{"id":61,"date":"2024-04-04T03:59:26","date_gmt":"2024-04-04T00:59:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/riik\/"},"modified":"2024-04-18T15:04:11","modified_gmt":"2024-04-18T12:04:11","slug":"riik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/riik\/","title":{"rendered":"Uuringute p\u00f5hitulemused riigi tasandil"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:33.33%\">\n<div class=\"os-anchor-menu\">\n<ul>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#\">Tulemused<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#L%C3%B5imumise%20n%C3%A4itajad%20ja%20soovitused\">L\u00f5imumise n\u00e4itajad ja p\u00f5hisoovitused<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Sotsiaalsed%20kontaktid\">Sotsiaalsete kontaktide olulisus<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Kogukonna%20arendamine\">Kogukonna arendamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Kogukondliku%20h%C3%B5lbustaja%20roll\">Kogukondliku h\u00f5lbustaja roll<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Ressurssid%20l%C3%B5imumiseks\">Olemasolevate ressursside kasutamine l\u00f5imumise toetamiseks<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Uustulijate%20tugevuste%20rakendamine\">Uustulijate tugevuste kui ressursi rakendamine ja arendamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Uustulija%20tugevuste%20%C3%A4ratundmine\">Uustulija tugevuste \u00e4ratundmine ning rakendusv\u00f5imaluste leidmine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Konflikti%20v%C3%A4ltimine%20ja%20ohu%20hindamine\">Konflikti ja radikaliseerumise v\u00e4ltimine ja ohu hindamine<\/a>\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t<a href=\"#Viited\">Viited<\/a>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:66.66%\"><nav class=\"is-responsive wp-block-navigation is-layout-flex wp-block-navigation-is-layout-flex\" aria-label=\"ressursside_kogum\" data-wp-interactive=\"core\/navigation\" data-wp-context='{\"overlayOpenedBy\":{\"click\":false,\"hover\":false,\"focus\":false},\"type\":\"overlay\",\"roleAttribute\":\"\",\"ariaLabel\":\"Men\\u00fc\\u00fc\"}'><button aria-haspopup=\"dialog\" aria-label=\"Ava men\u00fc\u00fc\" class=\"wp-block-navigation__responsive-container-open\" data-wp-on--click=\"actions.openMenuOnClick\" data-wp-on--keydown=\"actions.handleMenuKeydown\"><svg width=\"24\" height=\"24\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewbox=\"0 0 24 24\" aria-hidden=\"true\" focusable=\"false\"><path d=\"M4 7.5h16v1.5H4z\"><\/path><path d=\"M4 15h16v1.5H4z\"><\/path><\/svg><\/button>\n\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-container\" id=\"modal-1\" data-wp-class--has-modal-open=\"state.isMenuOpen\" data-wp-class--is-menu-open=\"state.isMenuOpen\" data-wp-watch=\"callbacks.initMenu\" data-wp-on--keydown=\"actions.handleMenuKeydown\" data-wp-on--focusout=\"actions.handleMenuFocusout\" tabindex=\"-1\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-close\" tabindex=\"-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-dialog\" data-wp-bind--aria-modal=\"state.ariaModal\" data-wp-bind--aria-label=\"state.ariaLabel\" data-wp-bind--role=\"state.roleAttribute\">\n\t\t\t\t\t\t\t<button aria-label=\"Sulge men\u00fc\u00fc\" class=\"wp-block-navigation__responsive-container-close\" data-wp-on--click=\"actions.closeMenuOnClick\"><svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" viewbox=\"0 0 24 24\" width=\"24\" height=\"24\" aria-hidden=\"true\" focusable=\"false\"><path d=\"m13.06 12 6.47-6.47-1.06-1.06L12 10.94 5.53 4.47 4.47 5.53 10.94 12l-6.47 6.47 1.06 1.06L12 13.06l6.47 6.47 1.06-1.06L13.06 12Z\"><\/path><\/svg><\/button>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"wp-block-navigation__responsive-container-content\" data-wp-watch=\"callbacks.focusFirstElement\" id=\"modal-1-content\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t<ul class=\"wp-block-navigation__container is-responsive wp-block-navigation\"><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/ressursside-kogum\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">Sissejuhatus<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/riik\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">RIIK<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/kov\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">KOV<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/kool\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">KOOL<\/span><\/a><\/li><li class=\" wp-block-navigation-item wp-block-navigation-link\"><a class=\"wp-block-navigation-item__content\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/materjalid\/\"><span class=\"wp-block-navigation-item__label\">Materjalid<\/span><\/a><\/li><\/ul>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div><\/nav>\n\n\n<p style=\"text-align: center\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"L\u00f5imumise n\u00e4itajad ja soovitused\" name=\"L%C3%B5imumise%20n%C3%A4itajad%20ja%20soovitused\"><u><span style=\"font-size:16px\"><strong>L\u00f5imumise n\u00e4itajad ja p\u00f5hisoovitused<\/strong><\/span><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>Uussisser\u00e4ndajate (uustulijate) kohanemine on d\u00fcnaamiline ja kompleksne protsess<\/strong>, milles inimene kogeb vaheldumisi rahulolu ja rahulolematust uues sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas hakkamasaamisel. <strong>Kohanemist m\u00f5jutavad:<\/strong>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 inimesest enesest l\u00e4htuvad tegurid, nagu motivatsioon, ootused, teadmised suhtlus- ja kultuurinormide kohta, toimev\u00f5imekus (agentsus);\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 interpersonaalsed tegurid, nagu kontaktid kohalikega ja suhtlusmeedia vahendusel s\u00f5prade-tuttavatega (sh teistes riikides), seotuse kujunemine asukohamaaga (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Vihalemm &amp; Juzefovics, 2020<\/a>);\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 s\u00fcsteemitasandi tegurid, nagu institutsiooni (t\u00f6\u00f6koht, kool, sotsiaals\u00fcsteem) toetuse olemasolu (institutsiooni toeta uustulijad, nagu nt kaasatulijad, on k\u00f5ige haavatavamad); kultuuriline distants (sarnane v\u00f5i erinev kultuur); asukohariigi inimeste hoiakud omade ja v\u00f5\u00f5raste suhtes; sotsiaalmajanduslik keskkond (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson &amp; Uibu, 2019<\/a>; Ting-Toomey &amp; Dorjee, 2018).