{"id":30,"date":"2024-04-04T07:00:19","date_gmt":"2024-04-04T04:00:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/c\/"},"modified":"2024-04-04T07:00:47","modified_gmt":"2024-04-04T04:00:47","slug":"c","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/c\/?lang=et","title":{"rendered":"M\u00f5isted ja nende t\u00e4hendused"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEt saaksime \u00e4\u00e4rmuslusest p\u00f5hjalikult r\u00e4\u00e4kida, on vaja teada m\u00f5isteid, mida valdkonnas kasutatakse. Nendega tutvume selles l\u00fchiloengus.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a21eae3708df-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a21eae3708df-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a21eae3708df-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a21eae3708df-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a21eae3708df-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Eelmises osas me arutasime, mis see kooli roll \u00e4\u00e4rmuslusega seonduvalt siis ikkagi on ja mida \u00f5petajana v\u00f5i koolijuhina peaks t\u00e4psemalt tegelema. Nendele k\u00fcsimustele, nendele dilemmadel, konkreetsetele viisidele, kuidas ennetada v\u00f5i kuidas t\u00f5kestada, keskendume me neljandal ja viiendal n\u00e4dalal t\u00e4psemalt.\n\n<p>\n\tN\u00fc\u00fcd l\u00e4heme aga m\u00f5istete ja nende t\u00e4henduste juurde ja vaatame t\u00e4psemalt, mis need s\u00f5nad t\u00e4hendavad, mida me selles kursuses kasutame. Meie selle videoloengu eesm\u00e4rk on aru saada ja n\u00e4ha l\u00e4hemalt s\u00f5nade taha. Ning need s\u00f5nad, mida me k\u00e4sitleme, on j\u00e4rgmised: terrorism, \u00e4\u00e4rmuslus, radikaliseerumine, liitumine, deradikaliseerumine, eemaldumine. Vaatame l\u00e4hemalt ka nelja erinevat ideoloogiat, mis eestlasi v\u00f5ivad k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutada. Nendeks on islamism, parem\u00e4\u00e4rmuslus, vasak\u00e4\u00e4rmuslus, ja\u00a0<em>incel-<\/em>liikumine.\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tTerrorism. Kui leidub kedagi, kes \u00fctleb, et mina tean t\u00e4pselt, mis terrorism on, hakkavad terrorismiuurijad ja praktikud s\u00fcgavalt oma kukalt s\u00fcgama. Ja see p\u00f5hjus on j\u00e4rgmine. Praegu on k\u00e4ibel <em>ca<\/em>\u00a0kakssada kuusk\u00fcmmend erinevat viisi, kuidas m\u00f5testatakse, kuidas saadakse aru s\u00f5nast terrorism.\u00a0Erinevad riigid, erinevad rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad erinevaid t\u00e4hendusi antud s\u00f5nale. Oluline on ka v\u00e4lja tuua, et praegu ei ole \u00fchiselt rahvusvaheliselt kokku lepitud t\u00e4hendust terrorismile kui kuriteole. Terrorismi kui termini kasutamine on v\u00e4ga vastuoluline ja tegelikult v\u00e4ga mitmeti m\u00f5istetav. Terrorismist r\u00e4\u00e4gitakse, kui r\u00e4\u00e4gitakse erinevatest demonstratsioonidest, \u00fclest\u00f5usudest, toimuvad need siis n\u00e4iteks Tais v\u00f5i S\u00fc\u00fcrias,\u00a0Tuneesias v\u00f5i Liibanonis. Terrorismist r\u00e4\u00e4gitakse, kui r\u00e4\u00e4gitakse Gaza blokeerimisest Iisraeli poolt. Samuti r\u00e4\u00e4gitakse terrorismist, kui r\u00e4\u00e4gitakse USA sisenemist Iraaki, aga ka Afganistani. Ja s\u00f5na terrorism kasutatakse ka, kui r\u00e4\u00e4gitakse n\u00e4iteks Wikileaksi asutajast. Teadusmaailmas kasutatakse k\u00fcllalt sageli Peter\u00a0Neumanni definitsiooni, mis on j\u00e4rgmine: \u201cTerrorism on poliitiliselt motiveeritud v\u00e4givald tsiviilelanike vastu eesm\u00e4rgiga luua hirmu ja m\u00f5jutada oma sihtm\u00e4rgi poliitilist k\u00e4itumist\u201d. Antud kursusel me ei kasuta piitsoniumeni definitsiooni, vaid me kasutame j\u00e4rgmist: \u201cTerrorismi peamine eesm\u00e4rk on saavutada laiem ps\u00fchholoogiline m\u00f5ju mis on suurem kui pelgalt r\u00fcnnaku ohvrid v\u00f5i objekt.