{"id":28,"date":"2024-04-04T07:00:19","date_gmt":"2024-04-04T04:00:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/x-0\/"},"modified":"2024-04-04T07:00:46","modified_gmt":"2024-04-04T04:00:46","slug":"x-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/x-0\/?lang=et","title":{"rendered":"Terrori- ja \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonid"},"content":{"rendered":"<p>\n\tMillised on tuntumad terrori- ja \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonid, kelle tegevus meid enim m\u00f5jutab? Vaata l\u00fchiloengust l\u00e4hemalt. Ps! Video on filmitud m\u00e4rtsis 2021. Seep\u00e4rast on osa infost juba vananenud.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>To view third-party content, please accept cookies.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Change consent<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-6a414634a60ac-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-6a414634a60ac-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-6a414634a60ac-collapse\">Transkriptsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-6a414634a60ac-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-6a414634a60ac-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Eelmises l\u00fchiloengus r\u00e4\u00e4kisime me terrorismi ajaloost. T\u00e4psemalt, kuidas k\u00f5rgkultuurides on kasutatud terrorismiga meetodit ning millised on terrorismilainet. N\u00fc\u00fcd tuleme t\u00e4nap\u00e4eva. R\u00e4\u00e4gime, millised terroriorganisatsioonid on praegu k\u00f5ige m\u00f5jukamad. T\u00e4nased eesm\u00e4rgid on saada l\u00fchi\u00fclevaade m\u00f5jukates terroriorganisatsioonidest viimastel k\u00fcmnenditel, teiseks tutvuda terrorismi \u00fclevaate anal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6riistaga, mida ilmselt saaksite kasutada ka oma tundides, loengutes, ning \u00f5ppida, millised on kahe tuhande kahek\u00fcmnenda aasta k\u00f5ige suuremat terroriohuga riigid. V\u00f5tame ette siis l\u00e4hiajaloo m\u00f5jukaimad organisatsioonid.\n\n<p>\n\tKui me r\u00e4\u00e4gime m\u00f5jukates terroriorganisatsioonidest, siis ilmselt esimene, mis tuleb m\u00f5ttesse, on taas Daesh. Praegu k\u00fcll v\u00f5ib-olla varjusurmas, aga oma v\u00e4ga kiire \u00fclesehitamist t\u00f6\u00f6ga v\u00e4ga kiire v\u00e4rbamist\u00f6\u00f6ga ning meeletu v\u00e4givalla kasutamisega saavutas kiiresti v\u00e4ga palju t\u00e4helepanu, mis on ka \u00fcks terroriorganisatsiooni eesm\u00e4rke saavutada palju t\u00e4helepanu, et viia siis seel\u00e4bi oma eesm\u00e4rk ellu. Daesh on erakordne organisatsioon seep\u00e4rast et k\u00fcllalt kiiresti suutsid nad v\u00e4rvata \u00fcle neljak\u00fcmne tuhande inimese kaheksak\u00fcmnest riigist. Siiamaani on riikidel oluline k\u00fcsimus, mida teha nende inimestega, kes kunagi andaa\u017eega liitunud. Osad neist on S\u00fc\u00fcria \u2013 Iraagi vanglates, kannavad oma karistust v\u00f5i ootavad oma karistust. Aga k\u00fcllalt palju, kes ei ole naasnud oma koduriiki. Kas\u00a0on pagulaslaagrites, on siis seal hotellis v\u00f5i m\u00f5nes muus laagris. V\u00e4ga paljud riigid ei ole v\u00f5tnud oma inimesi tagasi just seep\u00e4rast, et nad on v\u00e4ga tugev julgeoleku oht ning on hirm, et nad n\u00e4iteks levitavad taa\u017ei s\u00f5numeid oma koduriigis. V\u00f5i nad viivad ellu terrorakte.\n<\/p>\n<p>\n\tEnne Daeshi\u00a0loomist oli ilmselt k\u00f5ige suurema t\u00e4helepanu all olev terroriorganisatsioon al-Qaeda. Al-Quaeda v\u00f5ttis vastutuse \u00fcheteistk\u00fcmnenda septembri terroriakti eest, mille, mida vedas eest antud pilv vasakul olev Osama bin Laden. T\u00e4naseks on Osama bin Laden juba aastaid surnud ning organisatsiooni veab eest egiptlane, kes on ka antud pildil, al-Zawahiri. Al-Qaeda on eelk\u00f5ige tuntud selle poolest, et nad kasutavad enesetaputerroriste ja \u00fcksikuid hunte, kes siis pommiv\u00f6\u00f6 v\u00f5i m\u00f5ne m\u00f5ne relvaga l\u00e4hevad avalikkuse ette l\u00e4hevad avalikesse kohtadesse ning selles, kas \u00f5hkavad ennast v\u00f5i hakkavad teisi laskma.