\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uussisser\u00e4ndajate l\u00f5imumise <strong>\u00fcks p\u00f5hilisi takistusi on v\u00e4hesed v\u00f5i puuduvad sidemed ja suhted kohalikega,<\/strong> mida on uussisser\u00e4ndajate kogemuste p\u00f5hjal keeruline saavutada. Mitmes riigis on l\u00f5imimiskogemus olnud edukas juhtudel kui pakutakse erinevaid sotsiaalse suhtluse ning kogukonna toetamisega seotud programme ja tegevusi (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Beilmann et al., 2019<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Rahvusvahelised uuringud n\u00e4itavad, et kui oma rahvuse kogukond on immigratsiooni sihtriigis piisavalt suur, siis t\u00f5stab see kulusid p\u00f5hirahvusega l\u00f5imumisel (Danzer &amp; Yaman, 2013; Dribe &amp; Lundh, 2008). Eesti andmed n\u00e4itavad, et Venemaalt (ja Venemaa l\u00e4hiriikidest) tulnud uusimmigrandid on v\u00f5rreldes teiste immigrantide r\u00fchmadega k\u00f5ige rohkem sotsiaalselt segregeeritud, v\u00e4hem l\u00f5imunud ja neil on k\u00f5ige v\u00e4hem suhteid eestlastega (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Roots &amp; Kaldur, 2020<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>Digip\u00e4devused<\/strong> moodustavad osa migrantide r\u00e4ndekapitalist, mis toetab mh sihtriigis kohanemist ja l\u00f5imumist (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_online_kogukond_kokkuvote_luhike.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_online_kogukond_kokkuvote_luhike.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Salvet, 2018b<\/a>). N\u00e4iteks v\u00f5ib sarnase kultuuritausta ja r\u00e4ndekogemusega migrantide <em>online<\/em>-kogukonna pakutav tugi leevendada sihtriigis kohanemise keerukust (Cachia &amp; Jariego, 2018). Samas osalevad paljud r\u00e4ndetaustaga inimesed \u2013 eriti need, kel on plaanis sihtriiki p\u00fcsivalt elama j\u00e4\u00e4da \u2013 v\u00e4ga erinevates <em>online<\/em>-kogukondades ja suhtlevad eri etnilise taustaga inimestega, sh mittemigrantidega (Dekker et al., 2015).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 T\u00e4nased uustulijad j\u00e4tkavad erineva intensiivsuse ja ulatusega piiri\u00fcleseid suhteid rahvus , keele- ja usukaaslastega nii endisel kodumaal kui ka muudes riikides. Need, nn hargmaised suhted v\u00f5ivad l\u00f5imumist toetada v\u00f5i takistada v\u00f5i olla sellele neutraalse m\u00f5juga. V\u00e4lisriikide kogemuse p\u00f5hjal <strong>v\u00f5imestavad hargmaised suhted ning majanduslik ja institutsionaalne l\u00f5imumine teineteist vastastikku<\/strong> (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Vihalemm &amp; Juzefovics, 2020<\/a>). Eesti venekeelse elanikkonna anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab sama tulemust (Vihalemm et al., 2020), seega l\u00e4htuvad soovitused eesk\u00e4tt majandusliku ja institutsionaalse l\u00f5imumise eesm\u00e4rgist. Institutsionaalne l\u00f5imumine t\u00e4hendab, et sisser\u00e4ndajad oskavad kasutada ja usaldavad asukoha\u00fchiskonna olulisi institutsioone ja eksperts\u00fcsteeme (meditsiini- ja\u00a0 hariduss\u00fcsteem, politsei, p\u00e4\u00e4ste, pangad, kirik, meedia, teadlased).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>\u00dcldist konfliktiohtu aitavad v\u00e4hendada mitmed tegurid<\/strong>, nagu \u00fchine kuuluvustunne (nt riigiidentiteet); enda r\u00fchma mitteohustatuna tundmine; usaldus institutsioonide ja teiste inimeste\/r\u00fchmade vastu; v\u00e4\u00e4rtus- ja komberuumi tundmine (ja aktsepteerimine); v\u00f5rdse kohtlemise tunnetamine; kaasatus \u00fchiskonnaellu; positiivsed suhtluskogemused, sh suhtlus- ja konflikti lahendamise oskused; \u00fcldine eluga rahulolu. Samuti v\u00e4hendab konfliktiohtu, kui suudetakse v\u00e4ltida ressursside puudust, liiga intensiivset sisser\u00e4nnet, (sotsiaal)meedias konfliktsete s\u00f5numite ilmumist ja \u00fcldist madalat normikuulekust. Tuleks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu riigi institutsioonide (kohtud, politsei, valitsus jne) toimimisp\u00f5him\u00f5tete tutvustamisele, positiivsetele kontaktidele ning seel\u00e4bi usaldamise kasvule.\u00a0 Immigrantide ja kohalike inimeste eduka l\u00f5imumise protsessi oluline osa on v\u00e4\u00e4rtus\u00f5petus. V\u00e4\u00e4rtuste seas on k\u00f5ige olulisemad sooline v\u00f5rdsus, \u00fchine riigi-identiteet, v\u00e4givallatus, sallivus, inimeste v\u00f5rd\u00f5iguslikkus. Kooli ja l\u00f5imumise programmides peaks need teemad olema kaetud.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Sotsiaalsed kontaktid\" name=\"Sotsiaalsed%20kontaktid\"><u><span style=\"font-size:16px\"><strong>Sotsiaalsete kontaktide olulisus<\/strong><\/span><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 L\u00f5imumise parandamiseks soovitame teadlikult algatada <strong>programme\/projekte, et sisser\u00e4ndajatel oleks rohkem positiivseid kontakte eestlastega ja eesti keeles.<\/strong> Projektide fookuses peaksid olema eri rahvusest inimeste identiteedi \u00fchisosad v\u00f5i\u00a0 huvid: nt hoolimine paigast (linnast, maast) v\u00f5i naabruskonnast ning mitteformaalsete suhete arendamine (Gilchrist, 2019). Keskmesse ei tohiks seada v\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5i muude erinevustega kaasnevaid teemasid, mis tekitavad pingeid (Gilchrist, 2019). Projektides h\u00f5lbustatud mitteformaalsete suhete kujunemisel on oluline funktsioon sellel, et osalised ei tunneks isoleerituse hirmu, \u201emeie\u201c\u2013\u201enemad\u201c barj\u00e4\u00e4re, vaid et \u00fcmbritsevas sotsiaalses keskkonnas oleks rohkem nn tuttavaid v\u00f5\u00f5raid (<em>known strangers<\/em>) (12, lk 16).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uustulijate ja kohalike elanike <strong>sotsiaalsed kontaktid ja suhtlemine on eesti keele omandamise ja hoidmise eeldus<\/strong> (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Praakli &amp; Klaas-Lang, 2020<\/a>). Kogukondlik ja mitteformaalne keele\u00f5pe (<em>community-based, collective learning, informal, and experiental social learning<\/em>) kuulub loomulikuna keele\u00f5ppe juurde ning sisaldab keele- ja kultuurik\u00fcmblustegevusi, nagu keelekohvikud, keele ja kultuuri tundmise klubid, (laua)m\u00e4ngu\u00f5htud, keeles\u00f5brad jne (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Praakli &amp; Klaas-Lang, 2020<\/a>). Keele praktiseerimine ja praktiseerimisv\u00f5imaluse pakkumine on hea p\u00f5hjus ja ajend suhelda. Mitteformaalse keele\u00f5ppe \u00fchistegevused aitavad v\u00f5rgustuda ning leida kontakti kohalike ja kogukondadega. Selliseid formaate ja tegevusi oleks vaja rohkem toetada.