\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tMudeli eesm\u00e4rgiks on luua vahend, millega on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta r\u00e4ndest Eesti riigile (riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarve) ja \u00fchiskonnale laiemalt tekkivaid l\u00fchema- ja pikemaajalisi kulusid ja tulusid.\n<\/p>\n
\n\tMudeli olulisimaks uuenduseks on Eesti vaatenurgast vaadatuna see, et sellist mudelit pole Eesti kohta varem tehtud. Teisis\u00f5nu t\u00e4hendab see seda, et Eesti puudub t\u00e4na tervikpilt sellest, kui suured tulud ja ka kulud r\u00e4ndega kaasnevad. Uurimisk\u00fcsimus on seda huvitavam (ja olulisem), et vastus selle k\u00fcsimusele ei ole triviaalne ning riigiti ja uuringuti on saadud k\u00fcllaltki erinevaid tulemusi. Olgu n\u00e4itlikustamise eesm\u00e4rgil siinkohal v\u00e4lja toodud sisser\u00e4nde fiskaalseid m\u00f5jusid hindavad uuringud, mille hulgas leiab nii neid, kus sisser\u00e4ndel on olnud arvestatavad (1-2,1% SKPst) positiivsed m\u00f5jud eelarvele (nt Uus-Meremaad k\u00e4sitlenud Slack jt (2007), Saksamaad k\u00e4sitlenud Loeffelholz jt (2004)), kui ka neid, kus sisser\u00e4nde m\u00f5ju eelarvele on olnud negatiivne (-2% SKP-st, nt Rootsit k\u00e4sitlenud Ekberg 1999).\n<\/p>\n
\n\tKuigi r\u00e4ndest tulenevate tulude ja kulude kaardistamiseks on mitmeid v\u00f5imalusi, siis uuringu eesm\u00e4rgist l\u00e4htuvalt kasutame netosiirdeprofiilidel p\u00f5hinevaid (net transfer profiles<\/em>) mudeleid. Netosiirdeprofiilide p\u00f5hised mudelid arvutavad erinevate sisser\u00e4ndajate ja v\u00e4ljar\u00e4ndajate r\u00fchmade jaoks v\u00e4lja nende elu jooksul tekkivad tulud ja kulud. Kogu elu arvestav vaade on oluline seet\u00f5ttu, et erinevatel eluetappidel v\u00f5ivad sisser\u00e4ndajast tulenevad rahalised tulud ja kulud olla v\u00e4ga erinevad \u2014 noorena on inimene tavaliselt netotarbija, parimas t\u00f6\u00f6eas \u00fcletavad tema poolt makstavate maksude kogusummad tarbitavate teenuste ja toetuste kogumaksumust ning pensionip\u00f5lves olukord j\u00e4lle p\u00f6\u00f6rdub. Netosiirdeprofiilide p\u00f5hine l\u00e4henemine hindab r\u00e4nde tulusid ja kulusid terviklikumalt.\n<\/p>\n \n\t\u00a0Mudeli metoodika ei saa tuginema \u00fchele konkreetsele metoodilisele l\u00e4henemisele, sest sellist mudelit, mis kombineeriks endas fiskaalseid efekte, laiemaid majanduslikke efekte (r\u00e4nde m\u00f5ju riigis loodavale lisandv\u00e4\u00e4rtusele) ning m\u00f5ju kuritegevusega seotud kuludele, tehes seda integreeritud kulutuluanal\u00fc\u00fcsi raamistikus, autorid seni kohanud ei ole.\n<\/p>\n \n\t\u00a0Olulisimaks metoodiliseks m\u00f5jutuseks saab olema Austraalia valitsuse tootlikkuskomisjoni (productivity commission<\/em>) h\u00e4sti dokumenteeritud r\u00e4nde kulude ja tulude mudelit, mille metoodiline kirjeldus on leitav raportist Productivity Commission<\/em> (2016). Seda kohandatakse vastavalt Eesti oludele vastavalt, samuti lisatakse komponendid, mida kvantitatiivne mudel ei sisalda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00a0 Mudeli eesm\u00e4rgiks on luua vahend, millega on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta r\u00e4ndest Eesti riigile (riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarve) ja \u00fchiskonnale laiemalt tekkivaid l\u00fchema- ja pikemaajalisi kulusid ja tulusid. Mudeli olulisimaks uuenduseks on Eesti vaatenurgast vaadatuna see, et sellist mudelit pole …<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-73","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/73","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/73\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":410,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/73\/revisions\/410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}