{"id":70,"date":"2024-04-04T07:00:23","date_gmt":"2024-04-04T04:00:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/1-2\/"},"modified":"2024-04-19T15:19:13","modified_gmt":"2024-04-19T12:19:13","slug":"1-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/1-2\/?lang=et","title":{"rendered":"Miks arutada koolis \u00e4\u00e4rmuslusega seotud teemasid?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tK\u00e4esolev l\u00fchiloeng otsib vastuseid k\u00fcsimusele \u201cMis on kooli roll \u00e4\u00e4rmusluse ennetamisel ja t\u00f5kestamisel?\u201d. Ka anal\u00fc\u00fcsib dilemmasid, mis haridust\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5ivad tekkida eelmist k\u00fcsimust k\u00e4sitledes.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a24869d4fa43-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a24869d4fa43-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a24869d4fa43-collapse\">TRANSKRIPTSIOON<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a24869d4fa43-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a24869d4fa43-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p>\n\tKui m\u00f5elda terroriaktidele, terroristidele, \u00e4\u00e4rmuslastele, siis ilmselt kool on viimane koht, millega neid seostada. Nendega tegeleb ikkagi ju politsei, nendega tegeleb julgeoleku asutused. N\u00fc\u00fcd vaatame l\u00e4hemalt, miks kool ja \u00e4\u00e4rmuslus kokku k\u00e4ivad ja mis v\u00f5ib olla nii kooli kui ka koolit\u00f6\u00f6tajate roll \u00e4\u00e4rmuslusega tegelemisel, ennek\u00f5ike selle ennetamisel. Esimesel n\u00e4dalal me k\u00fcsisime sedasama k\u00fcsimust ja vaatasime l\u00e4hemalt, mis on hariduss\u00fcsteemi kooli seos \u00e4\u00e4rmusluse ennetamise ja t\u00f5kestamisega. Miks me r\u00e4\u00e4gime \u00e4\u00e4rmuslusest kooli kontekstis ja milline on \u00f5petajate ja teiste koolit\u00f6\u00f6tajate roll selles protsessis? Sellel n\u00e4dalal, kus me keskendume konkreetsemalt kooli kontekstile. Me vaatame need k\u00fcsimused korra veel uuesti \u00fcle, sest nagu teadagi, kordamine on tarkuse ema. K\u00fcll aga v\u00f5tame \u00fche lisak\u00fcsimuse. Mis on need dilemmad ja valikud, mis takistavad v\u00f5i raskendavad \u00f5petajatel ja teistel kooli v\u00f5i ka \u00fclikoolide t\u00f6\u00f6tajatel neil teemadel k\u00f5nelemist? Vaatame l\u00e4hemalt, kuidas on hariduss\u00fcsteem, kool ja \u00e4\u00e4rmuslus\u00a0omavahel seotud.\n<\/p>\n<p>\n\tTeadup\u00e4rast on kool v\u00e4ga olulise t\u00e4htsusega institutsioon t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskondades. Koolidele omistatakse erinevaid rolle ja \u00fclesandeid ja neid on rohkem kui tegelikult koolide ja haridust\u00f6\u00f6tajad j\u00f5uavad ellu viia v\u00f5i \u00e4ra t\u00e4ita. Mis on \u00fcheselt kokku lepitud, on see, et et kooli roll on anda haridust ja valmistada ette \u00f5pilane, inimene eesootavaks eluks. Samas kui vaadata \u00e4\u00e4rmusluse \u00e4\u00e4rmusluse ennetamise perspektiivist, siis koolide \u00fcks \u00fclesanne mitmest on pakkuda turvalist austavat \u00f5pikeskkonda oma \u00f5pilastele hoolimata siis sellest, mis on selle \u00f5pilase taust religiooni, maailmavaate, sotsiaalmajandusliku olukorra v\u00f5i m\u00f5ne muu n\u00e4itaja m\u00f5ttes. \u00dcks kooli \u00fclesanne ja mida aeg edasi, seda ilmselt ka olulisem on see, et kool on