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>Eesti keele kasutamine<\/strong> (mitte ainult keele oskamine) on l\u00f5imumise puhul v\u00e4ga oluline: Eestis tehtud uuringud n\u00e4itavad, et kui uussisser\u00e4ndajad kasutavad t\u00f6\u00f6l ja\/v\u00f5i vabal ajal ka eesti keelt, siis on nad oluliselt paremini l\u00f5imunud (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Roots &amp; Kaldur, 2020<\/a>). N\u00e4iteks ukrainlased, kes on venelaste j\u00e4rel suuruselt teine uussisser\u00e4ndajate grupp, on \u00fcldiselt \u00fcks k\u00f5ige paremini l\u00f5imunud gruppe, aga kui nad kasutavad vabal ajal ainult ukraina keelt ehk suhtlevad oma rahvuskaaslastega, siis on nad k\u00f5ige halvemini l\u00f5imunud grupp (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Roots &amp; Kaldur, 2020<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>L\u00f5imumise aknad<\/strong> on olukorrad, mis aitavad luua sidemeid kohalikega ja kogukonda kuulumise kogemusi. <strong>L\u00f5imumise ankruks<\/strong> v\u00f5ib olla eri t\u00fc\u00fcpi institutsioon (t\u00f6\u00f6koht, (\u00fcli)kool, raamatukogu, spordiklubi jne), mis toetab kogukonna tasandil sotsiaalse kapitali ja v\u00f5rgustike tekkimist ja p\u00fcsimist ning pakub tuge m\u00f5ne kollektiivse kogukondliku identiteedi kujunemisel. Riigi ja KOVi tasandil on kriitiliselt oluline akende ja ankrute potentsiaali m\u00e4rkamine, vajadusel nende toetamine. Samuti on m\u00f5istlik toetada teatud aknaid ja ankruid: nt \u00fcheskoos alkoholi tarbimine, mis oli \u00fcks p\u00f5hiline aken nooremate vastajate seas, ei ole soovitatav v\u00f5i k\u00f5igile uustulijatele k\u00e4ttesaadav (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson &amp; Uibu, 2019<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eestis vajab rohkem teadvustamist ja arendamist <strong>kogukonnaliikmete<\/strong> (alustuseks aktiivsemate inimeste) <strong>v\u00f5imekus olla suhete looja ja uustulijatele kontaktide vahendaja<\/strong>, kuna kogukonnaliikmed saavad vajadusel viia kokku uustulijat nii teiste inimestega kui ka organisatsioonidega (sh teenuste osutajatega). N\u00e4iteks Suurbritannias p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu nn reageerimis- ja koordineerimisv\u00f5imekusega inimestele kogukonnas (<em>\u201elinkers\u201c<\/em>), kes ei pea olema juhid v\u00f5i kogukonna eestvedajad. Nad on kogukonna tavalised liikmed, kes ei t\u00f6\u00f6ta kogukonnas palgalisena, kuid kel on harjumus t\u00f6\u00f6tada inimestega, sest on t\u00f6\u00f6alaselt \u00f5petajad, \u00f5ed, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, ps\u00fchholoogid, teenindajad (Fraser et al., 2003). T\u00e4nap\u00e4evane kogukonnat\u00f6\u00f6 p\u00fc\u00fcab just selliseid inimesi v\u00f5imestada m\u00e4rkama ja reageerima. See v\u00f5iks v\u00e4ljenduda nt uustulija (v\u00f5i mistahes kogukonnas abi v\u00f5i tuge vajava inimese) m\u00e4rkamises, suunamises, abistamises. Kui selliseid inimesi ja m\u00e4rkamisv\u00f5imekust on piisavalt, v\u00e4heneb \u00fcksikute nn kogukonnaaktivistide koormus.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00e4lisriikides on loodud erinevaid lahendusi, mis aitavad kohalikel elanikel ja sisser\u00e4ndajatel esmast kontakti luua. Sellise kontaktiloome h\u00f5lbustamisel ei saa j\u00e4\u00e4da lootma \u00fcksnes kodanike initsiatiivile ning nt Br\u00fcsselis on kontaktiloome toetamiseks loodud nn <strong>h\u00f5lbustaja ametikoht, kelle t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks ongi suhtluse tihendamine kogukonnas ning inimeste ja organisatsioonide kokku toomine.<\/strong> Hollandis on aga ametis naabruskonna koordinaatorid-kontaktisikud, kelle \u00fclesandeks on kogukondade ees seisvate probleemide lahendamine, mis v\u00f5ivad tekkida, kui \u00fches piirkonnas elab koos v\u00e4ga erineva taustaga inimesi, kes omavahel ei suhtle. (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">N\u00e4idetest t\u00e4psemalt rahvusvahelise kogemuse \u00fclevaates (Beilmann et al., 2019<\/a>)).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Kogukonna arendamine\" name=\"Kogukonna%20arendamine\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\">Kogukonna arendamine<\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Eestis on <strong>liiga v\u00e4he uustulijatele toe pakkumise ja l\u00f5imimise v\u00f5imekusega kogukondi.<\/strong> Sellised kogukonnad tegelevad teadlikult oma kogukonna arendamisega, st kujundavad suhteid selle liikmete vahel, arendavad \u00fchiselt taristut (kogukonnamaja, m\u00e4nguv\u00e4ljakud, teed, terviserajad, koerte jalutusv\u00e4ljakud), teenuseid (lastehoid), teevad \u00fchistegevusi ja hoiavad traditsioone. Eestis on h\u00e4id n\u00e4iteid tugevatest kogukondadest, mille liikmed abistavad uustulijaid argip\u00e4evastes tegevustes ja v\u00f5imaldavad kogukonna heaks t\u00f6\u00f6tada (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_et_al_2018_tp5_kogukonda_loimumise_projektide_ulevaade.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_et_al_2018_tp5_kogukonda_loimumise_projektide_ulevaade.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson et al., 2018<\/a>). Kuna selliseid kogukondi ei ole piisavalt, <strong>vajab kogukondade arendamise teema riigi tasandil laiemalt t\u00e4helepanu ja toetamist.<\/strong> Selles suunas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid arenguid: n\u00e4iteks avati 2020. aastal Tartu \u00fclikoolis uus magistriprogramm <a data-url=\"https:\/\/www.yti.ut.ee\/et\/sisseastumine\/kogukondade-arendamine-sotsiaalne-heaolu-0\" href=\"https:\/\/www.yti.ut.ee\/et\/sisseastumine\/kogukondade-arendamine-sotsiaalne-heaolu-0\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u201eKogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu\u201c<\/a>, mis toetub muuhulgas ka RITA projekti k\u00e4igus kujunenud ekspertsusele. Kogukonna arendamisel kasvab teadlikkus selle liikmete vajadustest, v\u00f5imalustest ja ressurssidest, millega muutuvates komplekssetes oludes arvestada (<a data-url=\"https:\/\/skk.ee\/fileadmin\/media\/pildid\/uudised\/REGIONAALARENG-Dagmar-Narusson-kogukonna-arenemine-ankurkogukonnaks-voimaldab-isearanis-laia-haaret-Tanane-leht.pdf\" href=\"https:\/\/skk.ee\/fileadmin\/media\/pildid\/uudised\/REGIONAALARENG-Dagmar-Narusson-kogukonna-arenemine-ankurkogukonnaks-voimaldab-isearanis-laia-haaret-Tanane-leht.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Narusson, 2020<\/a>). Uustulijate saabumine v\u00f5ib kogukonnale olla v\u00e4ljakutse, sest sunnib seda muutuma, ent kogukonna teadlik arendamine aitab uuesti tasakaalu saavutada ning v\u00f5imaldab lisandunud inimestest v\u00f5ita.