{"id":40,"date":"2024-04-04T07:00:18","date_gmt":"2024-04-04T04:00:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/p\/"},"modified":"2024-04-19T15:21:03","modified_gmt":"2024-04-19T12:21:03","slug":"p","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/p\/?lang=et","title":{"rendered":"Millist tuge pakutakse \u00e4\u00e4rmuslasele viha j\u00e4tmiseks?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tDeradikaliseerumine v\u00f5i \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonist eemaldumine v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline protsess. Eriti kui inimene teeb seda \u00fcksi. T\u00e4na on mitmeid programme, mis toetavad inimesi sellel teekonnal. Millist tuge neis programmides osalejatele pakutakse?\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a21d330913ec-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a21d330913ec-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a21d330913ec-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a21d330913ec-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a21d330913ec-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p>\n\tEelmises l\u00fchiloengus me k\u00fcsisime k\u00fcsimuse, et kas \u00e4\u00e4rmuslusest on v\u00f5imalik lahkuda. Vastus oli \u201cJah!\u201d ning tutvustasime ka neid erinevaid protsesse, mida inimesed l\u00e4bivad v\u00f5i nad soovivad teha. Toe pakkumine oli midagi, mida me mainisime (antud l\u00fchiloengus).\u00a0Nimelt alati inimene ei saa v\u00f5i ei suuda \u00e4\u00e4rmuslusest lahkuda iseseisvalt. N\u00fc\u00fcd vaatame, mis on see tugi, mida inimestele pakutakse v\u00f5i mida nad vajavad, selleks et lahkuda \u00e4\u00e4rmuslusest. Antud l\u00fchiloengus, keskendume t\u00e4psemalt kolmele teemale. K\u00f5igepealt teeme v\u00e4ikese ajaloolise \u00fclevaate deradikaliseerumist ja eemaldumist toetavates programmidest. Mis need on, mida on ajalooliselt tehtud ning mida tehakse t\u00e4nap\u00e4eval?\u00a0Teisena vaatame, mis on need meetodid, mida kasutatakse deradikaliseerumise ja eemaldumise toetamisel. Ning l\u00f5petuseks teeme v\u00e4ikese sissevaate jututeemadesse, millest neis programmide tegevuste k\u00e4igus vesteldakse.\n<\/p>\n<p>\n\tAga millal ja miks on loodud sellised programmid? Termin deradikaliseerumine on k\u00fcllalt noor. Laiema avalikkuse ette j\u00f5udis ta p\u00e4rast \u00fcheteistk\u00fcmnenda septembri terroriakte. Esimesed deradikaliseerumist toetavad programmid seevastu loodi kaheksak\u00fcmnendatel aastatel Euroopas. Esimene (programm loodi) Norras \u00fcheksak\u00fcmne kuuendal aastal, mis loodi noortele, kes radikaliseerusid, hakkasid toetama parem\u00e4\u00e4rmuslikku m\u00f5ttemalli. \u00dcheteistk\u00fcmnenda septembri m\u00f5jud v\u00e4ga tugevalt kogu terroriuuringute valdkonnas. Seda ka deradikaliseerumise ja eemaldumise toetamisel. P\u00e4rast seda (9\/11)\u00a0tekkisid ka laiemad riiklikud programmid, sest riigid tundsid, et selleks on vajadus. Vahetult p\u00e4rast p\u00e4rast terroriakti l\u00f5id n\u00e4iteks Jeemen ja Saudi Araabia riiklikud programmid, kus inimestega tegeleti v\u00e4ga mitmek\u00fclgselt, sealhulgas r\u00e4\u00e4giti, milline on siis \u00f5ige usk ja milline on uskumus, mida ei tohiks uskuda. Need programmid, mida tegelikult t\u00e4nini Jeemenis ja Saudi Araabias kasutatakse, on justkui alusp\u00f5hi nendele, mida t\u00e4na ka Euroopas kasutatakse. K\u00fcll aga (on) pandud Euroopa ja konkreetse, n\u00e4iteks linna konteksti antud valdkonna arengus.