{"id":64,"date":"2024-04-04T03:59:26","date_gmt":"2024-04-04T00:59:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/kool\/"},"modified":"2024-04-18T15:20:10","modified_gmt":"2024-04-18T12:20:10","slug":"kool","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/kool\/","title":{"rendered":"Uuringute p\u00f5hitulemused kooli tasandil"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:33.33%\">\n<div class=\"os-anchor-menu\"><ul>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#\">Tulemused<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Koolikogukonna%20tugi\">Koolikogukonna tugi uussisser\u00e4ndajatele<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Kool%20kui%20l%C3%B5imumise%20ankur\">Kool kui \u00fcks kohanemise ja l\u00f5imumise ankruid<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Kooli%20m%C3%B5testamine%20kogukonnana\">Kooli m\u00f5testamine kogukonnana ja kogukonnasuhete arendamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Kontakt%20ja%20koost%C3%B6%C3%B6%20perega\">Kontakt ja koost\u00f6\u00f6 uussisser\u00e4ndajast perega ja lapsevanemate kaasamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Spetsialistide%20v%C3%B5rgustumine\">Spetsialistide v\u00f5rgustumine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#%C3%95pilaste%20suhted\">\u00d5pilaste omavahelised suhted<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Koost%C3%B6%C3%B6%20ja%20lahendused\">Mittetraditsiooniline koost\u00f6\u00f6 ja olukordadele innovatiivsete lahenduste leidmine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Konfliktide%20ennetamine\">Pingete\/konfliktide ennetamine ja lahendamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Radikaliseerumise%20ennetamine\">Radikaliseerumise varajane m\u00e4rkamine ja ennetamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Viited\">Viited:<\/a>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:66.66%\"><nav class=\"is-responsive wp-block-navigation is-layout-flex wp-block-navigation-is-layout-flex\" aria-label=\"ressursside_kogum\" data-wp-interactive=\"core\/navigation\" data-wp-context='{\"overlayOpenedBy\":{\"click\":false,\"hover\":false,\"focus\":false},\"type\":\"overlay\",\"roleAttribute\":\"\",\"ariaLabel\":\"Men\\u00fc\\u00fc\"}'><button aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Ava men\u00fc\u00fc\" class=\"wp-block-navigation__responsive-container-open\" data-wp-on--click=\"actions.openMenuOnClick\" data-wp-on--keydown=\"actions.handleMenuKeydown\"><svg width=\"24\" height=\"24\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewbox=\"0 0 24 24\" aria-hidden=\"true\" focusable=\"false\"><path d=\"M4 7.5h16v1.5H4z\"><\/path><path d=\"M4 15h16v1.5H4z\"><\/path><\/svg><\/button>\n\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-container\" id=\"modal-1\" data-wp-class--has-modal-open=\"state.isMenuOpen\" data-wp-class--is-menu-open=\"state.isMenuOpen\" data-wp-watch=\"callbacks.initMenu\" data-wp-on--keydown=\"actions.handleMenuKeydown\" data-wp-on--focusout=\"actions.handleMenuFocusout\" tabindex=\"-1\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-close\" tabindex=\"-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-dialog\" data-wp-bind--aria-modal=\"state.ariaModal\" data-wp-bind--aria-label=\"state.ariaLabel\" data-wp-bind--role=\"state.roleAttribute\">\n\t\t\t\t\t\t\t<button aria-label=\"Sulge men\u00fc\u00fc\" class=\"wp-block-navigation__responsive-container-close\" data-wp-on--click=\"actions.closeMenuOnClick\"><svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewbox=\"0 0 24 24\" width=\"24\" height=\"24\" aria-hidden=\"true\" focusable=\"false\"><path d=\"m13.06 12 6.47-6.47-1.06-1.06L12 10.94 5.53 4.47 4.47 5.53 10.94 12l-6.47 6.47 1.06 1.06L12 13.06l6.47 6.47 1.06-1.06L13.06 12Z\"><\/path><\/svg><\/button>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-container-content\" data-wp-watch=\"callbacks.focusFirstElement\" id=\"modal-1-content\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<ul class=\"wp-block-navigation__container is-responsive wp-block-navigation\"><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/ressursside-kogum\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">Sissejuhatus<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/riik\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">RIIK<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/kov\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">KOV<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/kool\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">KOOL<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/materjalid\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">Materjalid<\/span><\/a><\/li><\/ul>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div><\/nav>\n\n\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Koolikogukonna tugi\" name=\"Koolikogukonna%20tugi\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\"><span style=\"line-height:200%\">Koolikogukonna tugi uussisser\u00e4ndajatele<\/span><\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Erinevast