{"id":38,"date":"2024-04-04T07:00:18","date_gmt":"2024-04-04T04:00:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/e\/"},"modified":"2024-04-19T14:56:31","modified_gmt":"2024-04-19T11:56:31","slug":"e","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/e\/?lang=et","title":{"rendered":"Kas \u00e4\u00e4rmuslusest saab v\u00e4lja?"},"content":{"rendered":"<p>\n\tKas \u00e4\u00e4rmuslusest on v\u00f5imalik v\u00e4lja saada? Kas inimene, kes on kunagi teisi v\u00e4ga vihanud, v\u00f5ib mingil hetkel muuta oma m\u00f5ttemalli? Selles l\u00fchiloengus anal\u00fc\u00fcsimegi neid k\u00fcsimusi.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a22187adf2f4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a22187adf2f4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a22187adf2f4-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a22187adf2f4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a22187adf2f4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p>\n\tVarasemates loengutes oleme me p\u00f5hjalikult arutanud, et kes need \u00e4\u00e4rmuslased on, millesse nad usuvad ja miks ikkagi siis radikaliseerutakse ja\/v\u00f5i liitutakse organisatsioonidega. N\u00fc\u00fcd v\u00f5tame k\u00fcsimuse alla teema, kas \u00e4\u00e4rmuslusest saab v\u00e4lja. Vaatame antud k\u00fcsimust l\u00e4hemalt, keskendudes kahele teemale. K\u00f5igepealt, mis on need p\u00f5hjused, miks inimesed soovivad \u00e4\u00e4rmuslusest v\u00e4lja astuda v\u00f5i v\u00e4lja saada ning mis on need m\u00f5isted ja nende t\u00e4hendused, mida me ikkagi kasutame.\u00a0Lihtsalt sellep\u00e4rast, et olla \u00fchel lainel.\n<\/p>\n<p>\n\tEt r\u00e4\u00e4kida sellel teemal, peame me esmajoones vastama k\u00fcsimusele, kas \u00fcldse on v\u00f5imalik saada \u00e4\u00e4rmuslusest v\u00e4ljuda. St, kui sul juba kord on teatud maailmavaade v\u00f5i sa oled juba mingisuguse organisatsiooni liige, kas (on) v\u00f5imalik (ka) lahkuda? Ja need k\u00fcsimused p\u00f5hinevad tegelikult \u00fchel struktuursel k\u00fcsimuse, et kas inimene on v\u00f5imeline muutuma.\u00a0Tore Bjorgo, kellest me ka varasemalt oleme r\u00e4\u00e4kinud selle kursuse raames, on \u00f6elnud, et \u00fcldjuhul inimesed lahkuvad liikumisest mingil hetkel. Tema on eelk\u00f5ige uurinud P\u00f5hjamaade, fookusega Norra, parem\u00e4\u00e4rmuslasi. Ja see on midagi, mida eriti parem\u00e4\u00e4rmuslaste puhul on m\u00e4rgata. Inimesed liituvad organisatsiooniga, osad inimesed v\u00f5tavad \u00fcle teatud m\u00f5ttemalli, ollakse organisatsioonis ning lahkutakse organisatsioonist. Seega p\u00f5hik\u00fcsimus, mis meil t\u00e4na on, sai juba vastuse. \u201cJah,\u00a0on v\u00f5imalik organisatsioonist lahkuda ning sageli inimesed teevad seda ise vabatahtlikult ja iseseisvalt.\u201d Aga mitte alati.