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>Kogukonna ankurinstitutsioonid<\/strong> saavad kanda funktsioone, mis v\u00f5imaldavad uustulijatel kohalikku ellu sisse elada, olla kogukonna inimestele kasulikud ja koguda sotsiaalset kapitali. Eestis on h\u00e4id n\u00e4iteid, nagu raamatukogu keelekohvik (<a data-url=\"https:\/\/leht.postimees.ee\/7130501\/kairi-tilga-demokraatia-vajab-raamatukogusid\" href=\"https:\/\/leht.postimees.ee\/7130501\/kairi-tilga-demokraatia-vajab-raamatukogusid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Tilga, 2020<\/a>), muuseumi kultuuritunnid, pop-up-kohvikud, paranduskelder, linnaaiad \u2013 vt <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_et_al_2018_tp5_kogukonda_loimumise_projektide_ulevaade.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_et_al_2018_tp5_kogukonda_loimumise_projektide_ulevaade.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">p\u00f5hjalikumat \u00fclevaadet (Narusson et al., 2018<\/a>). Selliseid n\u00e4iteid tuleks rohkem v\u00e4lja tuua ning julgustada ja rahastada kogukondlikke algatusi.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Kogukondliku h\u00f5lbustaja roll\" name=\"Kogukondliku%20h%C3%B5lbustaja%20roll\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\">Kogukondliku h\u00f5lbustaja roll<\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kogukonnas omaks v\u00f5tmisel on oluline, et <strong>uustulija on kogukonna jaoks \u201en\u00e4htav\u201c, loob kogukonna jaoks v\u00e4\u00e4rtust: <\/strong>kui inimene pakub midagi kogukonnale juurde v\u00f5i haakub kogukonna huvidega, v\u00f5etakse ta kiiremini omaks. Kogukonna jaoks n\u00e4htav ja kasulik olemiseks napib uustulijal v\u00f5imalusi \u2013 sellised v\u00f5imalused ei pruugi tekkida iseenesest ning neid on vaja teadlikult h\u00f5lbustada.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dcks k\u00f5ige paremini h\u00f5lbustatud ja toetatud valdkond on rahvusvaheline noorsoot\u00f6\u00f6, kus kontaktide tekkimist toetavad vabatahtlik t\u00f6\u00f6 ja \u00fchistegevused. Uuringud ja programmides osalenute kogemus n\u00e4itab, et rahvusvaheline noorsoot\u00f6\u00f6 on ka Eestis rikastanud kogukondi ja terveid piirkondi ning viinud t\u00f5demuseni, et erinevuste paljusus kogukonnas tekitab maailma vastu uudishimu, mitte hirmu ja v\u00f5\u00f5ristust (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/linno_tp5_noorsootoo_ja_loimumine.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/linno_tp5_noorsootoo_ja_loimumine.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Linno, 2018<\/a>).<strong> Noorsoot\u00f6\u00f6 valdkond pakub seega h\u00e4id n\u00e4iteid sisser\u00e4nde taustaga inimeste toetamiseks kogukondade l\u00f5imumisel<\/strong> (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/linno_tp5_noorsootoo_ja_loimumine.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/linno_tp5_noorsootoo_ja_loimumine.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Linno, 2018<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <strong>KOVides peaks olema t\u00e4idetud h\u00f5lbustaja roll:<\/strong> selleks v\u00f5ib olla eraldi inimene v\u00f5i on h\u00f5lbustamine n\u00e4iteks sotsiaal- v\u00f5i noorsoot\u00f6\u00f6taja v\u00f5i kogukonnajuhi \u00fcks t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Seda rolli v\u00f5ib t\u00e4ita ka vaba\u00fchendus, ent sel juhul peaks rahastus olema stabiilne ja pikaajaline, mitte projektip\u00f5hine. Kogukonnasuhete h\u00f5lbustaja (<em>community facilitator<\/em>) \u00fclesanne on aidata kaasa suhete tekkele ja kujunemisele olukorras, kus potentsiaalselt kogukonna moodustavate inimeste vahel suhted puuduvad v\u00f5i on n\u00f5rgad, pingelised v\u00f5i konfliktsed. Mitmes Euroopa riigis (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia) aitavad uustulijate kohanemist toetavad h\u00f5lbustajad kaasa suhete loomisele kohalike elanike ja uustulijate vahel. Samas tugevdab h\u00f5lbustaja tegevus kohalikku kogukonda ka \u00fcldisemalt. H\u00f5lbustaja roll v\u00f5ib olla t\u00e4idetud ka teistes ankrupotentsiaaliga institutsioonides: h\u00f5lbustaja v\u00f5ib olla nt aktiivne ps\u00fchholoog v\u00f5i sotsiaalpedagoog koolis, kus k\u00e4ivad uussisser\u00e4ndajate lapsed.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 L\u00f5imumisel kontaktide tekitamiseks on p\u00f5hiliseks raskuseks kohalike elanike kaasamine ja motiveerimine. <strong>H\u00f5lbustamise eesm\u00e4rk kogukonnas on v\u00f5rgustike ja suhtlusolukordade loomine <\/strong>ja v\u00f5imalikult erineva taustaga kohalikke elanike kaasamine. Sotsiaalsed kogukonnad ei saa olla kuigi suured ning kogukonnas\u00fcndmused ei vaja palju ressursse. V\u00e4iksemahulise, vabatahtliku ja kogukondliku initsiatiivi toetamiseks tuleks pakkuda rohkem v\u00f5imalusi \u2013 see vajab <strong>paindlikku ning suhteliselt v\u00e4iksemahulist rahastust, nn mikroprojekte<\/strong>, mille puhul peaksid olema taotlemise b\u00fcrokraatia v\u00f5imalikult v\u00e4ike ja barj\u00e4\u00e4rid v\u00f5imalikud madalad.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kogukonna avatust ja s\u00e4ilen\u00f5tkust toetab erineva tausta ning profiiliga kogukonnaliikmete kaasatus. H\u00f5lbustamisel ja kogukonna arendamisel tuleks kasutada <strong>kaasavaid koosloomelisi meetodeid,<\/strong> mis aitavad osalisi kokku tuua ning leida \u00fcles ja rakendada nende v\u00f5i kogukonna ressursse, vaadake selleks ka <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">koosloome tutvustust ja soovitusi (<\/a><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Uibu &amp; Narusson, 2020<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Ressurssid l\u00f5imumiseks\" name=\"Ressurssid%20l%C3%B5imumiseks\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\">Olemasolevate ressursside kasutamine l\u00f5imumise toetamiseks<\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks <strong>tunda ja \u00e4ra kasutada olemasolevaid ressursse<\/strong>, nagu taristu (nt koolide, raamatukogude, kultuurimajade, sotsiaalmajade) v\u00f5imalusi v\u00f5i kohalikke elanikke <strong>vabatahtlikena.<\/strong> Vabatahtlikud tugiisikud ja mentorid, aga ka lihtsalt kohalikud elanikud, kes on valmis uustulijatega suhtlema ja neid vajadusel abistama, ei ole pelgalt v\u00f5imalus leida (tasustamata) lisat\u00f6\u00f6j\u00f5udu, vaid see annab kontaktide tekkimisel ja eri gruppide suhtluse puhul ka tugeva sisulise v\u00e4\u00e4rtuse. Ehkki kaasamine peaks toimuma KOVi, linnaosa v\u00f5i k\u00fcla tasandil, vajab see <strong>l\u00e4bim\u00f5eldud vabatahtlike rakendamise kava ning teadmisi,<\/strong> mis omakorda n\u00f5uab ka riigi tuge.