rahvusest ja kultuurikontekstist \u00f5pilased ja pered rikastavad kooli, ent v\u00f5ivad oma positiivse potentsiaali rakendamiseks ning probleemolukordade v\u00e4ltimiseks vajada erit\u00e4helepanu. Tuleb arvestada, et uustulijate kohanemine on keeruline protsess (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson &amp; Uibu, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">), milles v\u00f5ib paratamatult ette tulla pingeid ja kohanemisraskusi. Eri taustaga \u00f5pilaste puhul v\u00f5ib halvimal juhul tekkida ka konflikte, polariseerumist ning radikaliseerumist. <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">J\u00e4rgnevad soovitused v\u00f5tavad kokku RITA r\u00e4nde projektis kogukondade ja l\u00f5imumise t\u00f6\u00f6paketi autorite koolide suunal tehtud uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6 tulemused ning tutvustavad materjale, mida saab uustulijate kohanemise toetamisel ja radikaliseerumise ennetamisel kasutada. Uustulija ehk \u201er\u00e4ndelapse\u201c puhul on erilisi tunnuseid (nt v\u00e4hene\/puuduv keeleoskus v\u00f5i kultuurilised erisused), millega arvestada. Samas k\u00e4sitleme soovitustes ka teemasid, mis on olulised k\u00f5igi \u00f5pilaste ja koolipere liikmete heaolu seisukohalt, nagu koost\u00f6\u00f6 perega v\u00f5i toetava koolikogukonna arendamine. Ehkki projekti raames on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ka radikaliseerumise m\u00e4rkamise ja sellega tegelemise t\u00f6\u00f6riist (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Maasing &amp; Salvet, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">), ei tohi radikaliseerumises n\u00e4ha \u00fcksnes teistsuguse etnilise taustaga \u00f5pilaste probleemi. Seega saab neid materjale ja soovitusi rakendada mitte ainult uustulijate puhul, vaid ka \u00fcldisemalt koolikogukonnas suhete arendamiseks.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Kool kui l\u00f5imumise ankur\" name=\"Kool%20kui%20l%C3%B5imumise%20ankur\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\"><span style=\"line-height:200%\">Kool kui \u00fcks kohanemise ja l\u00f5imumise ankruid<\/span><\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uussisser\u00e4ndajate l\u00f5imumise p\u00f5hilisi takistusi on v\u00e4hesed v\u00f5i puuduvad sidemed ja suhted kohalikega, mida on uussisser\u00e4ndajate kogemuste p\u00f5hjal keeruline saavutada (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson &amp; Uibu, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">). L\u00f5imumise aknad on olukorrad, mis aitavad luua sidemeid kohalike inimeste ja institutsioonidega ning saada kogukonda kuulumise kogemusi. Koolil on oluline roll lastega uussisser\u00e4ndajatest perede sidustamisel: laste kaudu sotsiaalsete sidemete tekkimine (ehk l\u00f5imumise aknad, mida kool saab pakkuda) on uuringute p\u00f5hjal uussisser\u00e4ndajate peredele v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik (Kilpatrick et al., 2015; Moskal, 2016).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Selliseid aknaid pakkuvaid organisatsioone v\u00f5ib nimetada ankruteks, mis toetavad kogukonnas sotsiaalse kapitali ja v\u00f5rgustike tekkimist ja p\u00fcsimist ning pakuvad tuge teatud kollektiivse kogukondliku identiteedi kujunemiseks. Lisaks koolile v\u00f5ivad ankruks olla nt t\u00f6\u00f6koht, vaba\u00fchendus, korteri\u00fchistu, raamatukogu, spordiklubi jne.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Et kool aitaks ankruna l\u00f5imumisele kaasa, peab ta suutma erinevaid inimesi ning keele- ja kultuurikogukondi kokku tuua. N\u00e4iteks venekeelse uussisser\u00e4ndaja jaoks v\u00f5ib venekeelne kool olla k\u00fcll kohanemisel t\u00f5husaks ankruks, ent see ei aita pikemas perspektiivis kaasa eesti kultuuriruumi ja mitte-vene-emakeelsete kogukondadega l\u00f5imumisele. Seet\u00f5ttu on oluline rakendada koolides \u00dchtse Eesti kooli mudeleid (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/rita_koolimudelid.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/rita_koolimudelid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">R\u00e4\u00e4sk et al., 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 RITA projekti \u00fcks fookusi on sisser\u00e4ndajate kontaktidel kohalike kogukondadega. Kogukonnad, sh koolikogukond, vajavad Eestis teadlikumat t\u00e4helepanu ja arendamist. <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Kooli m\u00f5testamine kogukonnana\" name=\"Kooli%20m%C3%B5testamine%20kogukonnana\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\"><span style=\"line-height:200%\">Kooli m\u00f5testamine kogukonnana ja kogukonnasuhete arendamine<\/span><\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Koolid on seni end kogukonnana m\u00f5testanud ning kogukonnasuhteid kujundanud erineval m\u00e4\u00e4ral. Kooli toimimine kogukonnana vajab \u00fcldiselt rohkem teadlikku arendamist.