\n<\/p>\n<p>\n\tKolmas v\u00e4ga oluline terroriorganisatsioon on Taliban, kes eelk\u00f5ige on tegev Afganistanis, aga kellel on v\u00e4ga tugev tagala Pakistanis. Taliban on v\u00e4ga j\u00f5uliselt mitmeid aastak\u00fcmneid m\u00f5jutanud Afganistani elu-olu ning juhtinud ka viise, kuidas riik toimib. N\u00e4iteks, mis \u00f5igused on naistel ning milliste \u00f5igused naistel ei ole. Kas nad saavad kooli minna, kas nad ei saa kooli minna?\u00a0..Paljud neist enam ei saanud k\u00e4ia koolis. Paljud neist enam ei saanud minna arstile ning, ning nad pidid ennast igap\u00e4evasel katma ning alluma Talibani v\u00e4ga j\u00f5hkratele soovidele. T\u00e4na Afganistani Taliban peavad rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ning loodame, et need liiguvad j\u00f5udsalt edasi.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Aafrika mandril \u00fcks olulisemaid terroriorganisatsioone on Al-Shabaab, mis eelk\u00f5ige tegutseb Somaalias, aga k\u00f5rval riikides, Keenias, Ugandas. \u00dchelt poolt v\u00e4ga tuntud ka seep\u00e4rast, et piirkonnas v\u00f5i riigis, kus on k\u00fcllalt v\u00e4he t\u00f6\u00f6d nad pakuvad inimestele t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ja seega majanduslikke \u00e4raolemist. Al-Shabaab v\u00e4rbab noori ja v\u00e4rbamine t\u00e4hendab sageli lihtsalt sunniviisiliselt enda alla v\u00f5tmist. Ning nad on tuntud selle poolest, et neil on k\u00fcllalt palju lapss\u00f5dureid.\n<\/p>\n<p>\n\t<br>Kui me l\u00e4heme \u0161iiitlikkusse\u00a0maailmasse, siis sealt k\u00f5ige tuntum terroriorganisatsioon Hezbollah, kes eelk\u00f5ige tegutseb Liibanonis, aga on ka seotud S\u00fc\u00fcria ja Iraaniga. Hezbollah seisab \u0161iiitide \u00f5iguste eest ning on h\u00f5lmanud suure osa Liibanoni meediaruumist mist\u00f5ttu nende propaganda, nende narratiivid on v\u00e4ga h\u00e4sti edasi antud Liibanoni igap\u00e4evases meedias.\n<\/p>\n<p>\n\tTulles Euroopasse peaksime me kindlasti r\u00e4\u00e4kima IRA-st v\u00f5i siis, kui l\u00e4hme t\u00e4nap\u00e4eva, siis Uuest IRA-st. V\u00e4ga pikalt iiri \u00f5iguste ja \u00fchtse, vaba Iirimaa eest v\u00f5itlev organisatsioon on saanud armeest terroriorganisatsiooniks mis on aastak\u00fcmneid v\u00f5idelnud \u00dchendkuningriikide okupatsiooni vastu. Kuigi on kirjutatud lepinguid, siis IRA j\u00e4tkuvalt v\u00e4rbab ja treenib inimesi sellep\u00e4rast et nende sellep\u00e4rast, et t\u00e4ita oma soov saada Iirimaa vabaks okupatsioonist ning \u00fchendada Iirimaa ja P\u00f5hja-Iirimaa v\u00f5i kuus maakonda, nagu nemad seda nimetavad.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tTeine \u00e4\u00e4retult oluline Euroopas tegutsev organisatsioon on need, kes seisavad eest Baskimaa \u00f5iguste eest (on ETA)<em>. <\/em>Baski\u00a0kultuuri, keele ja inimeste eest. Aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel \u00fcle kaheksasaja inimese tapnud organisatsioon on t\u00e4nini aktiivne ning nad on v\u00f5tnud vastutusega Madriidi metroor\u00fcnnaku eest. Nende eesm\u00e4rk on iseseisva Baskimaa\u00a0 arvesse Hispaania erinevat lokaalpoliitikat, siis ilmselt nad tegutsevad veel k\u00fcllalt pikalt.\n<\/p>\n<p>\n\tKui m\u00f5jukad on nimetatud organisatsioonid aga t\u00e4na ning millised on need riigid, mida terrorism k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutab? \u00dcheks t\u00f6\u00f6riistaks, mida saaks klassis kasutada, on Global Terrorism Index,\u00a0mis n\u00e4itab \u00e4ra kui suure m\u00f5juga terrorism teatud riikides on. Global Terrorism Index\u00a0on t\u00f6\u00f6riist, mis n\u00e4itab terrorismi levikut ning terrorismiohu m\u00e4\u00e4ra kogu maailma peaaegu kogu maailma riikides. N\u00e4iteks v\u00f5tame ette \u00dchendkuningriik, mis on Euroopa riikidest k\u00f5ige rohkem terrori poolt ohustatud indeksi loodud riikide sellises loetelus. Nemad on kolmek\u00fcmnendal kohal, mis Euroopa riikidest on k\u00f5ige k\u00f5rgem koht. Siit on n\u00e4ha, et on toimunud seitsek\u00fcmmend \u00fcheksa terrori alla kategoriseeruvat \u00f5nnetust v\u00f5i intsidenti. Neli inimest on kahe tuhande \u00fcheksateistk\u00fcmnenda aasta jooksul surnud ning kaksk\u00fcmmend \u00fcks saanud vigastada. Eesti on antud nimekirjas \u00fcks viimastest riikidest ning kui muidu me soovime ikkagi leida ennast igasugustes nimekirjades eesotsas, siis ma arvan, et see on v\u00e4ga hea ja tubli saavutus.