kogukonnakeskus. Kool on v\u00f5rgustik \u00f5pilaste, lapsevanemate, \u00f5petajate, koolipidajate, aga ka n\u00e4iteks politsei kohalike sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate noorsoot\u00f6\u00f6tajate vahel ja see on \u00fcks kohtumiseks. Kool\u00a0on \u00e4\u00e4retult olulise t\u00e4hendusega \u00e4\u00e4rmusluse ennetamisel. Nimelt kool on see koht, kes saab v\u00e4ga kiiresti ja h\u00f5lpsalt suhelda nende erinevate osapooltega, keda ma v\u00e4lja t\u00f5in. Ning kool on osapool, kes toob v\u00e4ga paljusid noori kokku. Ja kool koolis saab toimuda ka m\u00e4rkamine ja ka \u00e4\u00e4rmusluse ennetamine. Koolis n\u00e4hakse, kuidas noored k\u00e4ituvad, mis need riides kannavad, kellega nad suhtlevad, millest nad r\u00e4\u00e4givad, mis on neile oluline ja mis neile v\u00e4hem oluline. Ning, ning vastavalt sellele, mida siis n\u00e4hakse, saab ka reageerida, saab ka kas lapsevanematega suhelda v\u00f5i otseselt n\u00e4iteks politseiga \u00fchendust v\u00f5tta. Mida me teame, on see, et klassiruum, kool laiemalt peab olema turvaline koht nii \u00f5petajate kui ka \u00f5pilaste jaoks. See peab olema koht, kus saab vahetada m\u00f5tteid. Siis teame, et see peab olema koht, kus saab \u00f5ppida, ideid, arendada, m\u00f5tteid vahetada. Ja see peab olema ka koht, kus on v\u00f5imalus oma allikakriitilisust ja laiemat kriitilist m\u00f5tlemist arendada. Mis k\u00e4ibki l\u00e4bi erinevate debattide erinevate arutelude ja m\u00f5tete p\u00f5rgatamise.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Ja seep\u00e4rast ei saa \u00f6elda, et me peaksime teatud teemasid v\u00e4ltima v\u00f5i kool ei tohiks tegeleda teemadega, vastupidi teatud teemad, on see siis \u00e4\u00e4rmuslus v\u00f5i m\u00f5ned muud tundlikud teemad, v\u00e4ltimine ei tee neid olematuks. Koolil on v\u00f5imekus pakkuda pinda aruteludeks ka tundlikel, keerulistel teemadel. Just nimelt sellep\u00e4rast, et \u00f5pilased \u00f5piksid neist r\u00e4\u00e4kima, \u00f5piksid neist k\u00f5nelema, \u00f5piksid saama maailmast teistmoodi aru, kui nad varasemalt saavad. Sest me teame, et \u00f5pilased niikuinii arutavad tundlikke teemasid. Nad arutlevad, mis toimub \u00fchiskonnas. Nad kritiseerivad, nad v\u00e4ljendavad oma arvamust \u2013 nad teevad seda niikuinii. Seega on v\u00e4ga v\u00e4ga oluline, et koolis pakutakse ausat avatud kohta nendeks aruteludeks.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00c4ra ei tohi unustada ka seda, et \u00fcks kooli \u00fclesanne on toetada \u00f5petajaid keeruliste teemade k\u00e4sitlemisel. Seega, kui \u00f5petajad n\u00e4evad, et \u00f5pilastel on midagi hinge peal v\u00f5i on vaja millestki r\u00e4\u00e4kida, et siis kooli juhtkond ja koolipidaja peab pakkuma neid v\u00f5imalusi, et \u00f5petajad saaksid neid oskusi, teadmisi, et nendel teemadel r\u00e4\u00e4kida, et neid teemasid k\u00e4sitleda. Nad tunneksid ennast mugavalt, seda tehes niimoodi, et neist oleks k\u00f5ige rohkem kasu.