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Koolikogukonna m\u00e4\u00e4ratlemine on paindlik, kuid \u00fcldjuhul kuuluvad sellesse kooli t\u00f6\u00f6tajad, \u00f5pilased, hoolekogu liikmed, lapsevanemad, vilistlased, kooli endised t\u00f6\u00f6tajad. S\u00f5ltuvalt koolist v\u00f5ivad kogukonna hulka kuuluda ka haridusametnikud (nt valla haridusspetsialist), noorsoot\u00f6\u00f6tajad, huvikoolide ja -ringide juhendajad, kooli \u00fcmbruses elavad inimesed jne.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kogukonda kuulumine ei pruugi olla inimeste jaoks aktiivselt teadvustatud. Seda n\u00e4itab ilmekaimalt see, kuidas kogukonnad aktiveeruvad mingi v\u00e4ljakutsega silmitsi seistes, nt kui kooli \u00e4hvardab sulgemine v\u00f5i konkureeritakse hoovi renoveerimiseks kaasava eelarve konkursil. Koolides on samas mitmeid orgaanilisi kogukonda kokku toovaid ja tugevdavaid tegevusi: kooli juubelite t\u00e4histamine, vilistlaste kokkutulekud, abiturientide l\u00f5petamised, \u00fcldkoosolekud jne. <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kogukondade teadlikku arendamist ja toetamist on ka Eestis \u00fcha rohkem teadvustatud: kogukonnajuhid ja -arendajad tegutsevad omavalitsuste, organisatsioonide ja linnaosade juures. Meie soovitus on m\u00f5testada igat kooli kogukonda teadlikumalt just kogukonnana ning kasutada rohkem selle potentsiaali: vt t\u00e4psemaid koolitus- ja arutelumaterjale, kuidas seda koolis teha (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Uibu &amp; Narusson, 2020a<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kogukonna kujunemiseks ja p\u00fcsimiseks peab sel olema kogukonna liikmeid siduvaid elemente, nt jagatud identiteet (\u201emeie\u201c-tunne), seotus paikkonnaga (geograafilise paigaga seotud traditsioonide ja emotsionaalse t\u00e4hendusega kohtade hoidmine), institutsiooni\/taristu tugi, \u00fchine tegutsemiseesm\u00e4rk, liikmete head suhted ja seotuse tunne jne. Kooli kogukonna dimensioonide \u00fcle m\u00f5tlemisel soovitame kasutada projektis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud juhendmaterjali ja harjutusi (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Uibu &amp; Narusson, 2020a<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Kontakt ja koost\u00f6\u00f6 perega\" name=\"Kontakt%20ja%20koost%C3%B6%C3%B6%20perega\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">Kontakt ja koost\u00f6\u00f6 uussisser\u00e4ndajast perega ja lapsevanemate kaasamine<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00d5petajate, spetsialistide ja \u00f5pilaste koost\u00f6\u00f6 erinevate kogukonna liikmete ja kogukonnaga seotud pooltega on v\u00e4\u00e4rtuslik ressurss, mis aitab kaasa hariduse omandamisele ja pakkumisele. Kogukonna loomise ja arendamise vundamendiks on avatud koost\u00f6\u00f6 \u00f5hkkond: kogukonna liikmed peavad tundma, et nende panus on v\u00e4\u00e4rtuslik, ja neil peab olema v\u00f5imalus panustada. Selleks soovitame kasutada kaasavaid ja koosloomelisi meetodeid (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Uibu &amp; Narusson, 2020b<\/a><span style=\"line-height:200%\">). <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lapsevanemate kaasamine tihendab kooli ja kodu koost\u00f6\u00f6d ning pakub h\u00e4id v\u00f5imalusi koolielu edendada ja elavdada. N\u00e4iteks v\u00f5ivad lapsevanemad aidata kaasa kooli arendamisele (planeeringud, vahendite hankimised), \u00f5ppet\u00f6\u00f6le (k\u00fclalistunnid, huvitundide juhendamine, ekskursioonid), huvi- ja vaba aja tegevustele (pidude korraldamine). Kool saab ka ise pakkuda vanematele v\u00f5imalusi osaleda koolitustel v\u00f5i lastega \u00fchistegevustes. Osalustunnet kasvatab ning eri perspektiive v\u00f5imaldab n\u00e4ha ja arvestada nt see, kui kutsuda \u00f5pilasi ja lapsevanemaid arutlema kooli visiooni ja arendamise \u00fcle, kusjuures oluline on tekitada segar\u00fchmades arutlemist.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<hr>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<em><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">N\u00c4IDE 1:<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/em>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<em><span style=\"line-height:200%\">2018. aasta s\u00fcgisel pakuti kolmes Eesti koolis sisser\u00e4nnanud peredele \u00f5pitubasid \u201eTere, kool!\u201c. Ehkki projekti p\u00f5hieesm\u00e4rk oli formaalselt keele\u00f5pe, aitasid \u00f5pitoad sisser\u00e4nnanutel luua tihedama kontakti kooli, Eesti hariduss\u00fcsteemi ja teiste lapsevanematega. Integratsiooni SA keele\u00f5ppe v\u00e4ikeprojektide alt rahastatuna toimus Tallinna Kunstig\u00fcmnaasiumis, P\u00fcha Johannese Koolis ja Randvere Koolis iga\u00fches seitse \u00f5ppep\u00e4eva. N\u00e4iteks Tallinna Kunstig\u00fcmnaasiumis osalesid kooli personali sisustatud eriteemalistes t\u00f6\u00f6tubades vanemad koos lastega (iga kord u 5 peret, kokku 15\u201320 inimest). Projektist osa v\u00f5tnud perede rahvus ja ka Eestis elatud aeg olid erinevad \u2013 nt \u00fcks itaalia pere oli saabunud Eestisse alles paar kuud varem. Nii korraldajate kui ka \u00fche intervjueeritud pere hinnangul tekkis programmis kooli ja vanemate vahel hea kontakt, lapsevanemad jagasid ka omavahel infot, suheldi.