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<strong> Digitaalsed kanalid ja materjalid tuleks panna kohanemise protsessi toetama, nt kohanemisprogrammi \u00fche osana. <\/strong>K\u00f5igil uussisser\u00e4ndajatel ei pruugi olla piisavalt digip\u00e4devusi, seega v\u00f5iks neile pakkuda oskuste arendamiseks v\u00f5imalusi nt koolitustena T\u00f6\u00f6tukassa v\u00f5i kohanemisprogrammi vahendusel. See parandaks r\u00e4nde j\u00e4rel migrantide ligip\u00e4\u00e4su nii emotsionaalsele kui ka praktilisele toele, samuti v\u00f5imaldaks luua huvialap\u00f5hiseid kontakte sihtriigis elavate mittemigrantidega, l\u00e4hendades sellega etnilisi kogukondi (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_online_kogukond_kokkuvote_luhike.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_online_kogukond_kokkuvote_luhike.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Salvet, 2018b<\/a>). Arvestada tuleks seejuures, et Eesti elanikkonnas on r\u00e4ndekapitalis ja uue meedia kasutamises pigem p\u00f5lvkondlikud, mitte niiv\u00f5rd etnilised erinevused: vanemates p\u00f5lvkondades on v\u00f5rreldes noorematega rohkem neid, kel on v\u00e4iksem r\u00e4ndepotentsiaal ning kes kasutavad uut meediat v\u00e4hem ja \u00fchek\u00fclgsemalt (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_immobiilsete_elanikeruhmade_sotsiaalmeediakasutus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_immobiilsete_elanikeruhmade_sotsiaalmeediakasutus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Salvet, 2018a<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Uustulijate tugevuste rakendamine\" name=\"Uustulijate%20tugevuste%20rakendamine\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\">Uustulijate tugevuste kui ressursi rakendamine ja arendamine<\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uustulijate<strong> varasem inimkapital, etno-kultuuriline p\u00e4devus ja hargmaise v\u00f5rgustiku olemasolu toetavad kohalikku l\u00f5imumist.<\/strong> Juhul kui uustulijad tunnevad, et nende p\u00e4ritolumaal saavutatud kogemused ja kapital on v\u00e4\u00e4rtuslikud ka uues asukohariigis, loovad nad kiiremini suhteid kohalikega, arvestavad rohkem ja sisulisemalt kohalike normide ja v\u00e4\u00e4rtustega ning nende konfliktivalmidus on v\u00e4ike. Tekib s\u00fcnergiline suhe hargmaisuse ja kohaliku l\u00f5imumise vahel (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Vihalemm &amp; Juzefovics, 2020<\/a>). Selle soodustamiseks soovitame programme ja\/v\u00f5i \u00fcksiktegevusi, mis\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kiirendavad r\u00fchma enda seast eestvedajate, liidrite esilet\u00f5usu ja v\u00f5imestavad vastavate eeldustega inimesi;\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 positsioneerivad uustulijaid lisav\u00e4\u00e4rtuse pakkujana, mitte (\u00fcksnes) abi saajatena;\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 mitmekesistavad nende kontaktiv\u00f5imalusi ja suhtlussf\u00e4\u00e4re kohalikega.\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px\">\n\tKonkreetsemalt soovitame n\u00e4iteks j\u00e4rgmisi algatusi.\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ja rakendada <strong>tulevase t\u00f6\u00f6andja v\u00f5i s\u00e4deinimese programm.<\/strong> Selles (konkursip\u00f5hises) programmis osalejatele \u00f5petatakse ettev\u00f5tluse ja vaba\u00fchenduse loomise alusoskusi, kohalike osaluskeskkondade kasutamist, kriisik\u00e4itumise, konfliktilahenduse ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste algt\u00f5desid. Programmiga kaasnevad konsultatsioonid, kuidas tekitada sildavaid oskusi (lisaks kohaliku keele omandamisele), mis v\u00f5imaldaks inimestel oma vaimseid, materiaalseid ja sotsiaalseid ressursse kiiremini kasulikuks teha. Programmi l\u00f5petanutega hoitakse sidet ning j\u00e4lgitakse nende v\u00f5imekust oma rahvus- ja\/v\u00f5i saatusekaaslasi siduda ja toetada. Programmis osalenud uustulijaid kaasatakse kohalikul tasandil avalikku arutellu ja kogemusn\u00f5ustamisse ning nad v\u00f5ivad olla k\u00f5neisikud meedias. Oluline on programmi kommunikatiivne-s\u00fcmboolne positsioneerimine mitte abiprogrammina, vaid olemasolevate heade eelduste ja oskuste v\u00f5imestajana. On oluline, et osalejatel tekiks tunne, et neid v\u00e4\u00e4rtustatakse ja Eesti sihtkohana suudab neile pakkuda eneseteostusv\u00f5imalusi. Lisaks kaasneb sellega motivatsioon toetada oma rahvuskaaslaste v\u00f5rgustiku r\u00fchma teisi liikmeid ning hoiduda konfliktidest.\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks korraldada <strong>loominguliste digioskuste koolitusi <\/strong>(kohanemisprogrammi osana v\u00f5i eraldi konkursip\u00f5hise v\u00f5i vabatahtliku koolitusena). Sisser\u00e4ndajad suhtlevad omavahel suhtlusmeedias tihedasti ning saadavad edasi s\u00f5numeid. Igasugune \u00e4revust ja trotsi v\u00f5i diskrimineerimise tunnet tekitav vm negatiivne info uue asukohamaa v\u00f5imuesindajate ja\/v\u00f5i enamusr\u00fchma liikme poolt saab suhtlusmeedias tugeva v\u00f5imenduse. Uuringud on n\u00e4idanud, et loominguline visuaalne enesev\u00e4ljendus, eriti juhul, kui see on esitatud l\u00e4bi huumoriprisma (meemid, kollaa\u017eid jm omalooming), loob v\u00f5imaluse \u201edigitaalseks ventilatsiooniks\u201c ja\/v\u00f5i juhib t\u00e4helepanu tegeliku olukorra ambivalentsusele ja komplekssusele (1, 18). Need tulemid v\u00f5ivad leevendada valmisolekut astuda otsesesse konfrontatsiooni: nt jagatakse meemi v\u00f5i postitatakse emotikon, selmet kirjutada argessiivne kommentaar. Loomingulised digioskused v\u00f5imaldavad autoritel koguda sotsiaalset kapitali ning neid on omakorda v\u00f5imalik kasutada vahendajatena oma kogukonna\/v\u00f5rgustiku tasandil.\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Oluline on koolitusprogrammides <strong>ruumilise segregatsiooni v\u00e4ltimine ja kohalikega suhete loomine. <\/strong>Pakkudes koolitusi (liidriprogramm, loomingulised digioskused), mis on atraktiivsed ka kohalikele, v\u00f5iks tuua igasse \u00f5pper\u00fchma sisse ka kohalikke, kes on huvitatud sisupakkumisest ja valmis v\u00f5\u00f5rkeeles \u00f5ppima.\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja ja pakkuda <strong>virtuaalseid ettev\u00f5tluskoolitusi laiemale osalejate ringile.<\/strong> Kuna siin puudub individuaalne t\u00f6\u00f6 ning osalejatele pakutakse standardiseeritud sisu (salvestatud \u00f5ppematerjalid, testid jm), v\u00f5ib sisenemisl\u00e4vi olla madal.