\n<\/p>\n<p>\n\tMis on aga kooli personali roll? Me teame, et kool on koht, kus k\u00f5neldakse tundlike teemadel, \u00fcksk\u00f5ik mis\u00a0need konkreetsed teemad on antud ajahetkel. Koolijuhi roll, nagu mainitud, on t\u00f6\u00f6tajate koolitamine, oskuste ja teadmiste andmine, et \u00f5petajad oskaksid, suudaksid, tahaksid ja oleksid endas kindlad neid teemasid k\u00e4sitledes selleks sobiva keskkonna loomine. Et \u00f5petajad saaksid need oskused. Aga samas ka, et \u00f5pilastel \u00f5petajatel oleks hea keskkond, kus neid arutelusid pidada. Ja ka v\u00f5rgustiku loomine koolipersonali, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate, \u00e4\u00e4rmusluse m\u00f5ttes ka politsei- ja KOV-i vahel. Neid osapooli v\u00f5ib siin olla veel, l\u00e4htudes siis konkreetsest juhtumist.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00d5petajate roll on kaasata \u00f5pilasi \u00e4\u00e4rmustust\u00a0ennetavatesse tegevustesse. Kuidas osad \u00f5petajad seda teevad, r\u00e4\u00e4gime t\u00e4psemalt sel n\u00e4dalal. Aga neid tegevusi tehes toetada allikakriitilisust, anal\u00fc\u00fctilist v\u00f5i kriitilist m\u00f5tlemist selleks, et \u00f5pilased saaksid aru, mis on n\u00e4iteks \u00e4\u00e4rmuslik sisu, kuidas seda \u00e4ra tunda ja kuidas sellele n\u00e4iteks reageerida, selleks et \u00f5pilased ei saaks v\u00e4rvatuks. Ka samamoodi pakkuda turvalist, austavat \u00f5pikeskkonda igale \u00f5pilasele, hoolimata siis nende maailmavaatest, nende kodustest tingimustest v\u00f5i m\u00f5nest muust faktorist. Viimaks kooli personali roll on usaldada \u00f5pilasi, m\u00e4rgata nende muutusi ja neist\u00a0anda m\u00e4rku vastavalt siis juhtumile vajalikele osapooltele. Kui koolis on paigas rollid, mida peab tegema kooli juhtkond, mida peab tegema koolipidaja, mida ta peab tegema \u00f5petaja, siis ikkagi v\u00f5ivad \u00f5petajatel olla dilemmad, et kas siis ikkagi teatud teemasid k\u00e4sitleda, millest r\u00e4\u00e4kida, kuidas r\u00e4\u00e4kida.\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00e4rgmiseks ma toon v\u00e4lja m\u00f5ned dilemmad, mis \u00f5petajatel v\u00f5ivad olla ja mis on h\u00e4sti oluline l\u00e4bi m\u00f5elda ja l\u00e4bi vajadusel ka arutada. Enne kui \u00e4\u00e4rmuslus klassiruumis arutada esimese dilemmaga n\u00e4itab teaduskirjandus, et \u00f5petajatel on sageli liiga v\u00e4he enesekindlust ja oskusi tundlikel teemadel r\u00e4\u00e4kimiseks. Teadust\u00f6\u00f6 on n\u00e4idanud, et teadmiste puudumine v\u00f5i \u00f5petaja enda meelest liiga v\u00e4heste teadmiste omamine teeb \u00f5petajat ebakindlaks ebamugavustundest v\u00f5i hirmust m\u00f5nd \u00f5pilast riivata, kuidagi teemat valesti k\u00e4sitleda, tuua v\u00e4lja v\u00f5ib-olla valefakte v\u00f5i valesti asjaolusid v\u00f5ivad \u00f5petajad valida teema k\u00e4sitlemise asemel neist mitte r\u00e4\u00e4kida. Nagu varem mainitud, siis tundlikel teemadel \u00f5pilased r\u00e4\u00e4givad nii kui nii. Kui televiisoris v\u00f5i meedias r\u00e4\u00e4gitakse laiemalt terroriakti k\u00e4sitlemisest, siis v\u00f5ib kindel olla, et \u00f5pilased r\u00e4\u00e4givad sellest ka klassiruumis. Seep\u00e4rast on oluline, et \u00f5petajad ikkagi arutleksid neil teemadel ning ning vajadusel ka k\u00e4iksid koolitustel hariksid ennast, et nad oleksid ise piisavalt kindlad selles, et nad saavad ja suudavad neid teemasid arutada.