<\/span><\/em>\n<\/p>\n<hr>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eesti koolid on lapsevanemaid kui kogukonnaliikmeid kaasanud pigem vajadusp\u00f5hiselt ning see ei ole olnud s\u00fcsteemne \u2013 m\u00f5ningates koolides on korraldatud \u00fcritusi, kaasatud muukeelseid vanemaid koolit\u00f6\u00f6sse, korraldatud keelekohvikuid. Vanemate j\u00e4rjepidev kaasamine ja p\u00fchendamine koolielu tegevustesse v\u00f5imaldab vanematel olla toimuvaga paremini kursis, pakkuda ideid ja panustada. Koolikogukonda aktiivselt panustamine aitab tugevdada kontakte lapsevanemate vahel.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Laste kaudu suhtlemine ja kontaktide loomine on uussisser\u00e4ndajate jaoks v\u00e4\u00e4rtuslik ressurss (Kilpatrick et al., 2015; Moskal, 2016). Soovitame toetada seda mentorperede (s\u00f5braperede vms) s\u00fcsteemiga, kus uussisser\u00e4ndajad saavad \u00fche vabatahtliku pere, kes nendega suhtleb ja neid vajadusel aitab. Selline s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab nt Taanis.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<hr>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<em><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">N\u00c4IDE 2:<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/em>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<em><span style=\"line-height:200%\">Taanis saavad vabatahtlikud pered endast teada anda, misj\u00e4rel viiakse kokku \u00fcks Taani pere ja \u00fcks sisser\u00e4ndajate pere. K\u00f5igepealt k\u00e4ib sisser\u00e4ndajate pere Taani pere juures l\u00f5una- v\u00f5i \u00f5htus\u00f6\u00f6gil. Tavaliselt kutsub sisser\u00e4ndajate pere seej\u00e4rel Taani pere enda juurde s\u00f6\u00f6ma. Eesm\u00e4rk on viia sisser\u00e4ndajad kokku tavaliste taanlastega, kes ei ole ametnikud, kellele nendega tegelemise eest makstakse (vt rohkem rahvusvaheliste n\u00e4idete \u00fclevaatest (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Beilmann et al., 2019<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span><\/em>\n<\/p>\n<hr>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eri rahvusest lapsevanemate kaasamiseks on v\u00e4ga erinevaid v\u00f5imalusi. Ehkki kultuurilised erisused v\u00f5ivad tekitada takistusi ja suhtlusbarj\u00e4\u00e4re (keel, kultuurilised tavad jne), on teistsuguse taustaga inimestel pakkuda palju v\u00e4\u00e4rtuslikku. Sisser\u00e4ndajatest lapsevanematel v\u00f5ib olla motivatsiooni ning ajalisi v\u00f5imalusi, et panustada kooliellu ja koolikogukonda, kuid kaasamise initsiatiiv peab tulema koolilt. Tulemuslikule koost\u00f6\u00f6le aitab kaasa see, kui koolil (klassijuhatajal, sotsiaalpedagoogil) on perega piisav kontakt ning arusaam pere tugevustest ja toetusvajadusest. Sisser\u00e4ndajate peredel on v\u00e4ga erinev taust ning nende tundma \u00f5ppimine ja kontakti loomine n\u00f5uab t\u00e4helepanu. Tutvumiseks sobib nt avatud vestlus, kus k\u00fcsida vanemate oskuste, huvide, varasemate kogemuste ja panustamise v\u00f5imaluste kohta. Vestlusel tuleks tutvustada ka kooli ja iseennast (et vestluses tekiks loomulik tasakaal ja see ei m\u00f5juks \u00fclekuulamisena). <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">A<\/span><span style=\"line-height:200%\">vatud vestlus ning vanemate\/pere tugevuste kaardistamine on v\u00e4ga oluline, et leida kokkupuutepunkte ja v\u00f5imalusi vanemaid kaasata, anda neile v\u00f5imalus olla kasulik. Kogukonnas omaks v\u00f5tmisel ongi oluline, et uustulija on kogukonna jaoks \u201en\u00e4htav\u201c (seel\u00e4bi tekib kooliperel kogemus, et r\u00e4ndetaustaga inimene on \u201etuttav v\u00f5\u00f5ras\u201c) ja loob kogukonna jaoks v\u00e4\u00e4rtust: kui inimene pakub midagi kogukonnale juurde v\u00f5i haakub kogukonna huvidega, v\u00f5etakse ta kiiremini omaks. Kogukonna jaoks n\u00e4htav ja kasulik olemiseks napib uustulijal v\u00f5imalusi \u2013 sellised v\u00f5imalused ei pruugi tekkida iseenesest ning neid on vaja teadlikult h\u00f5lbustada (nt kutsuda kooli j\u00f5ululaadale oma kultuuriruumi kuuluvaid toite v\u00f5i maiustusi tutvustama). RITA projekti raames on ideedest tegevusteni j\u00f5udmise toetamiseks nt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ideekaardid ja nende kasutamise juhend, perede kaasatuse hindamiseks v\u00f5ib kasutada v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud t\u00f6\u00f6lehte. (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Uibu &amp; Narusson, 2020a<\/a><span style=\"line-height:200%\">)<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kogukonnasuhete h\u00f5lbustaja roll on aidata kaasa suhete tekkele ja kujunemisele olukorras, kus potentsiaalselt kogukonna moodustavate inimeste vahel suhted puuduvad v\u00f5i on n\u00f5rgad, pingelised v\u00f5i konfliktsed. H\u00f5lbustaja sisulist rolli t\u00e4idavad koolis erinevad spetsialistid, nagu klassijuhataja v\u00f5i sotsiaalpedagoog. Soovitame m\u00f5testada selliseid tegevusi teadliku h\u00f5lbustamisena \u2013 see lisab tegevustele kaalu ning s\u00fcsteemsust.