimused<\/em>\n<\/p>\n

\n\tT\u00f6\u00f6paketi raames tehtav uurimist\u00f6\u00f6 seab eesm\u00e4rgiks vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\n<\/p>\n