{"id":74,"date":"2024-04-04T07:00:23","date_gmt":"2024-04-04T04:00:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/5-2\/"},"modified":"2024-04-19T15:22:16","modified_gmt":"2024-04-19T12:22:16","slug":"5-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/5-2\/?lang=et","title":{"rendered":"Milliseid harjutusi ja meetodeid kasutada, et \u00e4\u00e4rmuslust ennetada?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tHaridust\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline valida neid harjutusi v\u00f5i tegevusi, mis toetavad \u00e4\u00e4rmusluse ennetamist ja on sobilikud minu (\u00fcli)\u00f5pilastega. J\u00e4rgnev l\u00fchiloeng teeb \u00fclevaate v\u00f5imalikest harjutuste t\u00fc\u00fcpidest ja n\u00e4idetest, mida maailmas kasutatakse.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a23c59c08530-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a23c59c08530-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a23c59c08530-collapse\">TRANSKRIPTISOON<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a23c59c08530-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a23c59c08530-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Me oleme p\u00e4ris palju r\u00e4\u00e4kinud, miks kool on see koht, kus \u00e4\u00e4rmuslusest r\u00e4\u00e4kida. N\u00fc\u00fcd toome m\u00f5ned n\u00e4ited teistest riikidest, kuidas siis \u00e4\u00e4rmuslust klassiruumis k\u00e4sitletakse ja sellega ka loodetavasti seda ennetatakse ning t\u00e4nases l\u00fchiloengus k\u00e4sitleme punkti \u00fcks, mis on p\u00f5him\u00f5tted harjutustega tegevuste valimisel. Ehk siis mis on need asjaolud, mille j\u00e4rgi v\u00f5iks neid harjutusi v\u00f5i tegevusi valida. Ning punkt kaks proovi vastata k\u00fcsimusele, mis t\u00fc\u00fcpi harjutused ja tegevused on k\u00f5ige enam levinud. R\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd nendest p\u00f5him\u00f5tetest, mis on olulised harjutuste valimisel esmajoones midagi, mida me oleme korduvalt maininud kn kontekst. T\u00e4psemalt, et tuleb m\u00f5elda, mis on see riik, kus me oleme, kus me toimetame. Mis on selle riigi ajalugu, kui palju on teatud religiooni esindajaid, teatud\u00a0kultuuri esindajad ning muidugi ka see, et kas antud riigis on \u00e4\u00e4rmusluse v\u00f5i terroriaktidega seotud kogemuslugusid v\u00f5i s\u00fcndmuseid.\n\n<p>\n\tKindlasti tuleb arvesse v\u00f5tta ka ajastut, kus me oleme. Covidi pandeemia on midagi, mis on meile j\u00e4tnud ilmselt muutumatu j\u00e4lje ja see, kuidas me millestki r\u00e4\u00e4gime ja millest on vaja r\u00e4\u00e4kida, kuidas nende inimeste haavatavused, ebakindlused ja ka tegelikult puudulik allikakriitika v\u00e4lja l\u00f6\u00f6b, on hoopis midagi muud t\u00e4nases kontekstis, kui ta oli n\u00e4iteks enne Covidi aegset\u00a0aega. Samuti tuleb arvesse v\u00f5tta, mis on see kohalik kogukond, kes kooli \u00fcmbritseb ja kes \u00fcmbritsevad ka neid \u00f5pilasi,\u00a0kes koolis k\u00e4ivad. Kus need \u00f5pilased tulevad?\u00a0Mis on neile oluline? Kas need \u00f5pilased v\u00f5ib-olla tulevadki m\u00f5nest kogukonnast, kus \u00e4\u00e4rmuslus ja sellega seotud p\u00f5him\u00f5tted, s\u00fcmbolid v\u00f5i teod on normaliseeritud aktsepteeritud v\u00f5i mitte. Ja muidugi, et mis on need kohalikud probleemid on seal siis linna v\u00f5i linnaosa v\u00f5i valla v\u00f5i k\u00fcla puhul. Ning kas on pigem \u00fche v\u00f5i mitme kultuuri esindajaid, kas on pigem \u00fche v\u00f5i mitme religiooni esindajad v\u00f5i ei olegi religioonide esindajad? Ja nii edasi.