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kohtumised ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kooli juhtkonna ning r\u00e4ndetaustaga inimeste kogukonna esindajate vahel v\u00f5imaldavad leida lahendusi keerukatele kultuurispetsiifilistele teemadele (nt t\u00e4htp\u00e4evade t\u00e4histamine \u00f5ppet\u00f6\u00f6 raames; tantsimine ja rahvuslike m\u00e4ngude m\u00e4ngimine; riietus). Sellistel vestlustel l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud p\u00f5him\u00f5tted ja kokkulepped tuleks s\u00f5nastada kirjalikult. Nii on tulemus p\u00fcsivam ja inimeste vahetudes on olemas pidepunkt, millest l\u00e4htuda. Uute uustulijate v\u00f5i koolipersonaliga saab need p\u00f5him\u00f5tted uuesti l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ja neid vajadusel muuta\/t\u00e4iendada.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Spetsialistide v\u00f5rgustumine\" name=\"Spetsialistide%20v%C3%B5rgustumine\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">Spetsialistide v\u00f5rgustumine<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00d5petajate \u00f5pikogukonnad v\u00f5i v\u00f5rgustikud koolis, piirkonnas v\u00f5i ka riigi tasandil soosivad toimivate lahenduste leidmist ning probleemide varast m\u00e4rkamist ja lahendamist. Uussisser\u00e4ndajatega tegelemisel v\u00f5ivad tekkida \u00fcpris spetsiifilised k\u00fcsimused, mille arutamine sarnaseid kogemusi omavate inimestega on v\u00e4\u00e4rtuslik, sest see v\u00f5imaldab saada uusi ideid ja v\u00e4ltida v\u00f5imalikke vigu. <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Soovitame luua selleks \u00f5petajate ja spetsialistide v\u00f5rgustiku. RITA projekti raames korraldatud t\u00f6\u00f6tubades osutus kogemuste jagamine ja koost\u00f6\u00f6 v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseks. N\u00e4iteks alustasid samas piirkonnas paiknevad koolid \u00fchist programmi uussisser\u00e4ndajatest lastele. Et m\u00f5lemas koolis oli r\u00e4ndelapsi suhteliselt v\u00e4he, pakkus \u00fcheskoos tegutsemine rohkem v\u00f5imalusi (projekt KOVile, sobiv hulk inimesi, et teha v\u00e4ljas\u00f5ite jne). <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Koost\u00f6\u00f6 teiste koolidega on kasulik ka selleks, et \u00f5petajad saaks jagada oma kogemusi ja vahetada informatsiooni keerulisemate juhtumite kohta (konfliktid, radikaliseerumise ilmingud), mis on koolis aset leidnud. Sellistele kohtumistele v\u00f5ib kaasata ka muid partnereid (politsei, ps\u00fchholoog, noorsoot\u00f6\u00f6tajad, KOV esindajad).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"\u00d5pilaste suhted\" name=\"%C3%95pilaste%20suhted\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">\u00d5pilaste omavahelised suhted<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kaas\u00f5pilased saavad uustulija jaoks t\u00e4ita kohanemise h\u00f5lbustaja funktsiooni. Selles aitavad teadlik rollikujundamine (tugi\u00f5pilane) v\u00f5i ka mitteformaalsemad huvip\u00f5hised grupi-moodustamised (nt huvitunnid v\u00f5i muu huvitegevus). Tuleks soodustada \u00f5ppeprotsessis \u00f5pilaste n-\u00f6 segar\u00fchmades t\u00f6\u00f6tamist (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nahkur &amp; Maasing 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">). \u00d5pilaste omavahelist hakkamasaamist tuleks j\u00e4lgida ning vajadusel toetada. Eesti koolidest on h\u00e4id n\u00e4iteid uussisser\u00e4ndajatele nn tugi\u00f5pilaste pakkumisest. \u00dches koolis kasutati s\u00fcsteemi, kus \u00f5pilased tutvustasid uuele klassikaaslasele seda, kuidas koolis asjad k\u00e4ivad, ning kutsusid teda kaasa kohtadesse, kus neile endile meeldib k\u00e4ia. Sellised kontaktid on kahtlemata olulised, mist\u00f5ttu peaks sellist suhtlemist (mis paljudel juhtudel tekib ka iseenesest) vajadusel toetama. Eraldi t\u00e4helepanu ja tuge v\u00f5ivad vajada ka nn tugi- v\u00f5i mentor\u00f5pilased. Praegu koordineerib tegevust enamasti kooli huvijuht. Samas v\u00f5iks tugi\u00f5pilastele pakkuda regulaarseid toetavaid-informeerivaid grupit\u00f6\u00f6 vormis kohtumisi nt ps\u00fchholoog v\u00f5i m\u00f5ni \u00f5petaja, kes on ise teises kultuuris elamise kogemusega v\u00f5i r\u00e4ndetaustaga. Kohtumised t\u00e4idavad mitut eesm\u00e4rki, nt v\u00f5imaldavad teada saada suhtlemis- ja kohanemisraskustest, r\u00e4ndetaustaga lapse ja tugi\u00f5pilase vajadustest.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lastel ja noortel on omavahelise kontakti saamiseks palju v\u00f5imalusi: globaalne noortekultuur v\u00f5i olemasolev kapital, nagu nt akadeemilised, sportlikud, kunsti-kultuurilised v\u00f5imed (Webb &amp; Alvarez, 2018). Oluline on need \u00f5pilastes \u00e4ra tunda ning luua kontekste, kus need saaksid v\u00f5imalikult loomulikult avalduda. Ehkki teise emakeele ja v\u00e4limusega laps v\u00f5ib paratamatult klassis teistest eristuda ning seda erinevat tausta tasub tutvustada ja sellele teadlikult v\u00e4\u00e4rtust anda, siis tuleks sellega olla ettevaatlik. Uussisser\u00e4ndajatest lastele ei pruugi meeldida, kui nende teistsuguse tausta tutvustamine on \u201espetsiaalne\u201c tegevus, mis suunab neile eriliselt t\u00e4helepanu. Parem on integreerida r\u00e4ndetausta rakendamise v\u00f5imalusi loomulikuna \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse. N\u00e4iteks toimis see suurep\u00e4raselt projekti puhul, kus teadmised eri riikidest ja kultuuridest olid loomulikuna vajalikud \u00fclesande lahendamiseks. K\u00f5nekas on \u00fche enamusrahvusest poisi kommentaar: \u201eMeil on vedanud, et Maya k\u00e4ib meie klassis, sest ta on egiptlane\u2026 me teeme projekti erinevatest riikidest ja ta aitab meil teha seda palju paremini.