{"id":49,"date":"2024-04-04T03:59:25","date_gmt":"2024-04-04T00:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/teine-toopakett\/"},"modified":"2024-04-04T04:00:19","modified_gmt":"2024-04-04T01:00:19","slug":"teine-toopakett","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/teine-toopakett\/","title":{"rendered":"2. T\u00f6\u00f6pakett: r\u00e4nne ja t\u00f6\u00f6turg"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate v\u00f5imaluste anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinev lahendusteede kaardistus, kuidas kompenseerida r\u00e4ndega rahvastiku vananemisest ja v\u00e4henemisest ning tootlikkuse t\u00f5stmise vajadusest tulenevaid muutusi t\u00f6\u00f6turul. Ilma lahendusteede anal\u00fc\u00fcsita ei saa teha kaalutletud otsuseid. Eesti t\u00f6\u00f6turu \u00fcks teravamaid ja prognoositavalt s\u00fcvenevaid probleeme on kasvav struktuurne t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus.\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus erineb oluliselt ametialade l\u00f5ikes, kuid problemaatilised on peaaegu k\u00f5ik valdkonnad. Suurem puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5ib tulevikus olla IKT spetsialistide, tervishoiu keskastme spetsialistide, metalli- ja masinat\u00f6\u00f6stuse oskust\u00f6\u00f6tajate, seadme- ja masinaoperaatorite, aga ka mootors\u00f5idukite juhtide ja lihtt\u00f6\u00f6liste osas. \u00dcheski seni tehtud \u00fclevaates ei ole t\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsitud r\u00e4ndega seotud v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6turu probleemidega tegelemiseks ega erinevate lahendusteede komplementaarsust.\n<\/p>\n<p>\n\tUuringus tuleb arvestada erinevaid r\u00fchmi: sisser\u00e4ndajad (tippspetsialistid ja oskust\u00f6\u00f6j\u00f5ud); sunnitud sisser\u00e4ndajad sh pagulased; v\u00e4ljar\u00e4ndajad (sh erit\u00e4helepanu all muu emakeelega noored); pendelr\u00e4ndes osalejad; nii potentsiaalsed kui tegelikud tagasir\u00e4ndajad; \u00f5ppe eesm\u00e4rgil r\u00e4ndajad; eri r\u00fchmade pereliikmed.<strong>\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Uurimist\u00f6\u00f6 taust <\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0T\u00f6\u00f6j\u00f5ud moodustab osa rahvastikust, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tajaskonna suurust ja koostist kujundavad olulisel m\u00e4\u00e4ral demograafilised alusprotsessid (s\u00fcndimus, suremus ja r\u00e4nne). Eesti puhul on nende protsesside m\u00f5ju olnud alates 1990. aastatest olnud t\u00f6\u00f6j\u00f5u hulka v\u00e4hendav. T\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduj\u00e4\u00e4gi leevendamiseks on k\u00f5ige \u00fcldisemalt neli v\u00f5imalust:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tS\u00fcndimuse suurendamine\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSisser\u00e4nne\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tT\u00f6\u00f6turu h\u00f5ivamata ressursside kasutamine, ehk mittet\u00f6\u00f6tava elanikkonna rakendamine. Silmas peetakse erinevaid t\u00f6\u00f6turu meetmeid nii mitteaktiivsuse kui t\u00f6\u00f6tuse v\u00e4hendamiseks.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t\u00dcldine tootlikkuse t\u00f5stmine nii tootmise digitaliseerimise, automatiseerumise kui ka l\u00f5pptoodangu lisandv\u00e4\u00e4rtuse kasvatamise l\u00e4bi.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tK\u00e4esolevas projekti uurimisperiood on 2018-2030 ning ehk isegi kui t\u00e4na s\u00fcndimus oluliselt kasvab, ei j\u00f5ua enamike neist lastest veel aastaks 2030 t\u00f6\u00f6turule ehk s\u00fcndimus aitab leevendada pikaajalisi rahvastikuprobleeme, mitte aga l\u00e4hik\u00fcmnendite t\u00f6\u00f6turuprobleeme. Tootlikkus t\u00f5stmine on keeruline teema, mis vajab omaette majandusteaduslikku uurimisprojekti ning v\u00e4ljub k\u00e4esoleva projekti t\u00f6\u00f6turu anal\u00fc\u00fcsi raamistikust. K\u00fcll aga toetume t\u00f6\u00f6turu anal\u00fc\u00fcsimisel nii OSKA-le, mis k\u00e4sitleb t\u00f6\u00f6tamist m\u00f5jutavaid tulevikusuundumusi maailmas ning anal\u00fc\u00fcsib nende m\u00f5ju Eesti t\u00f6\u00f6turule, sh digitaliseerimise ja automatiseerumise m\u00f5ju erinevatele ametitele l\u00e4hik\u00fcmnenditel.