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Uustulija tugevuste \u00e4ratundmine\" name=\"Uustulija%20tugevuste%20%C3%A4ratundmine\"><u><strong><span style=\"font-size:16px\">Uustulija tugevuste \u00e4ratundmine ning rakendusv\u00f5imaluste leidmine<\/span><\/strong><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uustulija ei pruugi Eestis leida oma tugevustele ja v\u00f5imalustele vastavat rakendust, sest tal puuduvad kohalikud v\u00f5rgustikud ning teadmine\/keeleoskus, et v\u00f5imalusi \u00fcles leida. Seda on toodud v\u00e4lja nt uustulijate vabatahtliku osaluse \u00fche p\u00f5hilise takistusena, mis ei v\u00f5imalda rakendada potentsiaali ega aidata kaasa l\u00f5imumisele (<a data-url=\"https:\/\/www.siseministeerium.ee\/sites\/default\/files\/dokumendid\/Uuringud\/Kodanikuyhiskond\/2019_vabatahtlik_tegevus.pdf\" href=\"https:\/\/www.siseministeerium.ee\/sites\/default\/files\/dokumendid\/Uuringud\/Kodanikuyhiskond\/2019_vabatahtlik_tegevus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">K\u00e4ger et al., 2019<\/a>). Tuleks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu infovahetusele ning luua vastastikust kasu v\u00f5imaldav <strong>veebikeskkond, mis vahendab kogemusn\u00f5ustamise, t\u00f6\u00f6 ja vabatahtliku t\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusi <\/strong>(v\u00f5ib sarnaneda n\u00e4iteks Helpific\u2019u portaaliga, kus oma abi pakub ka mitu uustulijat).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uustulijatel ja eriti nt kaaslastena Eestisse saabujatel on sageli ajaressurssi, mida rakendada <strong>vabatahtlikus tegevuses<\/strong>. See on v\u00e4ga hea viis leida kogukond ning tunda end v\u00e4\u00e4rtuslikuna. Eesti keelt mitteoskavate inimeste vahendamine n\u00f5uab eraldi t\u00e4helepanu, nt vabatahtlikuks t\u00f6\u00f6ks sobivate organisatsioonide ja inimeste n\u00f5ustamist ning vabatahtlikkuse soovide ja v\u00f5imaluste (nt keelen\u00f5uded) kokku kogumist ja uustulijale vahendamist.\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks luua spetsiaalne <strong>t\u00f6\u00f6ampsude keskkond sisser\u00e4nnanutele<\/strong>, mis vahendaks firmade ja eraisikute l\u00fchiajalisi t\u00f6\u00f6pakkumisi. Selle peamine eesm\u00e4rk on uustulijate suhtlusoskuste edendamine. Seda tuleks positsioneerida ja kommunikeerida just suhtluskogemuse andjana (kaudne eeskuju on nt talgute kommunikatsioon, kus lihtne f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6 on raamistatud hoopis sotsiaalset v\u00e4\u00e4rtust loovana). T\u00f6\u00f6pakkujaid v\u00f5iks \u00fcles kutsuda \u00fchinema hea tahte lubadusega pakkuda uustulijatele lisaks t\u00f6\u00f6le ka v\u00f5imalus omandada minimaalsel m\u00e4\u00e4ral kohalikku keelt (nt selgitades t\u00f6\u00f6operatsioone, nimetades t\u00f6\u00f6ks vajalikke asju ja taristu objekte kohalikus keeles).\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px\">\n\to\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tuleks luua n-\u00f6 <strong>sisser\u00e4ndajatest argikultuuri kogemusn\u00f5ustajate programm.<\/strong> Kogemusn\u00f5ustajad v\u00f5iks olla suunatud eelk\u00f5ige kohalikele elanikele, kes seoses oma majandustegevusega, hariduslike vajadustega vm p\u00f5hjusel vajavad baasteadmisi m\u00f5ne v\u00e4lisriigi argielu korralduse, normide, reeglite, suhtluspraktikate jms kohta. See ei eelda valdkondlikku (sh keelelist v\u00f5i kultuurilist) eksperditeadmist, vaid n-\u00f6 argikogemust, mis on k\u00f5igil olemas, k\u00e4elisi oskusi jms, mis on l\u00e4hte\u00fchiskonnas elades omandatud. Kogemusn\u00f5ustajad saavad tehnilise suhtlusplatvormi ja n\u00f5ustamistehnilise baaskoolituse, soovi korral saavad nad \u00fchineda kogemusn\u00f5ustajate teenuseid tutvustava programmiga. Tutvustav programm loob suhteid huvipooltega (eksportijad, toote- ja teenusedisainerid, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, \u00f5petajad, meditsiinipersonal, T\u00f6\u00f6tukassa ja KOVi t\u00f6\u00f6tajad jt), kes v\u00f5ivad professionaalsete ja eraeluliste probleemide lahendamiseks v\u00f5i projektide l\u00e4biviimisel v\u00e4lismaalasest kogemusn\u00f5ustajat vajada.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a id=\"Konflikti v\u00e4ltimine ja ohu hindamine\" name=\"Konflikti%20v%C3%A4ltimine%20ja%20ohu%20hindamine\"><u><span style=\"font-size:16px\"><strong>Konflikti ja radikaliseerumise v\u00e4ltimine ja ohu hindamine<\/strong><\/span><\/u><\/a>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 H\u00e4sti toimivad kontaktid uussisser\u00e4ndaja ja kohalike vahel ning kogukonnatunde tekkimine on parim v\u00f5imalus konflikte ja v\u00f5imalikku radikaliseerumist ennetada.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Etniliste ja immigratsioonist tingitud konfliktide v\u00e4ltimiseks on oluline pidevalt <strong>monitoorida etnilise konflikti riski ohtu Eestis<\/strong>, metoodika selleks on RITA projekti jooksul v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/nahkur_jt_2020_etnilise_konflikti_riski_indeksist.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/nahkur_jt_2020_etnilise_konflikti_riski_indeksist.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Nahkur et al., 2020<\/a>). Konfliktioht v\u00f5ib ootamatult suureneda ehk eskaleeruda (nt majanduslike, poliitiliste jm s\u00fcndmuste t\u00f5ttu). Sellisteks puhkudeks tuleb <strong>luua olukorra kiire monitoorimise v\u00f5imekus ja reageerimise strateegia.<\/strong>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Riskide hindamisel tasub arvestada, et tunnetatud oht enda kultuurile, majanduslikule toimetulekule ja muudele ressurssidele on oluline konfliktide allikas nii kohalike kui ka immigrantide seisukohast. K\u00f5ik ministeeriumid peaksid <strong>anal\u00fc\u00fcsima oma vastutusalas sellise ohu olukorra tekkimise olukordi<\/strong> ning nendega teadlikult tegelema (nt v\u00f5iks ministeeriumide\u00fcleselt luua selliste olukordade lahendamise s\u00fcsteemi).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00e4ga oluline riskide allikas on <strong>tunnetatud ebav\u00f5rdne kohtlemine ja diskrimineerimine<\/strong>. Eestis on seda eriti palju eelk\u00f5ige venekeelse elanikkonnaga kohalikes omavalitsustes. Soovitame regulaarselt teha vastavaid uuringuid ning tegelda ebav\u00f5rdsuse ja diskrimineerimise v\u00e4hendamisega, sh selle subjektiivse osaga.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Suuremaks konfliktiriski allikaks on <strong>v\u00e4hese empaatiav\u00f5imega v\u00e4ga tugeva etnilise (v\u00f5i muu) identiteediga r\u00fchmad<\/strong>. Nende r\u00fchmadega tuleb teadlikumalt tegeleda (monitoorimine, oskuste arendamine jne) ning r\u00fchmav\u00e4list sallivust nendes gruppides suurendada.