\n<\/p>\n<p>\n\tMis on\u00a0aga need soovid, miks siis ikkagi inimesed soovivad \u00e4ra saada? Teaduskirjanduses \u00fcldjuhul jagatakse need t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketeguriteks. T\u00f5mbetegurid on need tegurid, mis t\u00f5mbavad sind mingisuguse teise alternatiivi poole: uude keskkonda, uute inimeste poole, uue m\u00f5ttemalli poole. T\u00f5uketegurid on need, mis olemasolevas keskkonnas t\u00f5ukavad sellest eemale. Midagi, mis ei sobi midagi, mille p\u00e4rast sa ei taha seal olla. \u00c4\u00e4rmuslusuurijad on v\u00e4ljumise soovide osas toonud v\u00e4ljat\u00f5mbeteguriteks muutuse lojaalsuses \u2013\u00a0\u00a0inimesel korraga on teised asjad olulised. Et ei ole n\u00fc\u00fcd see \u00fcks eesm\u00e4rke on oluline, vaid, vaid muutuvad, need, mis on t\u00e4htsad. Soovitaks olla n\u00e4iteks perega. Tuntakse, et v\u00e4givald ei ole \u00f5ige v\u00f5i et see, mis me teeme, me\u00a0tegelikult ei taha seda teha. Samuti on v\u00e4ga oluliseks rolliks (t\u00f5mbeteguriks) uute v\u00e4ljavaadete tekkimine. Tekib uusi v\u00f5imalusi, on see siis t\u00f6\u00f6v\u00f5imalus, on see siis uue seltskonna v\u00f5imalus, on see siis elukoha v\u00f5imalus, samuti perelisa saamine v\u00f5i ka\u00a0kaaslase saamine. Et see viis, kuidas sa maailma n\u00e4ed, see mitmekesistub. Nagu praegu juba mainitud, siis soov abielluda ja luua pere on \u00fcks v\u00e4ga tugev t\u00f5mbetegur. Mida, mida alati n\u00e4eb neis organisatsioonides. \u00dcks v\u00e4ga hea t\u00f5mbetegur, mida k\u00f5ik teised inimesed, kes on \u00e4\u00e4rmuslaste \u00fcmber v\u00f5i kelle tuttavad n\u00e4iteks on \u00e4\u00e4rmuslased, saavad pakkuda, on see nii-\u00f6elda positiivne kokkupuude m\u00f5\u00f5dukatega ehk siis on v\u00e4gagi oluline, et \u00e4\u00e4rmuslasi ei isoleeritakse, vaid ikkagi inimesed, kes ka jaga seda m\u00f5ttemustrit nad p\u00fcsiksid inimestega kontaktis ja nad r\u00e4\u00e4giksid ka muudest asjadest. Nad tooksid v\u00e4lja enda perspektiive ja nad hoiaksid seda sidet. Sest just pikaajaline teise m\u00f5ttemalli olemasolu, pikaajaline teise seltskonna olemasolu ja need pikaajalised suhted on midagi, mis sageli on inimesi v\u00e4lja aidanud. Nad (\u00e4\u00e4rmuslased) korraga taipavad, et maailmas on mitmeid viise, kuidas mingisugust k\u00fcsimust v\u00f5i probleemi vaadata, lahendada. Oluline on ka majandusega seonduv k\u00fclg. T\u00e4htsaks t\u00f5mbeteguriks on ka majanduslikud stiimulid. N\u00e4iteks sul on v\u00f5imalik asuda t\u00f6\u00f6le v\u00f5i parema palgaga t\u00f6\u00f6le. Ning k\u00f5ik selle sellega seonduv. Ning inimeste puhul, kes on vangi m\u00f5istetud nende puhul on ka amnestia, midagi, mis, mis paneb meid m\u00f5tlema, et \u00e4kki, kui ma selle saan, et siis siis see on minu viis, kuidas v\u00e4lja saada v\u00f5i et \u00e4kki peaks v\u00e4lja saama.