\n<\/p>\n<p>\n\tHarjutuste valimisel tuleb kindlasti m\u00f5elda ka sellele, et kes on see \u00f5petaja, kes seda teeb. Milline mina, pedagoogina olen, milliseid meetodeid ma tavaliselt kasutan, milles ma tunnen ennast mugavalt ja milline on ka minu enda maailmavaade ja millised on need \u00f5pilased, kellest ..kellega me koos t\u00f6\u00f6tame. Ning mis on nii minu kui pedagoogi kui ka \u00f5pilaste jaoks tundlik teema ja mis ei ole. Kas on okei r\u00e4\u00e4kida terroriaktidest? Kas on okei r\u00e4\u00e4kida abordist? Kas on okei r\u00e4\u00e4kida identiteedist v\u00f5i, v\u00f5i pigem mitte? Ning v\u00e4ga oluline p\u00f5him\u00f5te, mida me ka loengutes sel n\u00e4dalal oleme veidi k\u00e4sitlenud, on see, et kas see harjutus v\u00f5i see viis v\u00f5i see meetod, mida me kasutame, kas on t\u00f5estatud v\u00f5i v\u00f5i mitte? Kas on selline t\u00f5estatud v\u00f5i katsetuslik l\u00e4henemine? Kas me teame, et ta suure t\u00f5en\u00e4osusega m\u00f5jub ja me teame, mis gruppidele, mis haavatuvustega inimestele ta ilmselt m\u00f5jub? V\u00f5i vastupidi, me peame seda katsetama ja seda m\u00f5jusis n\u00e4gema. Ning seejuures k\u00f5ige lihtsam ongi k\u00fcsida, et kas selle harjutuse juures on olemas muutuse teooria, theory of change?\u00a0Kas on paika pandud eesm\u00e4rk ja, ja siis need tegevused, mis peaksid seda konkreetset muutus mida ootame\u00a0toetama v\u00f5i mitte?\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tOluline on t\u00e4hele panna ka seda, et kas tegemist on \u00fchekordse v\u00f5i j\u00e4rjepideva tegevusega. Kas k\u00fclastatakse \u00fckskord n\u00e4iteks mingisugust p\u00fchakoda v\u00f5i mingisuguse organisatsiooni? Kas kutsutakse politseiametnik v\u00f5i m\u00f5ni teine inimene \u00fckskord k\u00fclla v\u00f5i see on selline j\u00e4rjepidev tegevus? N\u00e4iteks m\u00f5eldakse l\u00e4bi, kuidas demokraatia p\u00f5hit\u00f5dedega tutvumisnt, nende k\u00e4sitlemist konkreetsesse ainesse l\u00f5imida v\u00f5i konkreetsesse konkreetsetesse ainetesse sisse panna?\n<\/p>\n<p>\n\tMida peame kindlasti tajuma ja kogu aeg kuklas hoidma, on see, et ei ole kiireid lahendusi. Need probleemid, millest me r\u00e4\u00e4gime nagu radikaliseerumine ja, v\u00f5i m\u00f5ne organisatsiooniga liitumine, need ei ole probleemid m\u00f6\u00f6da \u00fcksnes \u00fcks organisatsioon, see t\u00e4hendab kool saaks korda teha. See ..see on v\u00e4ga pikaajaline protsess v\u00f5i need on v\u00e4ga pikaajalised protsessid ning on oluline, et erinevad osapooled oleksid kaasatud. Miks ma r\u00e4\u00e4gingi sellest, et kui \u00f5petaja p\u00e4riselt n\u00e4eb, et on vaja reageerida, et ta siis annakski n\u00e4iteks koolips\u00fchholoogile v\u00f5i kliinilise ps\u00fchholoogile, politseiametnikule info edasi, et \u00fcheskoos koos t\u00f6\u00f6tada selle kallal. Samuti kui kool tegeleb nende k\u00fcsimustega s\u00fcsteemselt, siis v\u00e4ga oluline on see, et antakse ka n\u00e4iteks poliitikaloojatele tagasisidet praktikate kohta, mis t\u00f6\u00f6tavad, mis ei t\u00f6\u00f6ta. Abivajaduste kohta teada, et muuta neid tegevusi s\u00fcsteemsemaks.