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<strong>T\u00f6\u00f6paketi eesm\u00e4rk<\/strong> on eelk\u00f5ige selgitada t\u00f6\u00f6turuga seotud probleemide lahendamise v\u00f5imalusi r\u00e4nde abil ning teataval m\u00e4\u00e4ral ka mittet\u00f6\u00f6tava elanikkonna suurema kaasamise abil. Anal\u00fc\u00fcsime ka mittet\u00f6\u00f6tavaid inimesi, kuid siinkohal tuleb arvestada, et Eestis on majanduslik aktiivsus k\u00f5rge ja t\u00f6\u00f6puudus madalal ehk t\u00f6\u00f6turu sisemised ressursid on suures osas juba kasutusele v\u00f5etud. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4bki k\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6paketi keskseks teemaks r\u00e4nde ja t\u00f6\u00f6turu seoste anal\u00fc\u00fcsimine, sest just r\u00e4ndes n\u00e4hakse keskset rolli t\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse leevendamisel (Raasuke 2016).\n<\/p>\n<p>\n\tEesti r\u00e4ndesaldo on viimasel kahel aastal olnud positiivne ning saabujate seas v\u00f5ib eristada nelja r\u00fchma inimesi (Tammur jt 2017). <strong>Esiteks<\/strong> p\u00f6\u00f6rduvad koju tagasi Eestist v\u00e4ljar\u00e4nnanud inimesed, moodustades viimastel aastatel ligikaudu poole Eestisse tulijaist. Eestist lahkuvad peamiselt madalapalgalised ning seet\u00f5ttu on neid enam ka tagasir\u00e4ndajate hulgas v\u00f5rreldes nende Eesti elanikega, kellel v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tamise kogemus puudub (Tverdostup ja Masso 2017).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<strong>Teise r\u00fchma<\/strong> moodustavad endise N\u00f5ukogude Liidu aladelt, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast saabujad. Nemad moodustavad tulijatest \u00fcldjoontes kolmandiku. Just kolmandate riikidega on Eesti r\u00e4ndesaldo alates EL \u00fchinemisest positiivne ehk sealt tullakse meile rohkem, kui meilt sinna lahkutakse. Eestis varasema r\u00e4ndepoliitika m\u00f5jul, mis n\u00f5udis 1,24 kordse keskmise palga maksmist t\u00f5i Eestisse peamiselt tippspetsialistide. T\u00e4naseks on Eesti r\u00e4ndepoliitika muutunud leebemaks ning n\u00f5utav on keskmise palga maksmine.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<strong>Kolmanda r\u00fchma<\/strong> moodustavad Euroopa Liidust tulijad, kelle arv k\u00f5igub aastati ja moodustab praegu ligikaudu k\u00fcmnendiku. Sisepiirideta Euroopa Liidus tullakse teistest liikmesriikidest Eestisse nii t\u00f6\u00f6le kui ka \u00f5ppima, aga j\u00e4rgnetakse ka Eestist p\u00e4rit elukaaslasele. Neljanda r\u00fchma moodustavad mujalt maailmast saabujad, keda on ka ligikaudu k\u00fcmnendik. Saabujate arv on v\u00e4ike, aga p\u00e4ritolu v\u00e4ga kirju: Eestisse tullakse k\u00f5ikidest maailmajagudest.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00a0<\/strong><strong>Uuenduslikkus<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0K\u00e4esolev t\u00f6\u00f6pakett t\u00e4idab olulise vahel\u00fcli roll OSKA t\u00f6\u00f6turu anal\u00fc\u00fcsi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi t\u00f6\u00f6turu prognoosi vahel. OSKA anal\u00fc\u00fcsib eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6j\u00f5u n\u00f5udlusest l\u00e4htuvaid Eesti t\u00f6\u00f6turu tulevikuvajadusi, mis on sisendiks k\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6paketi r\u00e4ndesuundumuste anal\u00fc\u00fcsile ja r\u00e4ndepoliitika kujundamisele. Meie poole koostatav r\u00e4ndeprognoos on omakorda sisendiks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt teostavale t\u00f6\u00f6j\u00f5u prognoosile, samuti k\u00e4esoleva projekti TP3 raames koostatavale r\u00e4nde tulu-kulu mudelile. T\u00e4na ei v\u00f5ta MKM prognoosid r\u00e4nnet arvesse.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0Kokku peaksid erinevad uuringud ja prognoosid \u2013 olemasolevad OSKA ja MKM prognoosid ning RITA projekti raames tehtav r\u00e4ndeprognoos ning r\u00e4nde tulu-kulu mudel \u2013 moodustama d\u00fcnaamilise mudeli, kus erinevaid sisendeid on v\u00f5imalik kohandada muutunud majandusolukorrale ning muutunud r\u00e4ndevoogudele. See mudel v\u00f5tab arvesse ka t\u00f6\u00f6alast pendelr\u00e4nnet, l\u00e4htudes Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuringu ja mobiilpositsioneerimise andmetest ning Eestisse tagasir\u00e4nde potentsiaali. Selleks viiakse t\u00f6\u00f6paketi raames l\u00e4bi Soomes elavates eestlaste k\u00fcsitlusuuring. Uuringu valimis aluseks on Soome rahvastikuregistri andmed (sisaldavad ka inimeste kontakttelefoni, vt Anniste ja Tammaru 2015), k\u00fcsitlus ise viiakse l\u00e4bi Eestist telefonik\u00fcsitlusena.