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Kui r\u00e4\u00e4kida t\u00f5uketeguritest, siis neid on samuti mitmeid. \u00dcks olulisem \u00fcks olulisemaid neist on ebak\u00f5lad ootuste ja tegelikkuse vahel. Seega kui n\u00e4iteks islamiriik kutsus inimesi v\u00f5itlema Islamiriigi loomise nimel, et me loome sellise v\u00f5imsa, v\u00f5rratu Islamiriigi, kus me saame elada nii, nagu \u00f5iged moslemid peavad elama Koraani j\u00e4rgi, siis nii m\u00f5nedki inimesed, kes kohale j\u00f5udsid, said aru, et see, mida neile on r\u00e4\u00e4gitud, see, mida neile reklaamitud, ei ole see p\u00e4ris tegelikkus. Ehk siis need tekkisid juba alguses sellised v\u00e4ga suured ebak\u00f5lad ootuste ja tegelikkuse vahel. See t\u00f5uketegur on eriti terroriorganisatsioonides ka teiste peale ISIS-e, ssest sageli see ideoloogia, mida r\u00e4\u00e4gitakse, need ideaalid, mida kuulutatakse, ja see p\u00e4ris elu, need ei k\u00e4i kokku. N\u00e4iteks on v\u00e4givalda palju rohkem, v\u00e4givald on palju v\u00e4hem, n\u00e4iteks r\u00fcnnatakse tsiviilisikuid, kuigi on lubatud, meie seda n\u00e4iteks ei tee. Tegeletakse mingisuguste k\u00fcsimustega, millega ei ole kokku lepitud tegelema, aga millest ei ole r\u00e4\u00e4gitud. Aga, aga millegip\u00e4rast seda tehakse ja see on sageli p\u00f5hjus, miks inimestel tekivad \u00fcle\u00fcldse m\u00f5tled, et \u00e4kki teeks midagi muud. \u00c4kki l\u00e4heks siit \u00e4ra?\n<\/p>\n<p>\n\tOrganisatsiooni strateegia ja tegevuste vastuolud on samuti midagi, mis inimesi paneb m\u00f5tlema. Paneb \u00fcle m\u00f5tlema, et kas see, mida me teeme, on ikkagi \u00f5ige. Just nimelt, et kas meie lahingtegevus on see, mida me oleme m\u00f5elnud, kas, kas me t\u00f5esti peaksime neid probleeme sellistel viisidel lahendama. V\u00f5i vastupidi, kas me \u00fcldse peaksime neid probleeme lahendama ja kas need viisid, mis me oleme valinud, kas need on \u00f5iged.\n<\/p>\n<p>\n\tKolmanda t\u00f5uketegurina on v\u00e4lja toodud halba juhtimist ning ka usaldamatust. See on midagi, mis on tegelikult k\u00fcllalt tavaline teistes seltskondades ja kollektiivides. N\u00e4iteks kui sa ise oma t\u00f6\u00f6kollektiivis tunned, et su juht ei ole piisavalt hea v\u00f5i see \u00f5hkkond sinu \u00fcmber ei ole piisavalt hea, siis v\u00f5ivad ka sinul tekkida need m\u00f5tted, et \u00e4kki teeks midagi muud, \u00e4kki teeks kusagil mujal.\u00a0Seesama on ka terrori- ja \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonides. Juhi roll, kes on juht, kes tegelevad juhtimisega, on \u00e4\u00e4retult oluline. Organisatsioonide puhul, kelle tegevus on salajane, kelle puhul inimestel on olemas nii-\u00f6elda p\u00e4evat\u00f6\u00f6 v\u00f5i perekond ja kes ei jaga infot oma \u00f5htuste v\u00f5i \u00f6iste tegemiste kohta. Nemad v\u00f5ivad tunda v\u00f5imetust sellise opeltidentiteediga hakkamasaamise osas. N\u00e4iteks, et nad ei halda \u00e4ra seda, et p\u00e4eval ma olen \u00fcks ja \u00f6\u00f6sel ma olen teine inimene. V\u00f5i nad tunnevad, et seda k\u00f5ike on lihtsalt liiga palju. Raskus, mis seostub sellega, et sa ei saa olla igati aus on ka midagi, mis t\u00f5ukab inimesi \u00e4\u00e4rmuslusest eemale.