\n<\/p>\n<p>\n\tNing nagu mainitud, v\u00e4ga oluline on oluliste koost\u00f6\u00f6partnerite kaasamine, on selleks siis KOV, vanemad, politsei, vaimse tervise spetsialistid v\u00f5i m\u00f5ned muud, l\u00e4htudes siis konkreetse noore v\u00f5i lihtsalt \u00f5pilase vajadustest.\n<\/p>\n<p>\n\tAga milliseid harjutusi siis kasutatakse? Ma toon v\u00e4lja viis erinevat t\u00fc\u00fcpi harjutusi, mis praegu on kasutuses. \u00dcks t\u00fc\u00fcp on uute teadmiste edasiandmisele keskenduvad harjutused. Teine t\u00fc\u00fcp on \u00f5pilaste m\u00f5ttemustritele viisidele keskenduvad harjutused. Ehk siis proovitakse leida viise, kuidas \u00f5pilased.. \u00f5pilastelt tekiksid uued m\u00f5ttemustrid ja viisid. Kuidas nad \u00f5piksid n\u00e4gema k\u00fcsimusi erinevate nurkade alt ja harjuksid vaatama teistest perspektiividest, selmet l\u00e4htuda sellest, millest ..ainult sellest, millest nad praegu l\u00e4htuvad. Kolmas t\u00fc\u00fcp\u00a0on \u00f5pilaste omavahelisele suhtlemisele keskenduvad, et toetada seda, et k\u00f5ik \u00f5pilased l\u00f5imuksid, et k\u00f5ik \u00f5pilased tunneksid ennast klassis ja koolikollektiivis mugavalt ja h\u00e4sti, et keegi oleks eemale surutud ja ka n\u00e4iteks kiusamise ohver. Ning on ka konkreetselt \u00f5petajatele ja nende oskustele-teadmistele keskenduvad harjutused. Ja samuti on selline t\u00fc\u00fcp nagu mitut eesm\u00e4rki t\u00e4itvad harjutused, kus siis proovitakse t\u00e4ita mitut v\u00e4ljatoodud eesm\u00e4rki.\n<\/p>\n<p>\n\tAntud loengus\u00a0ma k\u00e4sitlen k\u00fcllalt palju Walneri raportit, mis ilmus kahe tuhande kahek\u00fcmnendal aastal. Ta t\u00f6\u00f6tas l\u00e4bi erinevad harjutused, mis on praegu kasutuses ja tegigi sellise sellest sellise koond..koondraporti. Antud raport on v\u00e4lja toodud kasutatud ja soovitusliku kirjanduse nimekirjas ja kellel on huvi konkreetsete harjutuste kohta, siis ma soovitan sellega kindlasti tutvuda.\n<\/p>\n<p>\n\tNii. Aga mis on need harjutused, mis peaksid siis edasi andma uusi teadmisi? Peamiselt on selliste harjutuste eesm\u00e4rk anda uusi teadmisi, mis siis aitavad ennetada v\u00f5i t\u00f5kestada \u00e4\u00e4rmuslust ja ka\u00a0radikaliseerumist. Ehk siis antakse edasi tavaliselt teadmisi ajaloost ja nende kergk\u00e4ikudest, toetatakse kodanikuharidust, sallivust, kaasamist, aga ka n\u00e4iteks inim\u00f5igustest paremini arusaamist. Seega proovitakse l\u00e4htuda sellest, et kui inimesel on teadmised nendes komplekssetes valdkondades, siis ta teeb paremaid valikuid ja ta ei ole ka ise\u00a0nii haavatav. Selliste harjutuste v\u00f5i algatuste l\u00e4biviimisel sageli kasutatakse MT\u00dc v\u00f5i m\u00f5ne muu organisatsiooni abi. N\u00e4iteks MT\u00dc tuleb kooli v\u00f5i minnaksegi teise organisatsiooni juurde. Kuigi on ka koole ja l\u00e4henemisi, kes siis seda ise ellu viivad. Ja \u00fche n\u00e4itena sellisest \u00fchekordsest harjutusest v\u00f5i algatusest saame tuua Pakistani juhtumi, kus siis Pakistani \u00fcli\u00f5pilasteni koostati lendlehed kus oli infot \u00e4\u00e4rmusluse kohta. See p\u00f5him\u00f5te oli see, et kui me anname inimestele teadmisi, mis on \u00e4\u00e4rmuslus, mis ei ole \u00e4\u00e4rmuslus, mis on need lood ja narratiivid, millega \u00e4\u00e4rmuslased proovivad inimesi v\u00e4rvata, mis on need viisid, kuidas nad nendeni proovivad j\u00f5uda, siis nende teadmiste p\u00f5hjal, kui inimestel on need teadmised