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dcks selline n\u00e4ide \u00f5petajatest, kes ei sekkunud, kuigi nad oleksid pidanud ja tundsid, et nad peaksid seda tegema on praegu ekraani peal. Mattson ja Johanson\u00a0on kaks Rootsi teadlast, kes on pikemalt uurinud Rootsi \u00e4\u00e4rmuslasi. Nad on teinud intervjuusid nii endiste praeguste \u00e4\u00e4rmuslastega, aga ka n\u00e4iteks nende \u00e4\u00e4rmuslaste \u00f5petajatega. J\u00e4rgneval kahel n\u00e4dalal ma kasutan nende \u00fcht artiklit, mis on ilmunud kahe tuhande kahek\u00fcmnendal aastal k\u00fcllalt palju, sest see on v\u00e4ga oluline ja meile huvitavat ja vajalikku infot andev kirjateos artikli tegemise k\u00e4igus. \u00dcks \u00f5petaja \u00fctles neli j\u00e4rgmiselt. Teadsime probleemist, et meil polnud t\u00f6\u00f6riistu, et seda lahendada v\u00f5i sellega kuidagi tegeleda. V\u00f5ib \u00f6elda, et olukord oli turbulentne. See oli minu esimene oma klass ja minu esimene t\u00f6\u00f6kogemus \u00f5petajana. Ma isiklikult ei osanud mitte kuidagi antud probleemi t\u00f5kestada v\u00f5i lahendada. T\u00e4na ma kindlasti n\u00e4en, et ja vaatan olukorda teisiti ja m\u00f5istan, et oleksime tol hetkel pidanud oma poolt pedagoogidena reageerima. \u00d5petaja siis kirjutab olukorda, kus nad n\u00e4gid, et koolis on \u00e4\u00e4rmuslastest \u00f5pilasi. Nad n\u00e4gid, et \u00f5pilasi v\u00e4rvatakse ja nad n\u00e4gid, et need probleemid, mis \u00f5pilastel on, tulevad ka klassiruumi. Ja \u00f5petaja kirjeldas tema uue \u00f5petajana. Tema esimese klassijuhatajana tundis, et ta peaks midagi tegema, aga ta ei osanud mitte midagi teha ja ta tegelikult tunneb siiani s\u00fc\u00fcmepiinu, et ma oleksin pidanud midagi tegema, oleksin sekkunud, aga me sel hetkel ei osanud seda teha.\n<\/p>\n<p>\n\tTeine dilemma, mis \u00f5petajaid v\u00f5ib vallata, on asjaolu, et teemade tundlikkus ja vastuolulisus s\u00f5ltub alati kuulajaskonnast \u00fcmbritsevas keskkonnas t\u00e4psemalt siis \u00f5pilaste taustast, seda nii koduse keele, identiteedi v\u00f5i kasvatuse m\u00f5ttes, et kust nad tulevad, mida nad maailmast arvavad ja kelleks nad ennast peavad, kuidas nad ennast identifitseerivad. Kello\u00a0avaldas kahe tuhande kuueteistk\u00fcmnendal aastal artikli kus uuriti ajaloo \u00f5petamist ja ajaloo m\u00f5istmist Eestis ja L\u00e4tis. Ning artikli tulemused n\u00e4itasid, et see, mis on kodune keel, see, kuidas inimesi kasvatatakse, kuidas nad ennast identifitseerivad v\u00f5ib v\u00e4ga palju erineda. N\u00e4iteks L\u00e4tis vene emakeelega ja l\u00e4ti emakeelega \u00f5pilased tajuvad teatud ajaloo s\u00fcndmusi, on need seotud teise maailmas\u00f5ja v\u00f5i m\u00f5ne muu s\u00fcndmusega k\u00fcllalt erinevalt. Samamoodi Eestis. Et eesti ja vene keele emakeelega \u00f5pilaste n\u00e4gemus teatud s\u00fcndmustest teatud ajaloo suurkujudest v\u00f5ib k\u00fcllalt palju erineda. Seda k\u00f5ik on h\u00e4sti oluline teada ja arvesse v\u00f5tta, kui, kui te soovite tundlikke teemasid klassiruumis k\u00e4sitleda. Samuti on h\u00e4sti oluline, et te tunneksite kohalikke olusid r\u00e4\u00e4kides siis linnast, linnaosast, vallast, k\u00fclast, t\u00e4psemalt, mis seal kogukonnas toimub, mis on need probleemid, mis kohalikes oludes v\u00f5ivad olla. Miks on see oluline, on see sellep\u00e4rast, et \u00e4\u00e4rmusgrupid sageli kasutavad \u00e4ra haavatavusi, mis on tihedalt seotud kohalike oludega, n\u00e4iteks nad v\u00f5tavadki m\u00f5ne kohaliku probleemi ja pakuvad siis sellele lahendust, aga pakkudes seda lahendust, siis l\u00e4bi enda \u00e4\u00e4rmuslikku narratiivi l\u00e4bi enda, sellise \u00e4\u00e4rmusliku maailmavaate ja sellega seotud lugude samuti v\u00f5ib-olla \u00fcritusi, mis on piirkonnas v\u00e4ga-v\u00e4ga olulised ja kus \u00e4\u00e4rmuslased tahaksid n\u00e4iteks kindlasti pildis olla, et nad leiaksid toetajaid oma tegevusele oma m\u00f5ttemallile ja see on ka koht, kus, kus siis v\u00f5ib ka \u00f5pilasi v\u00f5i teisi inimesi v\u00e4rvata. Uuringud on n\u00e4idanud, et kui need inimesed, kes tunnevad kohalikke olusid suudavad m\u00e4rgata, kui ka m\u00f5elda, kuidas siis takistada selle valeinfo \u00e4\u00e4rmuslike narratiivide ja see kaudu organisatsioonide teket. Seega, kui \u00f5petaja v\u00f5i keegi teine on kohalike oludega kursis siis ta saab aru, et midagi on viltu ja peaks peaks midagi ette v\u00f5tma ja sageli ta kohaliku tunnetuse ja oma. Erialaste teadmiste puhul saab ka \u00f6elda, et mis tema meelest on see, mida peaks ette v\u00f5tma. Kolmas dilemma, mida \u00f5petajatena v\u00f5ite kogeda, on k\u00fcsimused seotud usaldusliku sideme tekitamisega \u00f5pilastega. Eelnevatel n\u00e4dalatel oleme v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kinud usalduse rollist t\u00e4psemalt, et kui oluline on see, et teile \u00f5petajana oleks usalduslik side oma \u00f5pilastega vaid see kaudu on v\u00f5imalik, et \u00f5pilased r\u00e4\u00e4givad teiega ausalt. Nad r\u00e4\u00e4givad klassiruumis klassikaaslastega ausalt ja on v\u00f5imalik aru saada, milline on siis selle \u00f5pilase maailmavaade.\n<\/p>\n<p>\n\tJa \u00f5petaja, oskus \u00f5pilase perspektiivi kuulata, anal\u00fc\u00fcsida ja m\u00f5ista, on \u00fclioluline, et luua temaga usalduslik side. Et, et \u00f5pilasest aru saada on vajaste usalduslikku sidet ja seekaudu on v\u00f5imalik v\u00e4ltida ka nii-\u00f6elda v\u00e4ljal\u00fclitamist. Kui arutelu l\u00e4heb tuliseks, siis sageli \u00f5pilased, kellel on juba v\u00e4ga konkreetne maailmavaade ja see v\u00f5ib olla ka \u00e4\u00e4rmuslik maailmavaade, on \u00f5ppinud ka \u00e4ra need nii-\u00f6elda vastuargumendid, mida neile, mida siis \u00f6elda inimestele on see siis \u00f5petaja, kaas\u00f5pilane, need vastuargumendid sageli l\u00fclitavad siis erinevaid osapooli v\u00e4lja lihtsalt nii-\u00f6elda pannakse \u00e4ra. Selleks, et seda v\u00e4ltida, on h\u00e4sti oluline, et \u00f5petaja ja \u00f5pilaste vahel oleks usalduslik side. Sellega saab v\u00e4ltida ka seda v\u00e4ljal\u00fclitamist, sest kui \u00f5pilane sind austab, siis ta ilmselt ei l\u00fclita sind v\u00e4lja. Samuti \u00f5pilased v\u00f5ivad nii-\u00f6elda \u00e4ra kaduda laiemas perspektiivis. Kui on olemas usalduslik side, siis on v\u00f5imalik kiiremini temaga see kontakt siis uuesti leida v\u00f5i on aru saada miks ta on \u00e4ra l\u00e4inud, kuhu ta on kadunud, sest ta n\u00e4iteks v\u00f5tab telefonik\u00f5ne teilt v\u00f5i vastate emailile.<br>Usalduslikud sidemed, lisaks on oluline, kuidas ja millise tooniga k\u00e4ivad arutelud neil teemadel, milline on inimese h\u00e4\u00e4letoon, kas keegi l\u00e4heb n\u00e4rvi, kas kasutatakse s\u00f5bralikke, v\u00f5ib olla ebaviisakad ja ebamugavaid v\u00e4ljendeid. See n\u00e4itab ka p\u00e4ris palju, kui oluline see teema v\u00f5ib-olla inimestele. Ja kas \u00f5pilased tunnevad ennast kindlalt n\u00fc\u00fcd neil teemadel r\u00e4\u00e4kides.