\n<\/p>\n<p>\n\tSamuti on olulisel kohal v\u00f5imetus kohaneda v\u00e4givallaga. Eriti kui me r\u00e4\u00e4gime terroriorganisatsioonidest, siis v\u00e4givald on nende t\u00f6\u00f6s, nende tegevuses lahutamatult kohal. V\u00e4givalda on teatud organisatsioonides eriti palju ning see on ka midagi, mida inimesed on v\u00e4lja toonud, et, et nad ei suuda sellega kohaneda v\u00f5i nad v\u00e4sivad sellest \u00e4ra. Tunnevad, et sageli seda v\u00e4givald on liigapalju ja see on suunatud osapoolte vastu, kelle pihta seda ei tohiks teha, kelle vastu seda ei tohiks suunata.\n<\/p>\n<p>\n\tNing, ning muidugi inimesed ka sageli kaotavad usu ideoloogiasse. Need \u00f5ilsad eesm\u00e4rgid, mis neil varasemalt on olnud, v\u00f5ivad kaduda. Nad v\u00f5ivad n\u00e4ha, et kogu selle halva juhtimise v\u00f5i v\u00f5i ebak\u00f5lade t\u00f5ttu nad ei saavutagi seda, mida nad soovivad ja \u00fcle\u00fcldse neil tekib k\u00fcsimus, et kas ma \u00fcldse tahan seda saavutada, Kas see on midagi, mis minu meelest on oluline? Sest m\u00f5ttemallid ja eesm\u00e4rgid sageli kipuvad muutuma.\n<\/p>\n<p>\n\tNing viimaseks, aga ka v\u00e4ga oluline t\u00f5uketegur, on l\u00e4bip\u00f5lemine. Tehakse liiga palju liiga intensiivselt ja see on midagi, mis t\u00f5ukab inimesi \u00e4\u00e4rmuslusest eemale.\n<\/p>\n<p>\n\tBill, Bouhana ja Morrison on samuti teinud sellise \u00fclevaate, mis on ikkagi need p\u00f5hjused, miks soovitakse eemalduda just nimelt eemaldada ehk siis organisatsioonist \u00e4ra minna. Ning nad on v\u00e4lja toonud olulise p\u00f5hjusena ka seda, et halvasti kohtlemine on midagi, mis inimesi v\u00e4sitab ja mille t\u00f5ttu nad soovivad organisatsioonist lahkuda. Kui m\u00f5elda keskkonna peale, kus on v\u00e4ga palju v\u00e4givalda, siis ilmselt ka seda halvasti kohtlemist, ole sa siis juht v\u00f5i alluv, v\u00f5ib ette tulla palju.\n<\/p>\n<p>\n\tSamuti ideoloogilised erinevused, ehk siis k\u00fcsimused, uskumuste k\u00fcsimused, p\u00f5him\u00f5tete k\u00fcsimused, narratiivide osas.\n<\/p>\n<p>\n\tErinevused taktikalistes valikutes eelistustes ehk kas me teeme ikkagi nii, nagu me peaks tegema? \u00c4kki me peaksime hoopis midagi muud tegema v\u00f5i muudel viisil tegema? Kas meie asi on viia ellu terrorir\u00fcnnakuid \u00fcksikisiku tasemel v\u00f5i, v\u00f5i meie r\u00fcndama kogu kambaga? Sellised k\u00fcsimused on midagi, mis, mis vajavad lahendamist ja kui need ei leia lahendamist, siis inimesed inimestel v\u00f5ib tekkida soov lahkuda. Samuti erinevused strateegilistes eelistustes, ehk siis kuidas me l\u00e4heneme, mida me teeme, mida me ei tee, keda me v\u00e4rbame, keda me koolitame kui pikalt me midagi teeme ja miks me just sellise l\u00e4henemise v\u00f5tame.