\u201d See t\u00e4hendab, et terrorism ei ole eesm\u00e4rk omaette. Terrorism on meetod, et saavutada oma eesm\u00e4rk \u00fcksk\u00f5ik mis on antud definitsiooni. Autor on Anthony Richards, kes kirjutas selle 2014.\u00a0aastal. Terrorismimeetodit kasutas al-Quaeda, r\u00fcnnates Pentagoni ja kaksiktorne \u00fcheteistk\u00fcmnendal septembril. Terrorismimeetodeid kasutas IRA kaheksak\u00fcmnendatel Brightonis, r\u00fcnnates Konservatiivse partei \u00fcldkogu lootusega tappa siis antud antud partei k\u00e4ilakuju tuntud partei juhtkond, mis neil ei \u00f5nnestunud.\n<\/p>\n<p>\n\tMis asi on \u00e4\u00e4rmuslus? \u201c\u00c4\u00e4rmuslus\u201d ja \u201cterrorism\u201d v\u00f5idakse kasutada s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena, mida nad kindlasti ei ole. Need m\u00f5istetele on \u00fchisosa. Aga neil on tugevad erinevused. \u00c4\u00e4rmuslus on laiem termin, kui on terrorism. Terrorism on osa \u00e4\u00e4rmuslusest, aga iga \u00e4\u00e4rmuslus ei ole terrorism. Kui me r\u00e4\u00e4gime \u00e4\u00e4rmuslusest, kasutatakse v\u00e4ga sageli s\u00f5na ekstremism. Need omavahel on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid, mida v\u00f5ib julgelt kasutada l\u00e4bisegi. \u00c4\u00e4rmuslust on v\u00e4ga h\u00e4sti iseloomustanud Demant oma kolleegidega ja ta on kirjutanud j\u00e4rgmiselt: \u201cRadikaliseerumise k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikum vorm, ekstremism, kus m\u00f5tted ja eesm\u00e4rgid saavad V\u00e4givaldse kuju. Seega h\u00e4sti oluline komponent \u00e4\u00e4rmusluse juures on just v\u00e4givalla olemasolu. Ekstremism on demokraatia vastand. Kui \u00fcha alustele vabadus, k\u00f5igi kodanike v\u00f5rdsus, usu- ja s\u00f5navabadus siis teine t\u00f6\u00f6tab neile vastu t\u00f6\u00f6tades vastu demokraatlikele v\u00e4\u00e4rtustele ja protsessidele. V\u00e4givalla kasutamine on eesm\u00e4rgip\u00e4rane, on midagi, millest l\u00e4htuvalt \u00e4\u00e4rmuslased antud kursusel. Me l\u00e4htume j\u00e4rgmisest t\u00f5lgendusest \u2013 \u201c\u00c4\u00e4rmuslus on protsess, mille raames \u00fcksikisik on vastu demokraatlikele vaadetele ja v\u00e4\u00e4rtustele ning n\u00e4eb, et teatud ideoloogia tuleb ellu viia, mille tarvis v\u00f5ib vajadusel kasutada ka v\u00e4givalda.\u201d\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Mis aga on radikaliseerumine? V\u00e4ga paljud autorid, kui nad kirjeldavad radikaliseerumist, toovad v\u00e4lja, et radikaliseerumine on protsess. See ei ole midagi, mis lihtsalt juhtub, vaid see on vaid tekib aja jooksul ning sellel on algus sellena l\u00f5pp. N\u00e4iteks Austria siseministeerium on v\u00e4lja toonud, et radikaliseerumine on keeruline protsess, mida tuleb vaadata sotsiaalmajanduslikus ja globaalpoliitilises kontekstis. Seega ta ei ole protsess iseenesest, vaid\u00a0on protsess, mida peab kontekstis vaatama, milline on see maailm, mis \u00fcmbritseb inimest. Milline on see maailm, mis \u00fcmbritseb seda inimest, kes on radikaliseerumise protsessi alguses, keskel v\u00f5i l\u00f5pus?