\n<\/p>\n<p>\n\tEestis ei ole kahe tuhande \u00fcheksateistk\u00fcmnenda aasta jooksul toimunud \u00fchtki intsidenti unele olnud, intsidente ei ole ka keegi surma v\u00f5i vigastada ei saanud. Treufeldt Charles indeks on v\u00e4ga hea t\u00f6\u00f6riist saada just sellist \u00fclevaadet, kuidas on \u00fcldine terrorismi levik mingites riikides ja kui palju on tegelikult neid inimesi, kes on saanud surma v\u00f5i haavata terrorismi tagaj\u00e4rjel ning ta on v\u00e4ga hea v\u00f5rdlusbaasi, erinevate riikide, aga ka maailmajagude vahel.\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6riistad, nagu Global Terrorism index, aitavad \u00fclevaadet anda hetkeolukorrast ning annavad ka k\u00e4tte andmeid, kui nende vastu on huvi. Nad on koostanud \u00fclevaate k\u00fcmnest riigist, mis on terrorismist enim m\u00f5jutatud kahe tuhande kahek\u00fcmnendal aastal.<br>On Afganistan, Iraak, Nigeeria, S\u00fc\u00fcria ja Somaalia ning nendes riikides toimetavad organisatsioonid, kellest me ennist r\u00e4\u00e4kisime Afganistani puhul v\u00e4ga oluline roll on Talibanil. Iraagi puhul tassil teistel organisatsioonidel.Nigeeriast maininud Boko Haram, nii ka S\u00fc\u00fcria puhul t\u00f5esti see kodus\u00f5ja l\u00f5ppematu j\u00e4tk ning erinevate terroriorganisatsioonide sekkumine eesotsast a\u017eiga ning Somaaliasse salshabab. Aga neile j\u00e4rgnevad ka Jeemen, Pakistan, India, Kongo Demokraatlik Vabariik ning Filipiinid. Kui m\u00f5elda tagasi raporti neljale lainele, siis see on v\u00e4ga hea n\u00e4ide sellest, et praegu siiski on nii-\u00f6elda religiooni lainetus v\u00f5i v\u00e4hemalt religiooni laine j\u00e4rellainetus sest enamikus nendes organisatsioonides m\u00e4ngivad rolli just nimelt islamistlikud organisatsioonid.\n<\/p>\n<p>\n\tMida ka v\u00f5tta kaasa sellest l\u00fchiloengust? Esiteks seda, et meil on organisatsioone, kes on aastak\u00fcmneid m\u00f5jutanud seda, kuidas me n\u00e4eme terrorismi ja kuidas praktiseeritakse terrorismi. Nende m\u00f5jukamate organisatsioonide seas on n\u00e4iteks Dash, al-Quaeda, Taliban, Al-Shahaab, IRA, ETA, Hezbollah. Lisaks on olemas t\u00f6\u00f6riistu, mida kasutada selleks, et r\u00e4\u00e4kida terrorismist, et n\u00e4idata, kui levinud see tegelikult on. Mis on need riigid, mis enim kannatavad ning kui palju tegelikult on siis ohvreid kongress konkreetsetes riikides v\u00f5i piirkondades. Lisaks vaatasime \u00fcle t\u00e4psemalt, mis on need riigid kahe tuhande kahek\u00fcmnendal aastal, kes on enim m\u00f5jutatud terrorismist. Sellel n\u00e4dalal tutvusime \u00e4\u00e4rmuslusega, r\u00e4\u00e4kisime definitsioonidest, r\u00e4\u00e4kisime organisatsioonidest, r\u00e4\u00e4kisime ajaloost, j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal vaatame l\u00e4hemalt \u00e4\u00e4rmuslusse sisenemisega seotud teemasid. T\u00e4psemalt, et miks ikkagi inimesed radikaliseerunud, miks nad liituvad organisatsioonidega ja mis on need ideoloogiad, mida siis usutakse. Mis on need p\u00f5him\u00f5tted ja mis on need narratiivid, mida kantakse endaga kaasas ning mida kasutatakse ka v\u00e4rbamisel.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Millised on tuntumad terrori- ja \u00e4\u00e4rmusorganisatsioonid, kelle tegevus meid enim m\u00f5jutab? Vaata l\u00fchiloengust l\u00e4hemalt. Ps! Video on filmitud m\u00e4rtsis 2021. Seep\u00e4rast on osa infost juba vananenud. To view third-party content, please accept cookies. Change consent Transkriptsioon Eelmises l\u00fchiloengus r\u00e4\u00e4kisime me &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":240,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/users\/240"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":224,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/radicalisation\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}