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dcks v\u00e4ga oluline teema on ka t\u00f5siasi, et sageli need organisatsioonid ei tee neid asju, mida nad lubavad teha. V\u00e4line kommunikatsioon on \u00fcks, aga see, mis p\u00e4riselt toimub, on midagi muud. Ja seep\u00e4rast on \u00fcks lahkumise soovimise p\u00f5hjus ka pettumus grupi silmakirjalikkusega. Ehk siis tuntakse, et, et me oleme siin silmakirjateenrid, me tegelikult ei tee seda, mida me peaksime tegema, me tegelikult ei tee seda, mida me lubame teha. N\u00e4iteks, me tapame liiga palju tsiviilisikuid. N\u00e4iteks, me ei r\u00fcnda piisavalt riikide parlamente v\u00f5i midagi muud, mis on meil justkui strateegias, aga ka lubadustes kirjas. Ning seet\u00f5ttu ka selline ootustele mittevastamine, on see siis seotud strateegia, taktika v\u00f5i ka muude ootustega, on midagi, mis, mis t\u00f5mbab inimesi eemale. Ning tekitab ka kognitiivset dissonantsi. Et siis ise v\u00e4lismaal ei k\u00e4i p\u00e4ris h\u00e4sti kokku.\n<\/p>\n<p>\n\tNing viimaks sotsiaalse toe kadumine. N\u00e4iteks kaotatakse enda organisatsiooniv\u00e4lised s\u00f5brad-tuttavad, perekonna, mis on k\u00fcllalt sage. Ja\u00a0tuntakse, et tegelikult olen p\u00e4ris \u00fcksi kui v\u00f5imul organisatsioonis ei ole ka inimesi. Ning, ning sageli \u00fcks p\u00f5hjus, mis hoiab inimese organisatsiooni juures, on see, et see organisatsioon pakubki sulle sotsiaalset tuge. Kui aga see kaob, siis tekib ka soov organisatsioonist lahkuda.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Mis on aga need m\u00f5isted ja t\u00e4hendused, mida me peame antud teema puhul arvesse v\u00f5tma? Kui me r\u00e4\u00e4gime deradikaliseerumisest, siis me pean silmas sotsiaalset ja ps\u00fchholoogilist protsessi, mille tulemus on suhtumise muutumine ja uue identiteedi kujunemine. Ehk siis see viis, kuidas inimene n\u00e4eb maailma, see muutub ja sellega muutub ka tema roll. See, kes ta on. Et p\u00fchas\u00f5dalasest saab n\u00e4iteks isa ja treener v\u00f5i v\u00f5i valge rassi eest seisjast saab n\u00e4iteks \u00f5petaja.\n<\/p>\n<p>\n\tEemaldumine ja ..ei ole p\u00e4ris see, mis on deradikaliseerumine, mida me oleme ka tegelikult varasemalt v\u00e4lja \u00f6enud. Eemaldumine on protsess, mille k\u00e4igus terrorir\u00fchmituse, \u00e4\u00e4rmuslikku organisatsiooni, j\u00f5ugu, kultuse liige otsustab l\u00f5petada sidemed organisatsiooniga, ehk ta lahkub sellest organisatsioonist. Eemaldumine ja deradikaliseerumine v\u00f5ivad toimuda samal ajal, aga ei pruugi. On inimesi, kes n\u00e4iteks juhivad organisatsioone olles ise deradikaliseerunud, nad v\u00f5ivad seda teha aastaid. Aga kui on inimesi, kes eemalduvad, sest nad tunnevad, et n\u00e4iteks ..nad ei saa hakkama dissonantsi tega, mis tekib, v\u00f5i nad nad ei suuda selle halva juhtimise all olla v\u00f5i nad t\u00f5esti tunnevad, et me ju ei teinud seda, mida me tahtsime teha. Ja nende meelest need eesm\u00e4rgid ikkagi olid okeid, nende, nende eesm\u00e4rkide ja p\u00f5him\u00f5tete eest v\u00f5itlemine on vajalik. Aga nemad lihtsalt ei ole enam organisatsiooni liikmed. Seega neil on siiamaani radikaliseerunud maailmavaade, aga nad lihtsalt ei ole organisatsiooni,\u00a0m\u00f5ne organisatsiooni v\u00f5i liikumise osa.