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dcks dilemma, mis on v\u00e4ga oluline ja millest me ka hiljem r\u00e4\u00e4gime, \u00fche negatiivse juhtumianal\u00fc\u00fcsi anal\u00fc\u00fcsides on v\u00f5imalik autoriteedi kadu. Nimelt v\u00e4ga oluline, et \u00f5petajatel oleks autoriteet. Autoriteet on siis see, et \u00f5pilased kuulavad ja, ja seel\u00e4bi on v\u00f5imalik siis neid tegevusi teha, mis on planeeritud. On olemas juhtumeid, kus \u00f5petajad ei osanud \u00e4\u00e4rmuslusest r\u00e4\u00e4kida ja me k\u00e4sitleme seda ka hiljem. Ja nad tegid valesid valikuid. Nad n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4kisid \u00f5pilastega halvasti. Nad proovisid nendega ideoloogilistes vestlustes isegi nii-\u00f6elda s\u00f5dadesse astuda. Ning see kaudu nad kaotasid \u00f5pilaste silmis oma autoriteedi. See on midagi, mis on v\u00f5imalik, et juhtub, aga kui \u00f5petajaid on koolitatud, nad on kindlad ja neil on \u00f5pilaste usalduslik side, siis see t\u00f5en\u00e4osus, et nende vestluste p\u00e4rast autoriteet kaob on k\u00fcllalt v\u00e4ike.\n<\/p>\n<p>\n\tNing lisaks \u00fcks dilemma on sobivate \u00f5ppematerjalide valimine ja loomine. \u00dcha enam on olemas materjale, mida \u00f5petajad saaksid ise kasutada aga, aga on v\u00e4ga palju \u00f5petajaid ja pedagoog, kes teevad ise oma \u00f5ppematerjalid. Ja see k\u00fcsimus, et mida ma siis teen, kas ma valin midagi, mis on Rootsis, Inglismaal v\u00f5i mujal kasutuses ja loodetavasti ka t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i kas ma teen enda oma? Oluline on siin t\u00e4hele panna \u00fches kohas testitud ja t\u00f6\u00f6tav lahendus v\u00f5ib seal v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tada, aga ta ei pruugi t\u00f6\u00f6tada teises kontekstis. Miks on h\u00e4sti oluline just kohalike kohalikke olusid tunda? Sest niimoodi sa saad ka aru. Kas see probleem on tegelikult ka meie probleem, mida seal n\u00e4iteks Soome v\u00f5i prantsuse materjalides k\u00e4sitletakse? Ja vastupidi, et mis on need probleemid, mis, mis on kohalikes oludes olulised.\u00a0Need probleemid, mis t\u00e4na, Eestis v\u00f5i muudes riikides on, ei pruugi olla kirja pandud ja selle jaoks on ilmselt vaja siis \u00f5petajatel luua enda materjale v\u00f5i siis kohaldada olemasolevaid materjale. \u00d5ppematerjalide valimisel on v\u00e4ga oluline roll ka \u00f5pilaste taustal ja \u00f5pilaste vajadustele, nagu me ka ennist v\u00e4lja t\u00f5ime. Ja siin puhul tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida, et ka \u00e4\u00e4rmusorganisatsiooni liige on see siis \u00f5pilane v\u00f5i keegi teine, v\u00f5ib vajada abi n\u00e4iteks sotsiaalpedagoogi, kooli, ps\u00fchholoogi, kliinilise ps\u00fchholoogi v\u00f5i m\u00f5ne muu spetsialisti tuge. Seega ei tohi \u00e4ra unustada, et ka neil \u00f5pilastel, kelle p\u00e4rast muretsete v\u00f5ib olla muid probleeme, mis vajavad ka teiste spetsialistide tuge ja abi<br>Ning \u00fcks oluline dilemma, mis kindlasti oleks vaja l\u00e4bi m\u00f5elda Enn \u00e4\u00e4rmusluse k\u00e4sitlemist klassiruumis on see, et kas need algatused on l\u00e4bi m\u00f5eldud ja kas nad on ka hinnatud, t\u00e4psemalt, kas on teada nende l\u00fchi- ja pikaajaline m\u00f5ju ja kas laiemalt nende m\u00f5ju on hinnatud. Ning teadup\u00e4rast igasugune m\u00f5ju hindamine on v\u00e4ga keerukas. On teada, et ka heade m\u00f5tete puhul v\u00f5ivad asjad minna valesti, mist\u00f5ttu on needsamad asjad, mis ma varasemalt olen v\u00e4lja