<br>Braddock on USA teadlane, (kes on)\u00a0toonud v\u00e4lja, et radikaliseerunud protsess, kus indiviid v\u00f5tab omaks \u00e4\u00e4rmusliku ideoloogia ehk siis ta m\u00f5ttemaailm muutub, ta v\u00f5tab osaks Peehomaniseerivad, vihkavad narratiivid, l\u00e4htudes ideoloogiast, siis kelle vastu? Arie Kruglanski on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud m\u00f5iste, mille t\u00e4hendus on j\u00e4rgmine:\u00a0\u201cRadikaliseerumine on protsess, mille raames indiviid toetab v\u00f5i liitub tegevustega, mis on teiste poolt hukka m\u00f5istetud ja mis rikuvad olulisi sotsiaalseid norme, nagu n\u00e4iteks tsiviilisikute tapmine. Kui n\u00e4iteks ka erinevate sihtgruppide tee humaniseerimine. \u201cJuudid on rotid. K\u00f5ik moslemid tuleks tappa valge valge rass sureb v\u00e4lja. Sellised erinevad p\u00f5him\u00f5tted, erinevad normid, mis kandub edasi ka inimese k\u00e4itumisse antud kursusel.\n<\/p>\n<p>\n\tMe l\u00e4htume John Horgani m\u00f5ttest. Ta on kirjutanud, et radikaliseerumine on sotsiaalse ja ps\u00fchholoogilise muutuse protsess mille raames v\u00f5tab inimene omaks uskumused ja hoiakud, mis v\u00f5ivad teda teiste tegevuste hulgas motiveerida terrorismiga seotud tegevustegevusest osa v\u00f5tma. Miks antud definitsioon on oluline, on see, et radikaliseerunud inimesed, nui neljaks, alati ei v\u00f5ta osa terrorismist ja nad ei v\u00f5ta osa \u00e4\u00e4rmuslikus k\u00e4itumisest. Neil v\u00f5ivad olla teatud sotsiaalsed ps\u00fchholoogilised hoiakud. Neis v\u00f5ivad olla toimunud mingisugused sotsiaalsed protsessid. Aga alati see ei t\u00e4henda automaatselt, et inimene inimene hakkab praktiseerima terrorismi.\n<\/p>\n<p>\n\tMis (on) aga liitumine, deradikaliseerumine, eemaldumine ja kuidas need on seotud teiste m\u00f5istetega, mida me oleme praegu arutanud?\n<\/p>\n<p>\n\tLiitumine on organisatsiooni v\u00f5i liikumise liikmeks saamine. Miks ma seda r\u00f5hutan, on see, et sageli kasutatakse liitumist ja radikaliseerumist s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena, mida nad kindlasti ei ole. Inimene v\u00f5ib v\u00f5tta omaks radikaliseerunud maailmavaate.\u00a0Ta v\u00f5ib v\u00f5tta omaks dehumaniseerivad hoiakud. V\u00f5ib v\u00f5tta osaks mingisuguseid narratiivid, mingisugused m\u00f5tted, mis on \u00e4\u00e4rmuslikud. Aga see ei t\u00e4henda automaatselt, (et ta) liitub m\u00f5ne organisatsiooniga. On see siis Oodini s\u00f5dalased, on see siis Dae\u0161 v\u00f5i on see siis IRA v\u00f5i midagi muud. Samaaegselt v\u00f5id toimuda protsess, kus inimene saab m\u00f5ne organisatsiooni v\u00f5i liikumise liikmeks, sealhulgas terroriterroriorganisatsiooni. Aga Ta ei pruugi radikaliseeruda. Tal ei pruugi tekkida maailmavaadet, mis on \u00e4\u00e4rmuslik. Tal ei pruugi tekkida m\u00f5ttemalli, kus on normaalne teisi osapooli tee humaniseerida. Need v\u00f5ivad toimuda samal ajal \u00e4\u00e4rmuslikku organisatsiooni liikmetel v\u00f5ivad olla teatud teatud p\u00f5him\u00f5tted, millest nad l\u00e4htuvad, aga see ei pruugi niimoodi olla.