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ennetamaks sisser\u00e4nde negatiivseid tagaj\u00e4rgi (radikaliseerumine, polariseerumine, v\u00e4givaldsed konfliktid), on vaja tagada koolitusv\u00f5imekus v\u00f5imalike riskin\u00e4itajate varajaseks m\u00e4rkamiseks (eelk\u00f5ige koolipersonal, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, politseiametnikud) (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_2018_polariseerumise_ja_radikaliseerumise_ulevaade.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_2018_polariseerumise_ja_radikaliseerumise_ulevaade.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Maasing, 2018<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>\n\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2015. aastal, Euroopa r\u00e4ndekriisi puhkedes muutusid hoiakud eestikeelses sotsiaalmeedias migrantide suhtes m\u00e4rgatavalt negatiivsemaks (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_uuring_hoiakud_online_kk.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_uuring_hoiakud_online_kk.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Salvet, 2020a<\/a>). Eelk\u00f5ige kasvas n\u00f5rgalt negatiivsete hoiakute osakaal, kuid v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka tugevalt negatiivsete protsent. Kuigi r\u00e4nnet ja migrante k\u00e4sitletavate postituste arv on hilisematel aastatel m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud, on negatiivsete postituste osakaal p\u00fcsinud k\u00fcllaltki suurena (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_uuring_hoiakud_online_kk.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_uuring_hoiakud_online_kk.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Salvet, 2020a<\/a>).<strong> Seet\u00f5ttu tuleks hoiakuid migrantide suhtes sotsiaalmeedias regulaarselt monitoorida<\/strong>, et tuvastada v\u00f5imalikke muutusi, nt negatiivsete hoiakute s\u00fcvenemist (vt <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_metoodika_online_kk.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_metoodika_online_kk.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\"><em>online<\/em>-kogukondade hoiakute kaardistamise juhendit (Salvet, 2020b<\/a>)). Selleks tuleks otsis\u00f5nade abil (nt \u201epagulane\u201c, \u201ep\u00f5genik\u201c, \u201esisser\u00e4ndaja\u201c, \u201eas\u00fc\u00fclitaotleja\u201c, \u201evarjupaigataotleja\u201c) kaardistada avalikud Facebooki lehed, koguda asjakohased postitused ning anal\u00fc\u00fcsida neid s\u00f5ltuvalt valimi suurusest kas meelestatusanal\u00fc\u00fcsi ja teema mudeldamise v\u00f5i standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi abil (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_metoodika_online_kk.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_metoodika_online_kk.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Salvet, 2020b<\/a>).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<hr>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"border: medium none;margin-bottom: 6pt;text-align: center\">\n\t<a id=\"Viited\" name=\"Viited\"><u><span style=\"font-size:16px\"><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Viited<\/span><\/span><\/b><\/span><\/u><\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\tBeilmann, M., Narusson, D., Ilisson, K., Uibu, M. (2019). <a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/beilmann_jt_2019_valispraktikate_kaardistus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Rahvusvaheline kogukondade teenuste-praktikate kaardistus l\u00e4htuvalt kogukondlike ja sotsiaalsete suhete kujundamise potentsiaalist. RITA-r\u00e4nne projekti uuringu \u00fclevaade<\/a>.\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Cachia, R., &amp; Jariego, I. M. (2018). Mobility types, transnational ties and personal networks in four highly skilled immigrant communities in Seville (Spain). Social Networks, 53, 111\u2013124.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Danzer, A. M., &amp; Yaman, F. (2013). Do ethnic enclaves impede immigrants\u2019 integration? Evidence from a quasi-experimental social-interaction approach. Review of International Economics, 21(2), 311\u2013325.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Dekker, R., Belabas, W., &amp; Scholten, P. (2015). Interethnic contact online: Contextualising the implications of social media use by second-generation migrant youth. Journal of Intercultural Studies, 36(4), 450\u2013467.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Dribe, M., &amp; Lundh, C. (2008). Intermarriage and immigrant integration in Sweden: An exploratory analysis. Acta Sociologica, 51(4), 329\u2013354.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Fraser, E., Thirkell, A., &amp; McKay, A. (2003). Tapping into Existing Social Capital: Rich Networks, Poor Connections. Social Development Direct. London, DFID, Department for International Development.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Gilchrist, A. (2019). The Well-Connected Community 3E: A Networking Approach to Community Development. Policy Press.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Juzefovi\u010ds, J., &amp; Vihalemm, T. (2020). Digital humor against essentialization: Strategies of Baltic Russian-speaking social media users. Political Geography, 81, 102204.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">K\u00e4ger, M., Lauring, M., Pert\u0161jonok, A., Kaldur, K., &amp; Nahkur, O. (2019). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/www.siseministeerium.ee\/sites\/default\/files\/dokumendid\/Uuringud\/Kodanikuyhiskond\/2019_vabatahtlik_tegevus.pdf\" href=\"https:\/\/www.siseministeerium.ee\/sites\/default\/files\/dokumendid\/Uuringud\/Kodanikuyhiskond\/2019_vabatahtlik_tegevus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Balti Uuringute Instituut.<\/a><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\"> <\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Linno, M. (2018). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/linno_tp5_noorsootoo_ja_loimumine.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/linno_tp5_noorsootoo_ja_loimumine.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Noorsoot\u00f6\u00f6 v\u00f5imalused kogukondade l\u00f5imumisel sisser\u00e4nde taustaga inimeste toetamiseks. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Maasing, H. (2018). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_2018_polariseerumise_ja_radikaliseerumise_ulevaade.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/maasing_2018_polariseerumise_ja_radikaliseerumise_ulevaade.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Polariseerumise ja radikaliseerumise ennetamine\u2014Kohaliku omavalitsuse koost\u00f6\u00f6 kogukondadega ja kooliga. RITA-r\u00e4nne projekti kirjandus\u00fclevaade.