\n<\/p>\n<p>\n\tV\u00e4ga oluline m\u00f5jutegur (on) olnud S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da. Daeshiga liitus \u00fcle neljak\u00fcmne tuhande inimese saja kaheksak\u00fcmnest riigist. M\u00f5ned neist on naasnud koduriiki. Osad neist on Iraagi v\u00f5i S\u00fc\u00fcria vanglates, aga k\u00fcllalt paljud on on j\u00e4tkuvalt antud regioonis kas pagulaslaagris v\u00f5i kusagil mujal ning liikmesriigid on otsuse ees, kas v\u00f5tta need inimesed koju v\u00f5i mitte. R\u00e4\u00e4kimata neist inimestest, kes ei l\u00e4inud\u00a0k\u00fcll kohapeale, aga sellest hoolimata toetasid\u00a0ja v\u00f5ib-olla ka t\u00e4na toetavad Daeshi\u00a0ideoloogiat.\n<\/p>\n<p>\n\tPraegu on maailmas <em>ca<\/em> nelik\u00fcmmend kuni viisk\u00fcmmend aktiivset (deradikaliseerumis)programmi. Millised programmid on? See s\u00f5ltub suuresti kontekstist. On v\u00e4ga palju erinevaid programme, millel on ka erinevad tegevused, eesm\u00e4rgid, toe struktuur ja rahastusmudel. On programme, mis t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikkuse baasil. See t\u00e4hendab, et neist t\u00f6\u00f6tavad inimesed on vabatahtlikud. Aga on ka programme, kus inimesed liituvad nendega vabatahtlikkuse alusel, ehk siis inimesed ise otsivad programmi \u00fcles, ise tulevad, kui on soov ning ise tegutsevad endaga. Samas on ka vanglap\u00f5hiseid programme, kus kus inimesele n\u00e4iteks karistuse juurde kirjutatakse kohustuslikus korras programmi l\u00e4bimine v\u00f5i ta ise\u00a0vanglas otsustab, et ta soovib programmis l\u00e4bida ning talle antakse see v\u00f5imalus. Lisaks on ka nii-\u00f6elda DDR programme, mis keskenduvad siis eriti s\u00f5japiirkondades relvarelvastuse v\u00e4hendamisele, inimeste integreerumisele\u00a0\u00fchiskonda, et elu endises konfliktipiirkonnas saaks j\u00e4tkata rahulikult.\n<\/p>\n<p>\n\tMida me teame? \u00dcksk\u00f5ik milline see programm on, on see, et eduka programmi aluseks on m\u00f5istmine, miks \u00fcle\u00fcldse inimene on radikaliseerunud ja\/v\u00f5i liitunud m\u00f5ne organisatsiooniga. See on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks me n\u00e4iteks antud kursusel oleme nii palju keskendunud teaduslikele teooriatele ning p\u00f5hjustele-faktoritele, mis p\u00f5hjustavad radikaliseerumist ja\/v\u00f5i liitumist, sest see sarnane p\u00f5him\u00f5te kehtib k\u00f5ikidega, t\u00f6\u00f6tades sealhulgas \u00f5pilaste v\u00f5i \u00fcli\u00f5pilastega. Selleks, et me saaksime kedagi aidata, eriti aidata tal \u00e4\u00e4rmuslusest eemalduda v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslusest lahkuda, peab esmajoones m\u00f5istma, miks ta \u00fcldse sinna sattus.\n<\/p>\n<p>\n\tMillised on aga need meetodid, mida kasutatakse antud programmides? Antud info p\u00f5hineb kahek\u00fcmne \u00fche Euroopa spetsialistiga tehtud intervjuudel ning eelk\u00f5ige puudutab programme, kuhu inimene tuleb vabatahtlikkuse alusel ehk ta ise tuleb vabast tahtest. Muidugi on ka spetsialiste olnud kaasatud, kes, kes t\u00f6\u00f6tavad inimestega, kes on vanglas suunatud programmidesse kes on muudmoodi riigi poolt suunatud programmidesse. Aga eelk\u00f5ige me r\u00e4\u00e4gime praegu programmides, kui inimene l\u00e4heb ise vabatahtlikult.<br>Euroopas praegu kasutatavad meetodid jaotuvad nelja kategooriasse.