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Kui r\u00e4\u00e4gitakse \u00e4\u00e4rmuslaste eemaldumisest, videe radikaliseerumist, sageli r\u00e4\u00e4gitakse ka rehabiliteerumisest.\u00a0See on protsess, mis soodustab uue mitmekihilise identiteedi teket, mis ei ole enam seotud \u00e4\u00e4rmuslikku identiteediga. Aga see on, see ongi seotud sellega, et sa leiadki elus justkui uue koha \u2013 sa rehabiliteerud. Sa leiad n\u00e4iteks, sa leiad n\u00e4iteks uued s\u00f5brad. Aga see ei ole p\u00e4ris sama, mis on deradikaliseerumine v\u00f5i eemaldumine. Sageli kasutatakse s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena\u00a0deradikaliseerumiset ja rehabiliteerumist ka reintegreerumist, mis tegelikult v\u00f5ib toimuda samaaegselt nende protsessidega, aga ei pruugi. Reintegreerumise puhul me r\u00e4\u00e4gime protsessist, mille \u00f5nnestumisel v\u00f5tab inimene osa laiemast sotsiaalsest keskkonnast ja tegevusest ehk kui ta on reintegreerunud, siis ta on leidnud endale uue koha \u00fchiskonnas. Ning sageli see ongi inimeste, kes soovivad lahkuda ja kelle m\u00f5ttemall muutunud, uus eesm\u00e4rk. Leida endale uus paik siin \u00fchiskonnas, kuidas olla kasulik ja kuidas teha midagi olulist. On n\u00e4iteks juhtumeid, kus inimene v\u00e4ljub organisatsioonist vabatahtlikult, kus inimene n\u00e4iteks deradikaliseerunud sellep\u00e4rast, et ta soovibki deradikaliseeruda. Aga on ka juhtumeid, kus v\u00e4ljumine ehk eemaldumine toimub sunniviisiliselt. N\u00e4iteks keegi tabatakse teolt ning m\u00f5istetakse vangi. Vangla \u00fcldjuhul muudab \u00e4\u00e4rmuslasi k\u00fcllalt palju ja \u00fcldjuhul positiivses suunas. Andrew Silke on seda p\u00f5hjalikumalt uurinud ja on v\u00e4lja toonud, et kuigi igale inimesele m\u00f5jub vangla erinevad, siis uues keskkonnas olek praegusest organisatsioonist eemaldumine, kontaktide kadumine, on midagi, mis lubab inimesel ennast taasavastada, luua endale nii-\u00f6elda see uus mina. Ning v\u00e4ga paljudele see tegelikult on toetav, sellep\u00e4rast et ka organisatsioonis olles neil.. neil on tunne, et no tegelikult ei ole kindel, kas ma soovin seda teha. Seega sunniviisiline v\u00e4ljumine v\u00f5ib m\u00f5juda ka positiivselt, kuigi see on sunniviisiline.\n<\/p>\n<p>\n\tOn olukordi, kus ja liikumisi, kus inimene on v\u00f5imeline v\u00e4ljuma \u00fcksinda. Organisatsioon aksepteerib seda ja ta saabki, kas alustada uut elu v\u00f5i ta v\u00f5tab n\u00e4iteks v\u00e4givallatu rolli. Indoneesias on n\u00e4iteks juhtumeid, kus inimene astub \u00e4\u00e4rmusr\u00fchmitusest v\u00e4lja, aga \u00e4\u00e4rmusr\u00fchmituse haldusalas olevat koole v\u00f5i lasteaedu aitab ta ikkagi toetada, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tades seal \u00f5petajana. Aga on ka juhtumeid, kus kogu liikmeskond lahkub organisatsioonist v\u00f5i mingisugune liikmest mingisuguse organisatsiooni haru lahkub, sest tuntakse neid samu tundeid, millest me r\u00e4\u00e4kisime t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurite all.