olemas, teevad \u00fcli\u00f5pilased ka paremaid valikuid. Ehk kui nad m\u00e4rkavad, et neid proovitakse v\u00e4rvata, siis nad ei saa v\u00e4rvatuks, sest nad teadvustavad, et okei, ma lugesin lendlehes selle kohta, ma teen parema valiku ja n\u00e4iteks anna politseile sellest m\u00e4rku. Antud harjutus puhul ei ole teada ta konkreetselt pikaajalist m\u00f5ju. See on olnud selline \u00fchekordne akt ning ning kindlasti oleks vaja kontrollida, et kas ka aasta,, kahe, viie p\u00e4rast need lendlehed t\u00f6\u00f6tasid v\u00f5i pigem oli see selline \u00fchekordne asi, mida peaks n\u00e4iteks tulevikus kordama.\n<\/p>\n<p>\n\tTeine n\u00e4ide teadmiste suurendamisest ja see kaudu ka siis vastupanu kasvatamisest tuleb K\u00f5rg\u00f5zstanist. Nimelt K\u00f5rg\u00f5stanis avati viiek\u00fcmne kuues koolis religioonikursus, kus r\u00e4\u00e4giti religiooni ajaloost. Eesm\u00e4rk oli anda \u00f5pilastele teadmisi erinevate religioonide kohta, aga ka r\u00e4\u00e4kida, et kuidas toimib ilmalik riik, mis on need p\u00f5hit\u00f5ed ja mis asi on usuvabadus, mis, mis asjad k\u00e4ivad usuvabaduse alla, mis asjad ei k\u00e4i usuvabaduse olla, kuidas islam v\u00f5i m\u00f5ni muu religioon k\u00e4ib kokku ilmaliku riigi ja selle juhtimisp\u00f5him\u00f5tetega. Ja antud n\u00e4ite puhul on meil olemas ka v\u00f5rdlusmaterjalid koolide kohta ja \u00f5pilaste kohta, kes said seda\u00a0kursust ja, ja ka nende kohta, kes ei saanud seda kursust. Nimelt teadlased siis suhtlesid ja palusid \u00f5pilastel nii pilootkoolidest, kes said seda kursust kui ka koolides, kus kursust\u00a0ei olnud t\u00e4ita teatud k\u00fcsimustikud. Ning tulemused t\u00f5id v\u00e4lja v\u00e4ga huvitavaid asju. Kuigi kursus keskendus siis n\u00e4iteks religioonidele, et r\u00e4\u00e4giti, mis asi on budism, mis asi on kristlus, r\u00e4\u00e4giti, kuidas sekulaarne riik v\u00f5iks toimida, siis pilootkoolide \u00f5pilastel on v\u00e4hem v\u00e4givallaga seotud uskumusi, k\u00e4itumisi kui \u00f5pilastel, kes seda kursust ei saanud. Samuti leiti, et pilootkoolide \u00f5pilased usuvad v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega, et v\u00e4givald on viis, kuidas saavutada j\u00f5udu ja m\u00f5juv\u00f5imu oma kogukonnas. Ehk siis kursuse l\u00e4binud \u00f5pilased tolereerivad v\u00e4givalda ja v\u00e4givalla kasutamist v\u00e4hem kui need, kes kursust ei saanud. V\u00f5ttes\u00a0arvesse seda, et \u00e4\u00e4rmuslus sageli muutub ohtlikuks, kui selle elluviimiseks kasutatakse v\u00e4givalda, on see v\u00e4ga oluline leid. Ning viimaks, et antud \u00f5pilased, kes siis said seda kursust, suurema t\u00f5en\u00e4osusega astuvad kogukonnas toimuv v\u00e4givalla vastu v\u00e4lja. Ehk siis on n\u00e4ha, et n\u00e4iteks religioonide \u00f5petamine v\u00f5ib toetada ka laiemalt siis mittev\u00e4givaldset\u00a0v\u00f5i v\u00e4givallatut kogukond, kogukonna elu ja laiemalt ka siis asjaajamist.