\n<\/p>\n<p>\n\tEsmajoones m\u00e4\u00e4ratakse inimesele mentor, kes siis toetab teda, on tugiisik ning aitab inimesel aru saada, mida \u00fcldse tal on vaja. Selleks, et liikuda edasi, on see siis seotud n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6koha v\u00f5i m\u00f5ne muu teemaga. Mentori esimene \u00fclesanne on luua usalduslik side enda ja oma kliendi v\u00f5i mentee\u00a0v\u00f5i kuidas iganes nimetada seda inimest, kellega tehakse koost\u00f6\u00f6d. Nad teevad omavahel individuaalsed kokkulepped, kuidas nad t\u00f6\u00f6tavad ning proovivad seda graafikut hoida, et oleks stabiilsed kohtumised ning mentoritega toimub sageli v\u00e4ga palju seda, mis toetab inimese muutumist. Toimuvad vestlused, toimuvad arutelud, t\u00f5mbavad vaidlused maailmavaate ja muude teemade \u00fcle, mis samm-sammu haaval aitavad inimesel n\u00e4ha uusi vaateid, uusi perspektiive, aitavad maailmast natuke teistmoodi aru saada, mis toetab ka selle inimese kas siis eemaldumist ja\/v\u00f5i deradikaliseerumist.\n<\/p>\n<p>\n\tTeine kategooria on sotsiaalmajanduslik abi. Siin on mentoril suur roll, aga samuti samuti aitavad siin erinevad osapooled, kes niikuinii selliseid teenuseid pakuvad. \u00dcldjuhul \u00fcheskoos aidatakse inimesel leida n\u00e4iteks uus t\u00f6\u00f6koht. Aidatakse m\u00f5elda, et kuidas \u00fcle\u00fcldse t\u00f6\u00f6tamise protsess k\u00e4ib. T\u00f6\u00f6le kandideerimise protsess k\u00e4ib, sest sageli, eriti noortel inimestel ei ole neid teadmisi, oskusi v\u00f5i ka enesekindlust, julgust seda teha. On vaja teisi inimesi k\u00f5rvale, kes sageli \u00fctlevad, et\u201d Jah, sa suudad seda!\u201d, kes vajadusel tulevad toetades kaasa, et inimene saaks astuda, need esimesed sammud oma uues elus. Sotsiaalmajandusliku abi juurde k\u00e4ib ka kontaktide loomine ehk siis uue v\u00f5imaliku s\u00f5pruskonna v\u00f5i tutvusringkonna loomine, on see siis huviringi v\u00f5i m\u00f5ne m\u00f5ne muu tegevuse tarvis. Et viia inimestele uusi perspektiive ja viia inimesi uutes ringkondades selleks, et tekiksid uued kontaktid, tekiks tekiksid uued perspektiivid l\u00e4bi nende inimeste. Kolmandaks, kes soovib n\u00e4iteks oma haridusteed j\u00e4tkata, kes soovib \u00fcmber \u00f5ppida, et see on ka midagi, mida sageli aidatakse ja toetatakse teha.\n<\/p>\n<p>\n\tKolmas kategooria on ps\u00fchholoogiline abi. Kui inimene on olnud \u00e4\u00e4rmuslikus organisatsioonis v\u00f5i isegi terroriorganisatsioonis, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega on kogenud v\u00e4ga tugevaid tundeid. Ta on \u00fcle elanud v\u00e4ga suuri traumasid. Kas ta on ise n\u00e4iteks kedagi tapnud v\u00f5i ta on seda pealt n\u00e4inud, kas ta on ise kedagi v\u00e4gistanud v\u00f5i nt teda on v\u00e4gistatud? \u00dcldjuhul ps\u00fchholoogiline n\u00f5ustamine h\u00f5lmab nii seda.. inimese enda tegusid, n\u00e4iteks \u00e4\u00e4rmuslikku organisatsiooni kuulumise ajal, aga ka neid p\u00f5hjuseid, miks inimene sattus \u00fcle\u00fcldse sinna teekonnale. Miks inimene v\u00f5is radikaliseeruda ja\/v\u00f5i liituda? Sageli k\u00e4sitletakse ja arutletakse lapsep\u00f5lvetraumasid, mis on seotud n\u00e4iteks v\u00e4gistamiste, koolikiusamise, vanemate lahutamise v\u00f5i muul viisil.. l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga ning muidugi pakutakse ka kriisin\u00f5ustamist.\n<\/p>\n<p>\n\tNing neljanda teemana, mida sageli ei n\u00e4htagi\u00a0vajalikuks, sest\u00a0inimene ise tunneb, et et vot, see ei ole see p\u00f5hjus, miks, miks ma tegelikult radikaliseerun \u00a0ja see ei ole ka asi, mille osas maa abi praegu vajan, on religioosne n\u00f5ustamine. \u00dcldjuhul seda teevad kohaliku kogukonna imaamid kaasates kohalikku kogudust. Aeg-ajalt tuleb n\u00e4iteid ette, kus kohalik kogukond ei soovi endist \u00e4\u00e4rmuslast enda juurde, sest nad kardavad mainekahju. Nad ei taha seda inimeste oma.. oma keskele v\u00f5tta. Ja see on v\u00e4ga m\u00f5istetav.