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Nahkur, O., Ainsaar, M., Maasing, H., &amp; Roots, A. (2020). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/nahkur_jt_2020_etnilise_konflikti_riski_indeksist.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/nahkur_jt_2020_etnilise_konflikti_riski_indeksist.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Etnilise konflikti riski indeks. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Narusson, D. (2020). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/skk.ee\/fileadmin\/media\/pildid\/uudised\/REGIONAALARENG-Dagmar-Narusson-kogukonna-arenemine-ankurkogukonnaks-voimaldab-isearanis-laia-haaret-Tanane-leht.pdf\" href=\"https:\/\/skk.ee\/fileadmin\/media\/pildid\/uudised\/REGIONAALARENG-Dagmar-Narusson-kogukonna-arenemine-ankurkogukonnaks-voimaldab-isearanis-laia-haaret-Tanane-leht.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Dagmar Narusson: Kogukonna arenemine ankurkogukonnaks v\u00f5imaldab ise\u00e4ranis laia haaret. Postimees, 16\u201317.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Narusson, D., &amp; Uibu, M. (2019). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_jt_2019_uussisserandajate_ja_koolide_kogemused_kval.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Sotsiaalsete kogukondade kujundamise v\u00f5imalused Eestis: Koolide ja uussisser\u00e4ndajate kogemused. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Narusson, D., Uibu, M., Beilmann, M., &amp; Tamberg, M. (2018). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_et_al_2018_tp5_kogukonda_loimumise_projektide_ulevaade.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/narusson_et_al_2018_tp5_kogukonda_loimumise_projektide_ulevaade.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u00dcle-Eestiliste l\u00f5imumise projektide kaardistus l\u00e4htuvalt kogukondlike ja sotsiaalsete suhete kujundamise potentsiaalist. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Praakli, K., &amp; Klaas-Lang, B. (2020). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">T\u00e4iskasvanud uussisser\u00e4ndajate eesti keele \u00f5pitee mudel REDEL. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid (t\u00f6\u00f6pakett 6).<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\tRoots, A, Kaldur, K. (2020) <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/roots_loimumisindeksid.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Uussisser\u00e4ndajate l\u00f5imumise m\u00f5\u00f5tmine l\u00f5imumisindeksite abil erinevates Eesti piirkondades ja Eestis tervikuna. RITA-r\u00e4nne projekti uuringu \u00fclevaade. <\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Salvet, S. (2018a). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_immobiilsete_elanikeruhmade_sotsiaalmeediakasutus.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_immobiilsete_elanikeruhmade_sotsiaalmeediakasutus.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">(Im)mobiilsete elaniker\u00fchmade sotsiaalmeediakasutus ja identiteet. Uuringu \u00fclevaade. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Salvet, S. (2018b). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_online_kogukond_kokkuvote_luhike.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2018_online_kogukond_kokkuvote_luhike.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Online-kogukondade roll r\u00e4ndemustrite kujunemisel. Kirjandus\u00fclevaade. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid<\/a><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Salvet, S. (2020a). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_uuring_hoiakud_online_kk.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_uuring_hoiakud_online_kk.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Hoiakud r\u00e4nde ja migrantide suhtes eestikeelsetes sotsiaalmeediapostitustes. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Salvet, S. (2020b). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_metoodika_online_kk.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/salvet_2020_metoodika_online_kk.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kuidas koguda ja anal\u00fc\u00fcsida Facebooki postitusi? Online-kogukondade hoiakute kaardistamise juhend. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Tilga, K. (2020). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/leht.postimees.ee\/7130501\/kairi-tilga-demokraatia-vajab-raamatukogusid\" href=\"https:\/\/leht.postimees.ee\/7130501\/kairi-tilga-demokraatia-vajab-raamatukogusid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kairi Tilga: Demokraatia vajab raamatukogusid.<\/a><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\"> <\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Ting-Toomey, S., &amp; Dorjee, T. (2018). Communicating across cultures. Guilford Publications.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Uibu, M., &amp; Narusson, D. (2020). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/uibu_jt_2020_rita-koosloome_soovitused.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kuidas kaasata kogukonnas erinevaid osapooli? Kuidas kasutada koosloomelisi meetodeid ja viia l\u00e4bi koosloome t\u00f6\u00f6tubasid? RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Vihalemm, T., &amp; Juzefovics, J. (2020). <\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/265\/vihalemm_jt_2020_rita_hargmaisuse_kokkuv6te.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Rahvusvaheline kogemus hargmaiste praktikate kasutamisel kohaliku l\u00f5imumise tugevdajana. RITA-R\u00c4NNE projekti materjalid.<\/a>\n<\/p>\n<p style=\"border:none;margin-bottom:6.0pt;text-align:justify\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:106%\">Vihalemm, T., Seppel, K., &amp; Leppik, M. (2020). Russians in Estonia: Integration and translocalism. In Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections. (pp. 251\u2013292). Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tulemused L\u00f5imumise n\u00e4itajad ja p\u00f5hisoovitused Sotsiaalsete kontaktide olulisus Kogukonna arendamine Kogukondliku h\u00f5lbustaja roll Olemasolevate ressursside kasutamine l\u00f5imumise toetamiseks Uustulijate tugevuste kui ressursi rakendamine ja arendamine Uustulija tugevuste \u00e4ratundmine ning rakendusv\u00f5imaluste leidmine Konflikti ja radikaliseerumise v\u00e4ltimine ja ohu hindamine Viited \u00a0 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":496,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/496"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}