\u201c (Devine, 2009)<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uute \u00f5pilaste ja teiste \u00fchtekuuluvustunnet tuleks toetada praktiliste \u00fchistegevuste kaudu. Kohalike elanike ja sisser\u00e4ndajate kontaktide tekkele aitab kaasa sisser\u00e4ndajate osalemine kohalikele elanikele tavap\u00e4rastes tegevustes ja ettev\u00f5tmistes, kus siis \u00fchistegevuse pinnalt tekib paratamatult kontakt erineva taustaga inimeste vahel. Nii nt makstakse k\u00f5igil Taani saabuvatel pagulasest lastel kinni hobitegevus ning seda eelk\u00f5ige selleks, et neile n\u00e4idata, kuidas Taanis inimesed omavahel tuttavaks saavad. Enamasti taanlased kohtuvad ja loovad suhteid just erinevates \u00fchingutes tegutsedes, mist\u00f5ttu on oluline ka uustulijatest lapsed v\u00f5imalikult varakult sellesse mustrisse kaasata, et nad k\u00f5rvale ei j\u00e4\u00e4ks. Lisaks osalustasule toetatakse lapsi ka vastava riietuse ja muu varustusega (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Beilmann et al., 2019<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Koost\u00f6\u00f6 ja lahendused\" name=\"Koost%C3%B6%C3%B6%20ja%20lahendused\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">Mittetraditsiooniline koost\u00f6\u00f6 ja olukordadele innovatiivsete lahenduste leidmine<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Koolikeskkonnas tuleb igap\u00e4evaste tegevuste k\u00e4igus v\u00e4lja ootamatuid olukordi, pingeid ning \u00f5pilaste ja \u00f5petajate tegevustega seotud vajadusi. Intervjuud kuues Eesti koolis n\u00e4itasid, kuidas keerukatest olukordadest on saanud alguse uued tegevused ja kokkulepped. Nendest r\u00e4\u00e4giti kui edulugudest ja v\u00f5imalustest (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson &amp; Uibu, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">). <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Lahendusteni j\u00f5udmisele aitab kaasa, kui<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lastevaheliste pingete ja konfliktide juhtumid j\u00f5uavad kooli t\u00f6\u00f6tajateni, kes asuvad olukorrale pikemaajalist, edasiviivat ja koolikogukonnatunnet loovat lahendust leidma, mitte ei keskenduta karistusele, probleemi kiirele lahendamisele ja vaigistamisele; <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5pilasi ja \u00f5petajaid kaasatakse v\u00f5rdselt r\u00e4ndetaustaga \u00f5pilaste koolikogukonnas ja kohalikus kogukonnas kohanemisse (sh \u00f5petajad v\u00f5ivad saada infot ja abi \u00f5pilastelt, teistelt spetsialistidelt jne); <\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kohanemise-l\u00f5imumise teemasid ja erineva kultuuritausta, kombestiku, keelega \u00f5petajate, koolit\u00f6\u00f6tajate (sh k\u00f6\u00f6git\u00f6\u00f6tajate) ja \u00f5pilaste kogemusi, kompetentse ja huvialasid hinnatakse kui ressursse ning neid l\u00f5imitakse \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse (erinevate rahvuste muinaslugude, legendide, kombestiku, keele tutvustamine) ja koolikogukonna \u00fchistegevustesse.\u00a0\u00a0<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Konfliktide ennetamine\" name=\"Konfliktide%20ennetamine\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">Pingete\/konfliktide ennetamine ja lahendamine<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Konfliktivabale koos\u00f5ppimisele aitavad kaasa kultuuritundliku \u00f5petamise p\u00f5him\u00f5tteid (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/rita_koolimudelid.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/rita_koolimudelid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">R\u00e4\u00e4sk et al., 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">). Etnilised ja rassilised stereot\u00fc\u00fcbid on konfliktide eelduseks ning nendega on m\u00f5istlik tegeleda \u00f5ppeprogrammi kaudu. Seega tuleks \u00f5ppeprogrammis teadlikult suurendada teadmiste mahtu mitmekultuurilise maailma kohta (geograafia, keeled, \u00fchiskonna\u00f5petus, kehaline kasvatus jne). Immigrantide ja kohalike inimeste eduka l\u00f5imumisprotsessi oluline osa on v\u00e4\u00e4rtus\u00f5petus. V\u00e4\u00e4rtuste seas on olulisemad sallivus, sooline v\u00f5rdsus, \u00fchine riigi-identiteet, v\u00e4givallatus, inimeste v\u00f5rd\u00f5iguslikkus, mis tuleks lisada \u00f5ppeprogrammi. (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nahkur &amp; Maasing, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">)<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Oskus lahendada konflikte on v\u00e4givalla v\u00e4hendamise strateegia oluline osa. Selle edendamiseks