\n<\/p>\n<p>\n\tLisaks r\u00e4\u00e4gitakse religioonist, maailmavaatest ja ideoloogiaga seotud k\u00fcsimustest v\u00e4ga sageli ka mentoriga. Mentor on see, kes p\u00f5rgatab m\u00f5tteid tagasi, k\u00fcsib ka sageli v\u00e4ga kriitilisi k\u00fcsimusi. Nt Miks sa ikkagi nii tegid v\u00f5i et kas sa t\u00f5esti arvad, et k\u00f5ik ei olegi v\u00f5rdsed? Samm-sammult selliste teemadel r\u00e4\u00e4kimine on midagi, mis on n\u00e4idanud h\u00e4id tulemusi. Midagi, mida inimesed, endised \u00e4\u00e4rmuslased tunnevad, et neil on olnud vaja ja mis neid aidanud.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Aga mis on konkreetselt siis ikkagi n\u00fc\u00fcd vestlusteema, mida, mida n\u00e4iteks mentori v\u00f5i religioonin\u00f5ustaja v\u00f5i ps\u00fchholoogiga arutatakse? Need laias laastus jaotuvad kolme kategooriasse. Esimene on identiteet. Nagu ka varasemalt oleme r\u00e4\u00e4kinud, siis identiteedil on v\u00e4ga oluline roll. Inimesed v\u00f5ivad liituda m\u00f5ne organisatsiooniga sellep\u00e4rast, et nad otsivad endale elus kohta ja organisatsioon pakub neile..neile identiteeti, mida nad otsinud organisatsioon suudab neile vastu pakkuda midagi nende isiklikule ebakindlusele. Samuti on v\u00e4ga vajalik deadikaliseerumise ja\/v\u00f5i eemaldumise protsessis, luua see uusi identiteet. Ma saan s\u00f5dalasest n\u00e4iteks isaks v\u00f5i emaks. Ma ja v\u00f5ib-olla mul on ka mitu identiteeti, sellep\u00e4rast et ma tegelen v\u00e4ga paljude erinevate asjadega. V\u00f5i need erinevad asjad on minu identiteedi osa. Arutataksegi inimeste rollide, et kes ma siis olen, milliseid rolle ma t\u00e4idan. Et selle asemel, et ma olen s\u00f5dalane, v\u00f5in ma tegelikult olla ka n\u00e4iteks isa v\u00f5i poeg v\u00f5i vend v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja ja k\u00f5ike seda samal ajal. Ja ja\u00a0ka olla hea moslem v\u00f5i olla hea patrioot ning mitte vihata. Arutataksegi nende narratiivide \u00fcle, millega me oleme teisel n\u00e4dalal tutvust teinud. Just needsamad dehumaniseerivad p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5i arusaamad, mida, mida organisatsioonides v\u00e4rbamisel, aga ka organisatsioonides tegutsedes ikkagi taastoodetakse ja mis justkui annavad \u00f5igustuse selleks v\u00e4givallaks, mida siis \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonid v\u00f5i v\u00e4hemalt terroriorganisatsioonid k\u00fcllalt sageli praktiseerivad. Arutatakse l\u00e4bi ja vaadatakse neid, et kas t\u00f5esti neil on t\u00f5ep\u00f5hi all v\u00f5i kas neid k\u00fcsimusi saaks vaadata teistmoodi. Et miks \u00fcle\u00fcldse tekib tunne, et n\u00e4iteks k\u00f5ik k\u00f5ik kristlased vihkavad moslemeid? V\u00f5i miks on tekib v\u00f5i miks tekib tunne, et valge rass on v\u00e4lja suremas ja kas ikkagi on niimoodi? Ja\u00a0kuidas neid k\u00fcsimusi ja probleeme saaks \u00e4kki teise nurga alt vaadata?\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Kolmas, aga v\u00e4ga sageli arutatud teema, on side riigi ja selle poliitikaga. Ehk siis arutataksegi sageli oma riigi v\u00e4lispoliitiliste p\u00f5hjuste \u00fcle. Miks ikkagi \u00fchendkuningriigid r\u00fcndasid Jeemenit?\u00a0Kas nad oleksid tohtinud seda teha? Miks meie riigi s\u00f5durid on Iraagis v\u00f5i Afganistanis v\u00f5i nad on seal olnud? Miks me h\u00e4vitame inimesi, kes on s\u00fc\u00fctud? Miks, miks me toetame s\u00f5da tsiviilisikute vastu? Kuidas on see \u00f5igustatud? Ja, ja r\u00e4\u00e4gitakse igap\u00e4evapoliitikast, r\u00e4\u00e4gitakse s\u00f5dadest, r\u00e4\u00e4gitakse konfliktidest ja neist, kuidas seda v\u00f5iks lahendada. Ja kui \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonid sageli pakuvad lahenduseks just nimelt seda, et