toonud. L\u00e4bim\u00f5eldus, kohalike oludega arvestamine ja usalduslik, s\u00f5ida \u00f5pilastega v\u00e4ga-v\u00e4ga oluline ning antud dilemmaga kokkuk\u00e4iv on laiemalt m\u00f5ju hindamise k\u00fcsimus. Kas harjutuste, mida te plaanite kasutada v\u00f5i kasutate m\u00f5ju, on hinnatud. Me teame, et k\u00fcllast v\u00e4heste algatuste m\u00f5ju on hinnatud, see t\u00e4hendab, et kas nad tegelikult saavutavad seda, mis on nende eesm\u00e4rk. Kui seda on tehtud, mida on tehtud k\u00fcllalt v\u00e4heste harjutustega, mida v\u00f5ib n\u00e4iteks internetist leida on uuritud ennek\u00f5ike nende l\u00fchiajalist m\u00f5ju, ehk siis kuidas \u00f5pilased vahetult p\u00e4rast harjutust v\u00f5i s\u00fcnagoogi moshee v\u00f5i m\u00f5ne muu p\u00fchakoja k\u00fclastamist ennast tundsid, kas nende vaatad siis on muutunud ja siis nende enesehinnang sellele, et kas nende k\u00e4itumine siis potentsiaalselt v\u00f5iks muutuda. K\u00fcll aga ei ole v\u00e4ga palju uuritud nende harjutuste pikaajalist m\u00f5ju, t\u00e4psemalt siis seda, et kuidas see k\u00fclask\u00e4ik v\u00f5i harjutus, mida me teeme, et programmid, kus me osaleme, v\u00f5ivad aasta kahe-kolme p\u00e4rast neid \u00f5pilasi m\u00f5jutada.<br>Ja seep\u00e4rast on v\u00e4ga, v\u00e4ga oluline, et \u00fcksk\u00f5ik mis harjutusi te teete v\u00f5i mis k\u00fclalisloenguid k\u00fclastasite teete, m\u00f5elda l\u00e4bi, et mis on see muutus, mida soovime algatusega tuua, mida me, mida me soovime tegelikult algatusega saavutada ja mis siis peaks muutuma. Ja seep\u00e4rast on oluline eesm\u00e4rgistada enne oma tegevuse algust, miks me midagi teeme ja kuhu me tahame j\u00f5uda. M\u00f5ista, mis peaks selle muutuse tooma, ehk siis mis on see nii-\u00f6elda s\u00fc\u00fc of Change, mis on t\u00e4pselt see tegevus, kust see muutus peaks tooma ja milline see muutus siis on? Ja korduv kontrollimine, kas antud tegevus siis on toonud soovitud tulemuse v\u00f5i mitte. Mida arusaadavatel p\u00f5hjustel on koolikeskkonnas k\u00fcllalt keeruline teha, sest k\u00f5ik \u00f5petajad on \u00fcle koormatud ja k\u00f5ik ainekavad \u00f5ppekavad on t\u00e4is erinevat materjali. K\u00fcll, aga, v\u00f5ttes arvesse \u00e4\u00e4rmusluse v\u00f5imalikke negatiivseid m\u00f5jusid, on oluline v\u00f5tta see aeg m\u00f5elda l\u00e4bi, mida me teeme, miks me teeme, mis on see muutus, mis peaks sellest tulema ja hiljem kontrollida, kas see muutus tuli.\n<\/p>\n<p>\n\tNing viimaks \u00fcks dilemma, mis oleks vaja l\u00e4bi m\u00f5elda ja l\u00e4bi arutada, on see, et kas asjast on tolku ja see teadmine, et sellest asjast tolku annab p\u00e4ris palju tuge siis materjalide k\u00e4sitlemisel ja teemade arutamise klassiruumis. Seejuures v\u00f5iks l\u00e4bi m\u00f5elda, et mis juhtub, kui saavutame vastupidise eesm\u00e4rgi mis v\u00f5ib minna valesti ja kui l\u00e4hebki valesti, mis siis juhtub, kuidas seda olukorda lahendada. Ning ning kuidas siis hinnata seda l\u00fchi ja pikaajalist m\u00f5ju, kui need dilemmad on l\u00e4bim\u00f5eldud, siis \u00f5petajad v\u00f5ivad olla erinevate valikute ees ja peamiselt on neid valikuid kool v\u00f5imegi otsustada, et me vaikime teemast, ei r\u00e4\u00e4gi neil teemadel, sellep\u00e4rast et valesti v\u00f5ib minna niipalju et lihtsam on seda mitte teha. Me ei eksi sellep\u00e4rast, et me ei teegi asju, ei r\u00e4\u00e4gi