on oluline arendada \u00f5petajate ja teiste koolit\u00f6\u00f6tajate vastavaid oskusi, korraldada oskusi arendavaid m\u00e4nge ning toetada kiusamisvaba (v\u00e4givallavaba) kooli liikumist. Soovitatud on kursused v\u00e4givallavabade oskuste arendamiseks probleemide lahendamisel. (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nahkur &amp; Maasing, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">)<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Oluline on anda \u00f5petajatele teadmisi ja oskusi, kuidas nad saavad panustada \u00fcldisesse radikaliseerumise ennetusse \u00f5ppet\u00f6\u00f6 raames (nt k\u00e4sitledes demokraatlikke \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusi, arendades \u00f5pilastes kriitilist m\u00f5tlemist, oskuslikult k\u00e4sitledes vastuolulisi ja tundlikke teemasid klassiruumis). (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nahkur &amp; Maasing, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">)<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00e4ga suur riskide allikas on tunnetatud ebav\u00f5rdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Koolis on igasuguses suhtluses vaja p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu sellele, et nii \u00f5pilased kui ka vanemad tunnetaksid, et neid koheldakse \u00f5iglaselt. (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nahkur &amp; Maasing, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">)<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Radikaliseerumise ennetamine\" name=\"Radikaliseerumise%20ennetamine\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">Radikaliseerumise varajane m\u00e4rkamine ja ennetamine<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Uussisser\u00e4ndajatega seotud konfliktide ja radikaliseerumise ohtude piisavalt varajaseks m\u00e4rkamiseks ning t\u00f5husaks sekkumiseks soovitame kasutada RITA projekti raames v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud juhendit (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Maasing &amp; Salvet, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">). \u00dcldisemate soovitustena v\u00f5iks koolides p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu j\u00e4rgnevale.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks parandada \u00f5petajate ja muu koolipersonali teadlikkust radikaliseerumise ohum\u00e4rkidest, sh online-keskkonnas. Tavaliselt on just pere ja kool need, kes ohtu esimesena m\u00e4rkavad, nt kui \u00f5pilane muutub \u00e4kitselt palju poliitilisemaks v\u00f5i religioossemaks v\u00f5i isoleerib end sotsiaalselt. \u00c4rge andke hinnangut paari \u00fcksiku tunnuse p\u00f5hjal, vaid hinnake tervikpilti: millised on \u00f5pilase m\u00f5tteavaldused ja k\u00e4itumine nii koolis kui ka n\u00e4iteks internetis?<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Viige l\u00e4bi riskihindamine: veenduge, et m\u00f5istate koolis riske, mis v\u00f5ivad kaasneda \u00f5pilaste radikaliseerumisega (nt \u00e4\u00e4rmuslik k\u00e4itumine, vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald), ja suudate nendele riskidele asjakohaselt reageerida (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Maasing &amp; Salvet, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">). Hinnangust l\u00e4htuvalt looge tegevusjuhendid v\u00f5i t\u00e4iendage olemasolevaid, kuidas koolipersonal peaks tegutsema, kui m\u00e4rgatakse m\u00f5ne \u00f5pilase radikaliseerumist (keda teavitada, millal teavitada, mis infot jagada, kellega teha koost\u00f6\u00f6d).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Olge teadlikud, kes on teie kohalik v\u00f5rgustik ja partnerid radikaliseerumise juhtumite lahendamisel. M\u00e4\u00e4ratlege selgelt, mis on kooli roll radikaliseerumise juhtumite lahendamisel ning mis on teiste partnerite roll. Tehke koost\u00f6\u00f6d oma piirkonna noorsoopolitseiga, kes suudab teile jagada praktilist teavet, mis aitab teil teie piirkonnas valitsevaid riske paremini m\u00f5ista.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f5elge l\u00e4bi ja pange paika, kuidas on teil korraldatud informatsiooni jagamine koost\u00f6\u00f6partneritele probleemsete \u00f5pilaste kohta. Koolidel peaks olema selge, millist informatsiooni, miks ja kuidas peab riskik\u00e4itumisega noorte kohta partneritega jagama (KOV, politsei, sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, lapsevanemad jne). Oluline on mitte \u00fcle reageerida ning austada \u00f5pilase privaatsust, sest ohum\u00e4rgi esinemine ei t\u00e4henda alati, et laps on radikaliseerumas, vaid need m\u00e4rgid v\u00f5ivad viidata ka muudele probleemidele (nt depressioon, lihtsalt protest k\u00f5ige vastu). K\u00f5iki radikaliseerumise ohum\u00e4rke tuleb alati hinnata koos muude teguritega ning arvestades isiku tausta ja \u00fcmbritsevat keskkonda (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Maasing &amp; Salvet, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">\u2022\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Juhul kui suhtlete \u00f5pilastega sotsiaalmeedias, tasub p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu sellele, kas \u00f5pilane v\u00f5ib olla radikaliseerumise suhtes vastuv\u00f5tlik ja haavatav; mida \u00f5pilane sotsiaalmeedias postitab ja jagab; kellega \u00f5pilane sotsiaalmeedias suhtleb; milline meediatarbija \u00f5pilane on. Ohum\u00e4rkide \u00e4ra tundmiseks vt radikaliseerumise m\u00e4rkamise juhendit (<\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Maasing &amp; Salvet, 2020<\/a><span style=\"line-height:200%\">).