\u2019\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Teine t\u00fc\u00fcp harjutusi, mida praktikas k\u00fcllalt sageli kasutatakse, keskenduvad siis \u00f5pilaste m\u00f5ttemustritele ja m\u00f5tlemisviisidele. Ja nende harjutuste eesm\u00e4rk on kasvatada \u00f5pilastes kriitilist m\u00f5tlemist ja seekaudu ka loomulikku vastupanu \u00e4\u00e4rmuslastele: nende v\u00e4rbamiskatsetele, nendele narratiividele ja nende ideoloogiatele. Ja huvitav n\u00e4ide, kuidas siis m\u00f5ttemustreid v\u00f5i m\u00f5tteviisi muuta on harjutus nimega Samoa\u00a0ring. Seda nii mitmeski koolis kasutatakse demokraatia harjutamiseks v\u00f5i demokraatia kogemiseks. T\u00e4psemalt siis tehakse nii-\u00f6elda demokraatialabor ja eesm\u00e4rk on harjutada toime tulla arvamuste paljusus. Kuidas \u00f5ppida siis elama demokraatlikus keskkonnas, kuidas saada hakkama demokraatlikke asjaajamisviisidega? Ning saama ringmeetodina, on p\u00e4ris huvitav. Sellel ei ole vahendajaid, moderaatorid, egoga l\u00e4biviijaid ning ta \u00f5pilased v\u00f5i osalejad peavadki siis moodustama kaks ringi. \u00dcks on sisemine ring ja teine v\u00e4limine ring sisenes siis ringis, olijatel on neli tooli ja ja siis need, kes on sisemises ringis istuvad nendel toolidel. Need, kes v\u00e4limises ringis, nemad v\u00f5ivad seista, k\u00f5ndida, istuda, muuta oma asukohta. Ning m\u00f5te ongi siis selles, et v\u00f5etakse mingisugune tundlik, aga demokraatiaga seotud k\u00fcsimus, ning arutatakse seda. Ja kui inimene soovib arutada ja v\u00f5tta s\u00f5na, siis ta tuleb sisemisse ringi. Kui sisemine ring on kinni ehk siis n\u00e4iteks m\u00f5ni tool on v\u00f5etud, ta astub v\u00f5i t\u00e4hendab, ta seisab siis m\u00f5ne tooli taha, ootab oma korda, et siis saaks oma arvamust avaldada. Ja nagu mainitud, et siis antud harjutust kasutatakse sageli just r\u00e4\u00e4kida demokraatiast, aga demokraatiaga seotud tundlikele vastuolulistel teemadel. Harjutus peaks siis\u00a0\u00fchelt poolt \u00f5petama seda, et demokraatias on kindlad suhtlemisviisid.suhtlemiskorrad, on teatud teatud kombed, mida me t\u00e4idame teiselt poolt aga ka see, et need, kes v\u00f5tavad s\u00f5na ja me kuulame neid \u00e4ra ja mitte ei aktsepteeri neid arvamusi, aga igal juhul\u00a0me v\u00f5tame seda arvesse, mis nad \u00fctlevad.\n<\/p>\n<p>\n\tTeine n\u00e4ide, mis on samuti Euroopas kasutuses, on harjutus nimega \u201cdigitaalne l\u00f5hestumine\u201d. Antud harjutuse puhul MT\u00dcd v\u00f5i teised organisatsioonid sageli teevad koolides virtuaalseid t\u00f6\u00f6tubasid ning siis \u00f5pilastele nende organisatsioonide poolt tutvustatakse siis viise s\u00f5numeid, meetodeid, kuidas virtuaalkeskkondades \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonid inimesi v\u00e4rbavad. Ehk siis, kui sulle satub eelmisest loengust tuttav konn v\u00f5i keegi teine sinu feed\u2019i v\u00f5i kutsub sind k\u00f5nelema, et sa teaksid, et millega tegu v\u00f5ib olla. Ja see l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5ttest, et kui \u00f5pilane tunneb idee \u00e4ra, et tegemist on \u00e4\u00e4rmusliku ideega v\u00f5i n\u00e4iteks ka mis ideoloogiasse v\u00f5iks p\u00e4rit olla, siis ka v\u00e4heneb t\u00f5en\u00e4osus, et ta langeb selle ohvriks ja ta saab v\u00e4rvatud. Idee poolest ju v\u00e4ga tore harjutus, k\u00fcll aga ei ole keegi, v\u00e4hemalt meile teadaolevate allikate puhul m\u00f5\u00f5tnud sellise harjutuse tulemusi mida on ka tegelikult v\u00e4ga keeruline teha, sest igasuguseid ennetavaid tegevusi on k\u00fcllalt keeruline m\u00f5te. Aga siiski see on midagi, mis, mida tuleb arvesse v\u00f5tta, kui on soov \u00f5pilastega midagi sarnast teha.