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Miks me sellest r\u00e4\u00e4gime, on ka see, et niimodi m\u00f5istame paremini, mis asi see deradikaliseerumine ja eemaldumine on? Deradikaliseerumine on samuti sotsiaalne ps\u00fchholoogiline protsess, mille tulemus on suhtumise muutumine ja identiteedi kujunemine. Ehk siis inimese ideoloogia, mis on hoidnud endas erinevaid \u00e4\u00e4rmuslikke narratiive n\u00e4itab juba varasemalt oleme toonud, muutub ta suhtumine.\u00a0\u00a0Tal\u00a0v\u00f5ib-olla ei ole enam dehumaniseerivaid hoiakuid ..\u00a0ja tal tekib uus identiteet. N\u00e4iteks kui varasemalt noor islami\u00e4\u00e4rmuslane identifitseeris ennast kui v\u00f5itleja, kui p\u00fchas\u00f5dalane, siis p\u00e4rast deradikaliseerumist v\u00f5ib tal tekkida uus identiteet. N\u00e4iteks ta on isa, ta on laps. Ta on treener. Eemaldumine on protsess, mille k\u00e4igus terrorir\u00fchmituse \u00e4\u00e4rmusliku liikumise j\u00f5ugu, g\u00e4ngi, kultuse liige otsustab l\u00f5petada sideme organisatsiooniga.\n<\/p>\n<p>\n\tSee on liitumise vastane protsess, ehk siis ta tuleb organisatsioonist \u00e4ra. See v\u00f5ib toimuda vabatahtlikult, see v\u00f5ib toimuda sunniviisiliselt, n\u00e4iteks inimene pannakse vangi. See v\u00f5ib toimuda individuaalselt, inimene \u00fcksinda eemaldub organisatsioonist, aga on ka n\u00e4iteid, kus kogu organisatsioon, kogu kollektiiv eemaldub organisatsioonist ja nad l\u00f5petavad oma tegevuse. Samamoodi nagu radikaliseerumine ja liitumine ei pruugi toimuda samal ajal ja \u00e4\u00e4rmusliku organisatsiooni liige ei pruugi olla \u00fcldse radikaliseerunud ka deradikaliseerumine ja eemaldumine ei pruugi toimeuda samal ajal. Vahel need t\u00f5esti toimuvad. Inimene eemaldub organisatsioonis sellep\u00e4rast, et ta m\u00f5ttemaailm on muutunud. Aga on ka juhtumeid, kus inimene on organisatsiooni liige ja n\u00e4iteks juhib aastaid organisatsiooni. Aga ta on. deradikaliseerunud. Nt ta\u00a0oma peas m\u00f5tleb, et aga miks me vihkame? Samuti v\u00f5ib-olla ka inimene eemaldunud organisatsioonist erinevatel p\u00f5hjustel, sest n\u00e4iteks ma pean keskenduma t\u00f6\u00f6tamisele, pean keskenduma laste kasvatamisel, aga ta m\u00f5ttes ikkagi jagab neid p\u00f5him\u00f5tteid. Ta ikkagi j\u00e4tkuvalt tunneb, et osad inimesed on v\u00f5rdsemad. Osad inimesed on v\u00e4hemt\u00e4htsamad ja v\u00f5ib-olla me peamegi nad \u00e4ra h\u00e4vitama. Lihtsalt tema ise aktiivselt sellega ei tegele.\n<\/p>\n<p>\n\tMis on aga need ideoloogiad, mida sageli usutakse ja mille p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rgitakse? Eesti kontekstis on k\u00f5ige olulisem r\u00e4\u00e4kida neljast: islamism, parem\u00e4\u00e4rmuslus, vasak\u00e4\u00e4rmuslus ja <em>incel-<\/em>liikumine. Islamism on islami \u00e4\u00e4rmuslik vorm. K\u00f5ik moslemid ei ole automaatselt islamistid, sest nad on moslemid. K\u00fcllat v\u00e4hesed moslemid on islamistid ja neist omakorda v\u00e4ga v\u00e4hesed on terroristid. K\u00fcll aga on inimesi ikkagi, kes on islamistid. Islamismis nagu teistele ideoloogiatele on v\u00e4ga palju erinevaid definitsioone, aga antud kujul l\u00e4htume j\u00e4rgmistest p\u00f5him\u00f5tetest ja islamismi puhul, et see on p\u00fc\u00fcd kehtestada islamikorda religioosset riiki, teatud \u00f5iguss\u00fcsteemi ehk \u0161ariaat ning teatud moraalikoodeksid.