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0T\u00f6\u00f6paketi r\u00e4nde- ja t\u00f6\u00f6turu anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hineva t\u00f6\u00f6 tulemuseks on kaks olulist teadusarenduslikult uuenduslikku v\u00e4ljundit.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00a0R\u00e4ndekalkulaator<\/strong>. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga m\u00f5ne aja tagant uuendatakse. Meie poolt v\u00e4lja arendatav r\u00e4ndekalkulaator on d\u00fcnaamiline instrument\/t\u00f6\u00f6vahend, mis v\u00f5imaldab kiiresti ja lihtsalt l\u00e4bi m\u00e4ngida erinevad t\u00f6\u00f6turu ja r\u00e4nde, aga ka s\u00fcndimuse stsenaariumid ning prognoosida nende m\u00f5ju t\u00f6\u00f6ealise rahvastiku muutusesse.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00a0Uuendusliku r\u00e4nde punktis\u00fcsteemi alused.<\/strong> T\u00e4na kasutava maailma riigid kahte liiki r\u00e4ndepoliitikaid, mis l\u00e4htuvad kas t\u00f6\u00f6andjate t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadusest v\u00f5i l\u00f5imumisv\u00f5imekusest (punktis\u00fcsteem). Esimest liiki r\u00e4ndepoliitika on tavap\u00e4rane Euroopas, teist liiki aga P\u00f5hja-Ameerikas (Asari jt 2017). R\u00e4ndepoliitika valikud ei pea olema aga mustvalged. Seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsime p\u00f5hjalikult erinevate riikide r\u00e4ndepoliitikate aluseid, mille alusel pakume v\u00e4lja uuendusliku ja Eesti t\u00f6\u00f6turu vajadusi ja l\u00f5imumise probleeme arvestava punktis\u00fcsteemi, mis arvestab ka t\u00f6\u00f6andjate t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadusi.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Uurimisk\u00fcsimused, millele vastuseid otsitakse<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tMillised muutused toimuvad Eesti t\u00f6\u00f6turul tulenevalt maailmamajanduse arengutest, Eesti r\u00e4ndest ja Eesti demograafilistest muutustest aastatel 2018-2030?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMillised muutused on toimunud ajaga Eestist v\u00e4lismaale (peamiselt Soome) suunduvas pendelr\u00e4ndes?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tKui suureks kujuneb aastatel 2018-2030 Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduj\u00e4\u00e4k erinevate r\u00e4ndestsenaariumite korral?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMillises mahus on t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00e4henemine kompenseeritav siseriiklike meetmetega?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMillise osa t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadusest saaks katta erinevate sisser\u00e4nde liikidega (r\u00e4ndevood, saabujate r\u00fchmad)?\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMillised on riigi soovitud r\u00e4nde- ja t\u00f6\u00f6turuarengute realiseerimiseks vajalikud ja v\u00f5imalikud poliitikameetmed?\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate v\u00f5imaluste anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinev lahendusteede kaardistus, kuidas kompenseerida r\u00e4ndega rahvastiku vananemisest ja v\u00e4henemisest ning tootlikkuse t\u00f5stmise vajadusest tulenevaid muutusi t\u00f6\u00f6turul. Ilma lahendusteede anal\u00fc\u00fcsita ei saa teha kaalutletud otsuseid. Eesti t\u00f6\u00f6turu \u00fcks teravamaid ja prognoositavalt s\u00fcvenevaid probleeme &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":138,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/138"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":428,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/428"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ranne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}