\n<\/p>\n<p>\n\tKolmas t\u00fc\u00fcp harjutusi keskenduvad \u00f5pilaste omavahelisele suhtlemisele. Sageli selliste harjutuste eesm\u00e4rk on erinevate taustadega \u00f5pilaste suhtlemise toetamine aga ka n\u00e4iteks \u00fcksteise tundma\u00f5ppimine. Selliseid harjutusi kasutatakse v\u00e4ga palju keskkondades, kus on v\u00e4ga erineva taustaga \u00f5pilasi. On see siis religiooni m\u00f5ttes, on see siis keelte m\u00f5ttes v\u00f5i ka rahvuse m\u00f5ttes. Ning see idee johtub kontaktiteooriast, mis p\u00f5hineb siis p\u00f5him\u00f5ttel, et kui sul on korduv positiivne kogemus m\u00f5ne grupi liikmega, kes ei kuulu sinu nii-\u00f6elda meie gruppi, siis siis sul on keerulisem nende nende positiivsete kogemuste t\u00f5ttu tema vastu olla negatiivne, tema vastu olla halb. Ehk siis sul on keeruline teda ka panna nii-\u00f6elda nemad, sinna v\u00e4lisgruppi, kui sa teda isiklikult tunned ja kui teil on mingisugune \u00fchisosa. Ja sellise harjutuse t\u00fc\u00fcbi n\u00e4iteks v\u00f5ib kasutada Hollandi programmi \u201cs\u00f5bra ja vaenlase ekspeditsioon\u201d. Selle ekspeditsiooni eesm\u00e4rk on siis paremini aru saada ja \u00f5ppida tundma erinevaid grupiliikmeid, luua oskusi toime tulema mitmekesise \u00f5pikeskkonnaga ja ka tegelikult tulla toime paremini grupis toimuvate konfliktidega, kas siis n\u00fc\u00fcd ennetada v\u00f5i siis neid lahendada, kui on vaja. Antud meetodi t\u00f6\u00f6viiside kohta ei ole v\u00e4ga palju infot. K\u00fcll aga on teada, et seda programmi on uuritud ning on proovitud selle m\u00f5ju m\u00f5\u00f5ta. Ning l\u00fchiajalised tulemused n\u00e4itavad, et v\u00e4hemalt mingiks ajaks hakkavad inimesed otsima nii-\u00f6elda selle teisega nii-\u00f6elda selle vaenlasega \u00fchisosasid ning selline s\u00f5ber versus vaenlane, mina versus nemad m\u00f5tlemine v\u00e4heneb. Samuti et need osalejad n\u00e4evad natukene teistmoodi kiusamist v\u00f5i diskrimineerimist, kellelegi v\u00e4ljaheitmist, sellep\u00e4rast et ta on teistsugune v\u00f5i teisest grupist, teise nahav\u00e4rvi v\u00f5i religiooni v\u00f5i m\u00f5ne muu nii-\u00f6elda n\u00e4itajaga kui mina ning ka konfliktide suurenemisele sotsiaalsele survele nimeste vaated muutusid. Ja muutusid eelk\u00f5ige positiivsuse suunas. N\u00e4hakse v\u00e4hem.. diskrimineerimise vajalikkust v\u00f5i n\u00e4hakse, et, et neid konflikte v\u00f5iks olla v\u00e4hem, sotsiaalset survet v\u00f5iks olla v\u00e4hem. Samas uurimistulemused on olnud k\u00fcllalt h\u00e4gusad ning osad uuringud, mis on selle programmi juures tehtud, on n\u00e4idanud selle programmi suurt edu. Jah, t\u00f5esti \u00f5pilased muutusid, maailm sai natuke paremaks paigaks. Aga on ka uuringuid, mis n\u00e4itavad selle meetodi tulutust ja\u00a0\u00a0eriti pikaajalises m\u00f5ttes. Et\u00a0ei ole teada, kas kas sellest asjast on tegelikult tolku v\u00f5i mitte. N\u00e4iteks Bells ja\u00a0Ruther m\u00f5ned aastad tagasi uurisid sellist programmi ja nemad n\u00e4evad, et \u00fcldjuhul j\u00e4\u00e4vad \u00f5pilased pigem enda, n\u00e4iteks rahvuselt v\u00f5i m\u00f5nelt m\u00f5ne muu faktori t\u00f5ttu, sarnase grupi juurde ka koolikeskkonnas. Seega hoolimata sellistest programmidest, sellistest harjutustest ikkagi valitakse enda moodi \u00f5pilasi enda s\u00f5braks ja siis ka nende suhtes ollakse positiivsemad ja need, kes ei ole enda moodi, need, kes on nii-\u00f6elda selles teiste, nemad grupis, siis nende suhtes ollakse pigem negatiivsemad ja v\u00f5ib-olla vahel \u00f5igustataksegi nende kas diskrimineerimist, eba\u00f5iglaselt kohtlemist v\u00f5i ka n\u00e4iteks kiusamist.