nendel teemadel, samas teine valik on see, et me j\u00e4tame, me r\u00e4\u00e4gime neil teemadel, hakkame j\u00e4tame nii-\u00f6elda t\u00f5e avatuks. See t\u00e4hendab seda, et \u00f5petaja on erapooletu, ta ei v\u00f5ta pooli. Ta laseb \u00f5pilastel neil teemadel erinevate k\u00fclgede pealt r\u00e4\u00e4kida. Ta laseb \u00f5pilastel nende perspektiivi v\u00e4lja tuua. Miks mitte lastega \u00f5pilastel valida vastu perspektiivi, mis teil on, see t\u00e4hendab, et kui \u00f5pilane toetab v\u00e4ga \u00fchte asja las ta siis argumenteerida selle teise poole pealt, et saada uusi perspektiive. Ning kolmas variant on see, mis on veidi sutsuke teisega, et \u00f5petajatena te k\u00e4sitlete neid teemasid v\u00f5i \u00f5petajatena. Me k\u00e4sitleme neid teemasid ning ning me teame, et see valik n\u00f5uab \u00f5petajalt lisat\u00f6\u00f6d ja n\u00f5uab lisakoolitusi, mis puudutab kogu kogu koolit\u00f6\u00f6d. Aga kui v\u00f5tta neid erinevaid valikuid ja dilemmasid, siis antud valik on \u00fchiskonna ja valdkondlike organisatsioonide silmis k\u00f5ige \u00f5igem valik. Sest kool on v\u00e4ga oluline koht, kool on kogukonnakeskus, kool toob kokku erinevad osapooled. Koolis on v\u00f5imalik m\u00e4rgata, mis toimub \u00f5pilastega, on v\u00f5imalik m\u00e4rgata k\u00fcllaltki lihtsad arenguid, mis \u00f5pilastega toimuvad ja, ja siis vajadusel reageerida. Mida v\u00f5tta kaasa antud l\u00fchiloengust. Kooli \u00fclesanne on tegeleda \u00e4\u00e4rmuslusega, nagu mitu korda on juba t\u00e4na v\u00e4lja \u00f6eldud. Kool peab olema valmis sellest k\u00f5nelema. Kool peaks aitama seda ennetada. Kool peaks \u00e4\u00e4rmusest m\u00e4rkama ja arenguid, mis \u00f5pilastes toimuvad ja ka sellest teada andma erinevatele vajalikele osapooltele, kellest konkreetselt me r\u00e4\u00e4gime viiendal n\u00e4dalal. Igal koolit\u00f6\u00f6tajal on roll nende \u00fclesannete ja eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel. Me saime teada, et \u00f5petajatel v\u00f5ib olla v\u00e4ga palju erinevaid dilemmasid ja valikuid, mis v\u00f5ivad raskendada \u00e4\u00e4rmusluse kui teema k\u00e4sitlemist. K\u00fcll aga ei tohiks \u00e4ra unustada, et on kasvav \u00fchiskondlik vajadus arendada ennast pedagoogina v\u00f5i koolina ja seel\u00e4bi ka \u00f5pilastega k\u00e4sitleda neid teemasid klassiruumis. Ait\u00e4h teile ning j\u00e4rgmisel korral r\u00e4\u00e4gime l\u00e4hemalt, kuidas v\u00f5ib \u00e4\u00e4rmuslus klassiruumis esineda.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4esolev l\u00fchiloeng otsib vastuseid k\u00fcsimusele \u201cMis on kooli roll \u00e4\u00e4rmusluse ennetamisel ja t\u00f5kestamisel?\u201d. Ka anal\u00fc\u00fcsib dilemmasid, mis haridust\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5ivad tekkida eelmist k\u00fcsimust k\u00e4sitledes. To view third-party content, please accept cookies. Change consent \u00a0 TRANSKRIPTSIOON Kui m\u00f5elda terroriaktidele, terroristidele, \u00e4\u00e4rmuslastele, siis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-70","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/70","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/70\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":190,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/70\/revisions\/190"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}