<\/span>\n<\/p>\n<hr>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Viited\" name=\"Viited\"><span style=\"font-size:16px\"><u><strong><span style=\"line-height:200%\">Viited:<\/span><\/strong><\/u><\/span><\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\tBeilmann, M., Narusson, D., Ilisson, K., Uibu, M. (2019). <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Rahvusvaheline kogukondade teenuste-praktikate kaardistus l\u00e4htuvalt kogukondlike ja sotsiaalsete suhete kujundamise potentsiaalist. RITA-r\u00e4nne projekti uuringu \u00fclevaade<\/a>.\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Devine, D. (2009). Mobilising capitals? Migrant children\u2019s negotiation of their everyday lives in school. British Journal of Sociology of Education, 30(5), 521\u2013535.<\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span style=\"line-height:200%\">Kilpatrick, S., Johnson, L., King, T. J., Jackson, R., &amp; Jatrana, S. (2015). Making connections in a regional city: Social capital and the primary social contract. Journal of Sociology, 51(2), 207\u2013220.<\/span>\n<\/p>\n<p>\n\tMaasing H, Salvet S. (2020).<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_ja_salvet_2020_aarmuslik_vagivald_ja_radikaliseerumine_koolis_juhend_opetajatele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\"> \u00c4\u00e4rmuslik v\u00e4givald ja radikaliseerumine koolis \u2013 10 vastust, mida \u00f5petaja peab teadma. RITA-r\u00e4nne projekti toimetis<\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Moskal, M. (2016). Language and cultural capital in school experience of Polish children in Scotland. Race Ethnicity and Education, 19(1), 141\u2013160.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Nahkur, O., Maasing, H. (2020)<\/span><span style=\"color:#ff0000\"><span style=\"line-height:200%\">. <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/konfliktide_ja_radikaliseerumise_ennetamise_soovitused_koolidele.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Etniliste konfliktide ja radikaliseerumise ennetamise soovitused koolidele. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\tNarusson, D., Uibu, M. (2020).<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\"> Sotsiaalsete kogukondade kujundamise v\u00f5imalused Eestis: koolide ja uussisser\u00e4ndajate kogemused. RITA-r\u00e4nne projekti uuringu \u00fclevaade.<\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">R\u00e4\u00e4sk, M., R\u00e4\u00e4sk, E., J\u00e4rv, S., Kirss, L., Palgin\u00f5mm, K., &amp; Pedaste, M. (2020). <\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/rita_koolimudelid.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/rita_koolimudelid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u00dchtse Eesti kooli mudeli v\u00e4ljaarendamine Eestis. RITA projekt.<\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Uibu, M., &amp; Narusson, D. (2020a). <\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_ja_narusson_2020_koolikogukonna_arendamise_juhised.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kool kui uusisser\u00e4ndajate toetaja, kaasaja ja ankurkogukond. Kogukonna arendamise juhised. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Uibu, M., &amp; Narusson, D. (2020b). <\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kuidas kaasata kogukonnas erinevaid osapooli? Kuidas kasutada koosloomelisi meetodeid ja viia l\u00e4bi koosloome t\u00f6\u00f6tubasid? RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\" style=\"margin-top: 0cm;margin-right: 0cm;margin-bottom: 0.0001pt\">\n\t<span style=\"line-height:200%\">Webb, A., &amp; Alvarez, P. (2018). Counteracting Victimization in Unequal Educational Contexts: Latin American Migrants\u2019 Friendship Dynamics in Chilean Schools. Equity &amp; Excellence in Education, 51(3\u20134), 416\u2013430.<\/span>\n<\/p>\n<p class=\"MsoBibliography\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tulemused Koolikogukonna tugi uussisser\u00e4ndajatele Kool kui \u00fcks kohanemise ja l\u00f5imumise ankruid Kooli m\u00f5testamine kogukonnana ja kogukonnasuhete arendamine Kontakt ja koost\u00f6\u00f6 uussisser\u00e4ndajast perega ja lapsevanemate kaasamine Spetsialistide v\u00f5rgustumine \u00d5pilaste omavahelised suhted Mittetraditsiooniline koost\u00f6\u00f6 ja olukordadele innovatiivsete lahenduste leidmine Pingete\/konfliktide ennetamine ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-64","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":500,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions\/500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}