tule ja v\u00f5itle, tule ja tappa, siis mentoritega arutelud, programmides toimuvad arutelud, pakuvad uusi kuulumisi uusi kanaleid selleks, et neid ka neid probleeme lahendada. Otsitaksegi.. otsitakse inimesele uut uusi kanaleid, mis h\u00f5lma v\u00e4givalda, otsitakse viise, kuidas sa saaksid tegelikult oma muresid lahendada ja ka globaalseid probleeme lahendada, anda omase v\u00e4ikene osa, aga\u00a0olles seejuures austav teiste inimeste suhtes ja mitte olles v\u00e4givaldne. Ning arutatakse ka kuulumisega seotud teemadele. Et kuhu ma kuulun, kuhu ma v\u00f5iksin kuuluda ja kuhu ma sooviksin kuuluda. Ja\u00a0otsitakse ka neid kohti, kuhu inimene v\u00f5iks kuuluda, l\u00e4htudes tema maailmavaatest, tema m\u00f5tetest, soovidest.\n<\/p>\n<p>\n\tMiks ma seda nii palju r\u00f5hutan on see, et\u00a0eriti noorte inimeste puhul v\u00e4ga paljud tegelikult tahavad maailma parandada. Nad tahavad lahendada probleeme, nad tahavad seda, et ei oleks s\u00f5du, et ta ei oleks konflikte. \u00c4\u00e4rmusorganisatsioonid pakuvad sageli lihtsaid lahendusi, kus on v\u00e4givald\u00a0\u00fcks oluline komponent. Neis programmides mentorid sageli t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja koos inimesega viise, kuidas saaks anda oma panus nende probleemide lahendamisse, aga teha seda v\u00e4givallatult ja k\u00f5iki inimesi austaval viisil.\n<\/p>\n<p>\n\tNing kolmas teemablokk, milles sageli r\u00e4\u00e4gitakse, on just religiooni ja ideoloogiaga seotud k\u00fcsimused. Et kui kKoraanis v\u00f5i kusagil mujal p\u00fchakirjas on n\u00e4iteks kirjas midagi, et kuidas seda siis ikkagi v\u00f5iks t\u00f5lgendada. Kuidas seda v\u00f5iks t\u00e4nap\u00e4eva maailma \u00fcle kanda niimoodi, et me saame ka v\u00e4givallatult hakkama? Ning ..ning sageli sellised arutelud, eriti usklike inimeste juures toimuvad kohaliku koguduse ja kohaliku imaami v\u00f5i vaimulikuga.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Mida antud l\u00fchiloengust kaasa v\u00f5tta? Programme, mis toetavad inimeste \u00e4\u00e4rmuslusest lahkumist, hakati looma kaheksak\u00fcmnendatel. \u00dcheteistk\u00fcmnes september m\u00f5jutas v\u00e4ga tugevalt deradikaliseerumist programmide loomist, samuti S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da. Programmid on v\u00e4ga erinevad ja nad l\u00e4htuvad kohalikust kontekstist. On neid programme, mis toimivad vanglates, on neid programme, kuhu inimene tuleb vabatahtlikult. On neid programme, kus alati r\u00e4\u00e4gitakse religioonist v\u00f5i ideoloogiast ja neid programme, kus neist ei r\u00e4\u00e4gita, sest selleks ei n\u00e4hta vajadust. Ja see on v\u00e4ga \u00f5ige, et iga programm l\u00e4htubki kohalikest oludest, l\u00e4htub kohalikust kontekstist ja seep\u00e4rast on v\u00e4ga palju erinevaid metodoloogilisi l\u00e4henemisi. See p\u00f5him\u00f5te kehtib ka tegelikult kooli kontekstis. Me peame l\u00e4henema igale \u00f5pilasele v\u00f5i \u00fcli\u00f5pilasele individuaalselt ja vaatama, millised on tema vajadused ja pakkuma talle tuge nendest l\u00e4htuvalt.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Deradikaliseerumine v\u00f5i \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonist eemaldumine v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline protsess. Eriti kui inimene teeb seda \u00fcksi. T\u00e4na on mitmeid programme, mis toetavad inimesi sellel teekonnal. Millist tuge neis programmides osalejatele pakutakse? To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":217,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/217"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}