\u00a0See, mida me teeme, ei ole \u00f5ige. Nii n\u00e4iteks ei soovi nii palju v\u00e4givalda toetada. See strateegia v\u00f5i taktika ei ole \u00f5ige ja, v\u00f5i ka muud teemad, mis tekitavad kognitiivset dissonantsi.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>\u00dcks h\u00e4sti oluline k\u00fcsimus \u00e4\u00e4rmuslusest eemaldumise puhul on see, kas seda on v\u00f5imalik teha turvaliselt. Nimelt on juhtumeid, kus inimene on aastaid organisatsiooni liige, ta on deradikaliseerunud, tal nuus m\u00f5ttemall, ta on uued m\u00f5ttemustrid, uued m\u00f5ttemustrid. Aga, aga ta tunneb, et ei saa v\u00e4lja sellep\u00e4rast et see ei ole turvaline. See on eriti parem\u00e4\u00e4rmuslike organisatsioonide puhul, kus ka n\u00e4iteks vangi m\u00f5istetud liikmed hiljem otsitakse \u00fcles ja, ja makstakse k\u00e4tte. Seega see on midagi, kus sageli riigid v\u00f5i kohalik omavalitsus v\u00f5i mittetulundusorganisatsioonid peavad sekkuma, peavad toetama inimest, et ta j\u00e4\u00e4ks ellu sellel teekonnal, kui ta soovib v\u00e4ljuda. Sest alati see ei ole turvaline.\n<\/p>\n<p>\n\tMida v\u00f5tta kaasa antud l\u00fchiloengust? Esiteks seda, et \u00e4\u00e4rmuslusest on v\u00f5imalik saada v\u00e4lja seda nii deradikaliseerumise kui eemaldumise n\u00e4ol. Kui kaua see aega v\u00f5tab ja millist tuge n\u00e4iteks t\u00e4psemate inimene v\u00f5ib vajada? Kas see saab toimuda vabatahtlikult? Kas peaks toimuma sunniviisiliselt, kas kedagi peaks toetama? See s\u00f5ltub v\u00e4ga palju konkreetsest inimesest ja keskkonnast, mis teda \u00fcmbritseb. Samuti, et on v\u00e4ga palju erinevaid p\u00f5hjuseid, miks inimesed soovivad ikkagi v\u00e4ljuda, on see nii deradikaliseerumine kui.. v\u00f5i ka eemaldumine. Ent neid p\u00f5hjuseid on pea sama palju kui p\u00f5hjuseid, miks inimesed soovivad liituda ja\/v\u00f5i radikaliseeruda v\u00f5i miks nad liitunud ja\/v\u00f5i radikaliseeruvad.<br>Ning peamised m\u00f5isted, mida antud protsesse ja antud teemat k\u00e4sitledes kasutatakse, on deradikaliseerumine, eemaldumine, rehabiliteerimine ning reintegreerumine.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>J\u00e4rgmisel korral me k\u00e4sitlemegi t\u00e4psemalt, et millist tuge inimesel vaja, et v\u00e4ljuda \u00e4\u00e4rmuslusest ning millist tuge praegu pakutakse.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas \u00e4\u00e4rmuslusest on v\u00f5imalik v\u00e4lja saada? Kas inimene, kes on kunagi teisi v\u00e4ga vihanud, v\u00f5ib mingil hetkel muuta oma m\u00f5ttemalli? Selles l\u00fchiloengus anal\u00fc\u00fcsimegi neid k\u00fcsimusi. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Varasemates loengutes oleme me p\u00f5hjalikult &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":215,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}