\n<\/p>\n<p>\n\tParem\u00e4\u00e4rmuslus on samuti ideoloogia, mida v\u00f5ib defineerida v\u00e4ga erinevalt. Meie l\u00e4htume j\u00e4rgmisest viisist. Parem\u00e4\u00e4rmuslus on ideoloogia, mille toetajad peavad sotsiaalset ebav\u00f5rdsust v\u00e4ltimatuks, loomulikuks v\u00f5i isegi soovitavaks. See on p\u00f5him\u00f5te, et k\u00f5ik ei olegi v\u00f5rdsed. On need, kes on t\u00e4htsamad ja need, kes on madalamad ja ebav\u00f5rdsus p\u00f5ik, eksisteerida sellep\u00e4rast, et osadel on rohkem \u00f5igusi kui teistel ja osad on rohkem v\u00e4\u00e4rtuslikud kui teised.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Vasak\u00e4\u00e4rmuslus on ideoloogia, mida on v\u00e4ga keeruline defineerida. T\u00e4na l\u00e4htume me viisidest, et vasak\u00e4\u00e4rmusliku ideoloogia \u00fchisosa on vastuseis pluralismile, elitarismile, imperialismile, natsionalismile ja sotsialismile. Ehk siis me defineerime vasak\u00e4\u00e4rmuslust vastandumise teel, et millele ta vastu seisab.\n<\/p>\n<p>\n\tNing <em>incel-<\/em>liikumine, mida eesti keelde tegelikult ei olegi p\u00e4ris h\u00e4sti t\u00f5lgitud. P\u00f5hineb m\u00f5tteteral, et osad mehed ongi geneetiliselt tingitud sotsiaalsete v\u00f5imete poolest mitteatraktiivsed naistele mist\u00f5ttu olnud sunnitud olema ts\u00f6libaadis. Ehk siis naised ei soovi astuda nendega seksuaalsuse vahekorda. See ei ole nende meeste s\u00fc\u00fc. Aga see tekitab neis meestes v\u00e4ga palju trotsi ning on ka neid inimesi, kes trotsi lahendavad, siis eba\u00f5iglusele vastu astudes ja inimestele, kes on neile ei vannud tapmises.\n<\/p>\n<p>\n\tSiin on n\u00e4ide <i>incel-<\/i>liikumise \u00fchest m\u00f5ttemaailmast. On olemas nii-\u00f6elda s\u00fc\u00fctud ehk siis\u00a0on olemas Chadid, kes on need, kes siis saavad seksi ja kes nende vaenlased. Samal ajal kui <em>incelid,\u00a0<\/em>\u00a0inimesed, kes on vastutahtsi ts\u00f6libaadis, on need, kes on s\u00fc\u00fctud ja kes pead norgus\u00a0k\u00f5nnivad maailmas ringi ning ei saavuta seda, mida nad tegelikult peaksid saavutama, milleks neil justkui on \u00f5igus, mida v\u00f5tta t\u00e4nases kaasa.\u00a0\u00c4\u00e4rmuslusega on seotud v\u00e4ga palju erinevaid, m\u00f5istad, aga need m\u00f5isted ei ole \u00fcheselt kokku lepitud. Nende t\u00e4hendus s\u00f5ltub kontekstist, kus nad on loodud ja ka ajast, millal nad on loodud. N\u00e4iteks P\u00f5hja-Iirimaal n\u00e4hakse \u00e4\u00e4rmuslus teisiti, kui n\u00e4hakse t\u00e4nap\u00e4eva Venemaal. Uus-Meremaa p\u00e4rast kahe tuhande \u00fcheksateistk\u00fcmnenda aasta terroriakti n\u00e4eb terrorismi teistmoodi kui seda n\u00e4iteks nad t\u00e4na Brasiilia samuti et antud kursuse kasutatav s\u00f5navara v\u00f5ib erineda m\u00f5nes teises kursusel kasutatavast. See on lihtsalt sellel p\u00f5hjusel, et oleme pidanud tegema valikud, milliseid autoreid me kasutame.<br>Ait\u00e4h teile ning j\u00e4rgmisel korral v\u00f5tame t\u00e4psemalt ette k\u00fcsimuse: \u201cKui vana on terrorism?\u201d.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Et saaksime \u00e4\u00e4rmuslusest p\u00f5hjalikult r\u00e4\u00e4kida, on vaja teada m\u00f5isteid, mida valdkonnas kasutatakse. Nendega tutvume selles l\u00fchiloengus. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Eelmises osas me arutasime, mis see kooli roll \u00e4\u00e4rmuslusega seonduvalt siis ikkagi on ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":226,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}