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Neljanda t\u00fc\u00fcbina toome v\u00e4lja siis harjutused, mis keskenduvad \u00f5petajate oskustele ja teadmistele. Ja nende eesm\u00e4rk on k\u00fcllalt selge ja lihtne. Eesm\u00e4rk on anda \u00f5petajatele ja laiemalt haridust\u00f6\u00f6tajatele oskused, oskuseid ja teadmisi \u00e4\u00e4rmuslusega seotud teemade k\u00e4sitlemisel, sealhulgas radikaliseerumise n\u00f6rjude\u00a0tabamiseks. \u00dcks tuntum n\u00e4ide sllisest algatusest on \u00fchendkuningriikide programm \u201cPrevent\u201d. See\u00a0p\u00f5hineb loogikal, nii haridust\u00f6\u00f6tajad kui ka meditsiinit\u00f6\u00f6tajad, KOV-i\u00a0t\u00f6\u00f6tajad annavad politseile m\u00e4rku inimestest, kelle puhul nad on n\u00e4inud radikaliseerumise m\u00e4rke, mis iganes siis radikaliseerumise m\u00e4rkudeks peetakse. Need inimesed on l\u00e4binud vastavasisulise koolituse v\u00f5i isegi koolitusi ning need peaksid siis aitama seda m\u00e4rkamist paremini teha. Algatus on saanud k\u00fcllalt palju kriitikat. N\u00e4iteks, on kriitikat selle osas, mis ideoloogiast l\u00e4htutakse, mis just, miks just sellisest ideoloogiast l\u00e4htutakse. \u00dchendkuningriikides on mitmeid debatte, et liigne, liiga suur fookus on islamiga seotud kogukonnast p\u00e4rit \u00f5pilastel ja n\u00e4iteks teistes kogukondades p\u00e4rit \u00f5pilaste puhul neid m\u00e4rke nii palju ei m\u00e4rgata v\u00f5i\u00a0ei osata n\u00e4ha. Teise olulise kriitikanoole v\u00e4lja toodud, see, et nii koolid kui ka n\u00e4iteks tervishoiuasutused, kelle inimesed on Preventiga\u00a0seotud on v\u00e4lja toonud, et need paigad peaksid olema turvalised kohad, mis ei ole nii-\u00f6elda j\u00e4lgimiss\u00fcsteemi osa. Ehk siis inimesed tunnevad k\u00fcllalt ebamugavalt ennast, kui neil palutaksegi panna t\u00e4hele oma kolleege v\u00f5i oma patsiente v\u00f5i oma \u00f5pilasi. Mida me aga teame, on see, et viimastel aastatel on k\u00fcllalt palju kasvanud ka parem\u00e4\u00e4rmuslaste m\u00e4rkamine ja nende nii-\u00f6elda s\u00fcsteemi j\u00f5udmine. Ning viimase kahe aasta jooksul on ka \u00fcha rohkem antud m\u00e4rku inimestest, kelle puhul muretsetakse, et v\u00f5ib-olla nad hakkavad muutuma oma vanden\u00f5uteooriatesse uskumise v\u00f5i siis piirangute vastase k\u00e4itumisega huba \u00e4\u00e4rmuslikuks. Mida me teame, on see, et mitmed riigid on j\u00e4rginud \u00dchendkuningriikide programmi eeskuju ning ka teatud praktikaid enda riigis ellu viinud v\u00f5i on plaani mas seda teha.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tNing viimaks viimast\u00a0t\u00fc\u00fcpi harjutused, mis peaksid t\u00e4itma mitut eelnimetatud eesm\u00e4rki. Ning \u00fcldjuhul sellist mitut eesm\u00e4rki t\u00e4itvate harjutuse eesm\u00e4rk on harida osalejad nii n\u00e4iteks kodaniku\u00f5petuses, ajaloos kui ka inim\u00f5igustes. Toetada inimeste m\u00f5ttemustrite ja m\u00f5tlemisviiside arendamist ning ka omavahelist l\u00e4bisaamist. Ja hea n\u00e4ide sellisest mitut eesm\u00e4rk t\u00e4itvast v\u00f5i v\u00e4hemalt proovimas harjutusest on Rootsi tolerantsuse projekt. See p\u00f5hineb siis teol, mis toimus \u00fcheksak\u00fcmne viiendal aastal, nimelt kungelvi linnas, tappis \u00fcks kin \u00fche noormehe. P\u00e4rast antud tapmist loodi\u00a0kursus, mis annab \u00fclevaate inim\u00f5igustest, demokraatiast ja holokaustist l\u00e4htudes sestap ja p\u00f5him\u00f5tetest, ideoloogiast, mis ta j\u00e4lgis. Ning sinna on oodatud neljateist viieteist aastased, mittesallivate\u00a0m\u00f5tete ja k\u00e4itumisraskustega noored, aga ka hea \u00f5piedukusega eeskujuliku k\u00e4itumisega noored. Nad tuuakse kokku ja antud kahe grupi vahel luuakse dialoog ja\u00a0suhtlus. Selleks, et saaks toimuda m\u00f5tete vahetus, selleks et saaks toimuda uute m\u00f5ttemustrite ja viiside tekke ja teadmiste vahetus. Ja selleks, et see programm saaks\u00a0toimida, siis koolitatakse ka kooli\u00f5petajaid ja sotsiaal-ja noorsoot\u00f6\u00f6tajaid, kes antud programmi l\u00e4bi viivad. Ja r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas parem\u00e4\u00e4rmuslusega paremini toime tulla, mis antud ideoloogia p\u00f5hit\u00f5ed ja kuidas nad n\u00e4iteks erinevad sellises klassikalisest demokraatiast ja kuidas kasv\u00f5i n\u00e4iteks erineb holokausti k\u00e4sitlemine tavalise ajaloo k\u00e4sitlemisel ja ka sellisel \u00e4\u00e4rmuslikul k\u00e4sitlemisel. Ning \u00f5petatakse ka \u00f5petajaid, kuidas sotsiaal- ja noorsoot\u00f6\u00f6tajatega paremini siis koos t\u00f6\u00f6tada.\n<\/p>\n<p>\n\tMida v\u00f5tta sellest l\u00fchiloengus kaasa? Esiteks seda, et harjutusi, mis k\u00e4sitlevad \u00e4\u00e4rmuslust ja toetavat \u00e4\u00e4rmuslus ennetamist, on igasuguseid. Sageli ei m\u00f5\u00f5deta nende harjutuste juures nende l\u00fchi- ega ka pikaajalist m\u00f5ju. On muidugi algatusi, mille juures seda tehakse, aga need\u00a0kahjuks on veel v\u00e4hemuses. Seep\u00e4rast on h\u00e4sti oluline, et kui teie \u00f5petajana v\u00f5tate \u00fcle mingisuguse praktika, et te v\u00f5taksite seda arvesse. Milliste harjutustega valida, kui selleks on soov?\u00a0Ja milliseid harjutusi v\u00f5i algatusi teha s\u00f5ltub h\u00e4sti palju h\u00e4sti paljudes faktoritest ja v\u00e4ga olulist rolli kannab ka kohalikus ja riiklik kontekst ehk siis, mis toimub t\u00e4na kohalikul tasandil ja mis toimub riiklikul tasandil.<br>Ning kursuse kasutatud soovituslike materjalide juurest liiate nii Walneri raportit, mida ma mainisin loengu alguses kui ka teisi raporteid ja lehek\u00fclgi, kust tutvuda erinevate harjutustega, sealjuures ka nendega, mida ma t\u00e4na mainisin. Aga ka seal on v\u00e4ga palju muid harjutusi, mida te v\u00f5ite lugemiseks ja vastamiseks v\u00f5tta.\n<\/p>\n<p>\n\tAit\u00e4h teile ning j\u00e4rgmiseks me arutleme, kuidas siis m\u00f5\u00f5ta harjutuste tegevuste m\u00f5ju.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Haridust\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline valida neid harjutusi v\u00f5i tegevusi, mis toetavad \u00e4\u00e4rmusluse ennetamist ja on sobilikud minu (\u00fcli)\u00f5pilastega. J\u00e4rgnev l\u00fchiloeng teeb \u00fclevaate v\u00f5imalikest harjutuste t\u00fc\u00fcpidest ja n\u00e4idetest, mida maailmas kasutatakse.\u00a0 To view third-party content, please accept cookies. Change consent &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-74","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":175,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74\/revisions\/175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}